Linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International avalikustas selle aasta lindude punase nimestiku, rahvusvahelise looduskaitseliidu IUCN punase raamatu linnuleheküljed.
Jälle on põhjust kinnitada, et põhiline tegur, miks linnuliigid satuvad ohustatute hulka, on elupaikade kadu. Nii on kriitiliselt ohustatud liikide kategooriasse jõudnud india trapp (Ardeotis nigriceps), kunagi India ja Pakistani rohumaadel tavaline, meeter kõrge ja ligi 15 kilo kaaluv kureline, kelle arvukust hinnatakse nüüd umbes 250 isendile. Suurele linnule on alles jäänud veel väga napid ja pealegi killustatud elupaigad. Ka on teda hukutanud jaht ja muu inimtegevus.
BirdLife’i teadusdirektor Leon Bennun ja seirekoordinaator Stuart Butchart meenutavad aga, et linnud on ökosüsteemi seisundi indikaatorid: kui nemad tunnevad ennast halvasti, on vilets kogu elustiku olukord. Ja lõpuks jääme kaotajaiks ka meie ise, kuna kaovad meile vajalikud loodusrikkused.
Veel vähem on alles musta-kollasekirjalist kaunist Kariibi mere turpiallast Icterus northropi: ainult 180 isendit. Temale on saatuslikuks saanud pesitsuspuid kooskospalme hävitanud haigus, aga ka asjaolu, et liigi pesi on hakanud hõivama samasse sugukonda kuuluv pesitsusparasiit Molothrus bonariensis. Kokku on ohustatud linnuliike juba 1253 ehk 12 protsenti maailma linnuliikide üldarvust.
Samas võib rõõmuga tõdeda, et mõne liigi olukord on paranenud. Nii on kriitiliselt ohustatud liikide seast ohustatud liikide hulka kantud Uus-Meremaa Campelli saarele tagasi toodud campbelli piilpart Anas nesiotis – tänu ulatuslikule rotitõrjele ja vangistuses paljundamisele. Tänu kaitsemeetmetele – eluapaikade taastamisele ja jahikeelule – said aste vähem ohustatud kategooriasse ka Madeiral elav loorberituvi Columba trocaz ja Kanaaride liigid palma loorberituvi C. junoniae ja kanaari loorberituvi C. bollii.
Ja eks positiivne ole seegi, et ehkki ohustatud liikide nimekirja on aastaga lisandunud 13 tiivulist, võinuks see arv rohkete kaitsemeetmeteta olla hoopis suurem.