2011/08



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Plispuud EL 2011/08
Plispuud parkides: elurikkuse hoidjad

Arvatakse, et vanad puud on inimestele ohtlikud ja vastutustundetu on neid haljastuses hoida. Samas on just vanad puud hed thtsamad elurikkuse kandjad asulates. Asulate plispuudel leiavad elupaiku paljud viksemad punase raamatu liigid: seened, samblikud, samblad, putukad, laululinnud ja pisiimetajad.

Just vanades parkides on pelgupaiga leidnud hulk plismetsa liike, kuna tulundusmetsades ja kaitsemetsades neile tnapeval elupaiku napib. Eriti vhe on majandusmetsas elupaiku neloomadele [13]. Hoiumetsi, mida ei raiuta, oli aga 2008. aasta andmetel 167 100 hektarit ja vriselupaiku 6900 hektarit: kokku vaid 7,9% metsamaast [1].
Vanadesse puudesse loovad suluspesitsejatele sobilikke nsusi nii rhnid (tugiliikidena) kui ka puidumdanikud. ntes pesitsevad nii rhnid ise (8 liiki, neist vaid suur-kirjurhn ei ole kaitse all; siin ja edaspidi kaitsealused loomarhmad poolpaksus kirjas) kui ka tihased, puukoristaja, lepalind, kuldnokk, must-krbsenpp, vike-krbsenpp, varblased, hakk, porr, vnkael, piiritaja, netuvi, kodukakk, karvasjalg-kakk, hndkakk, vrbkakk, vaenukgu, siniraag, tuuletallaja, jkoskel ja stkas.
Imetajatest elavad nsustes harilik orav, lendorav, nugised, kaelushiired, unilased ja ksitiivalised (12 liiki) [8]. Nahkhiirtele on vanade puude ned nii varjekohad kui ka poegimiskolooniad. Kui nahkhiired vajavad 2530 nsust hektaril ja 710 nespuud hektaril [10], siis vanades majandusmetsades on nepuid hektaril keskmiselt vaid 1,7, nooremates metsades veelgi vhem [13]. Putukatest kasutavad nsusi elupaigaks mesilased, herilased, vapsikud, talukimalane ja hobusipelgas.

Vanade puude korbal ja okstel kasvab hulk haruldaseks jnud samblikke (kaitsealuseid 22 liiki), tvedel seeni (kaitse all 5 liiki) ja samblaid (kaitse all 5 liiki); korba all ja kdupuidus elavad putukad (kaitse all 4 liiki). Niteks haavaga ja haavikutega on seotud umbes 2000 liiki [9].
Peale elurikkuse hoiu pakuvad haljasalade vanad ja suured puud linnainimesele muidki kossteemi teenuseid. Neis elavad loomad hoiavad tasakaalus teiste loomade arvukust: vrvulised svad putukaid, nahkhiired sski, kakud nrilisi ja vareseid. Plispuud edendavad loodusharidust ja keskkonnateadlikkust, puud jahutavad ja niisutavad oma vradega linnahku suvel ning hoiavad linlaste tervist ja head meeleolu mitmel muul moel [4, 14, 16].

Elurikkuse hoid on kigi tasandite omavalitsuste lesanne ning ka kigi kodanike kohus. Seda rhutavad mitmesugused konventsioonid, niteks:
Rio de Janeiro bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mrkides, et inimene on liikide vljasuremist kiirendanud umbes tuhat korda.
Bonni konventsioon, sedastades, et rndliikidele (nahkhiired, linnud) on olulised puiesteed ning asulate rohealad peavad olema seotud asulavlise rohevrgustikuga.
Euroopa nahkhiirte populatsioonide kaitse leping, mille eesmrk on kikide ksitiivaliste hoid.
Eestis peaksid elurikkuse hoiu tagama looduskaitseseadus ja loomakaitseseadus, aga ka metsaseadus, mille kohaselt mratakse kindlaks vriselupaigad ja hoitakse silikpuid (suuprasem termin on elustikupuu).

Mistagi on seatud elurikkust hoidma Natura 2000 kaitsealade vrgustik (linnualad ja loodusalad) ning rohealade vrgustik (loodusalad, mis on hendatud rohekoridoridega), mille siht on kaitsta vrtuslikke elupaiku ja tagada liikidele piisav vimalus asurkonna sees liikuda.
Vriselupaikade klassifikaatori jrgi vib ksikuid plispuid ka iseenesest stestada vriselupaigana, kui nende peal kasvab kas vi ks vriselupaiga tunnusliik [17, 25].
Isegi intensiivselt majandatavates metsades tuleb lageraielangil jtta hektari kohta alles vhemalt 5 tihumeetrit silikpuid (metsaseadus, 29 (1) 3) ning serditud metsades vhemalt 15 silikpuud [2: indikaator 6.3.10]. Seda enam tuleb hoida elustikupuid haljasaladel: puiesteedel, parkides, kalmistutel, veekogude kallaste veekaitsevndis, metsaservades jm. kotonides.

Hea nite, kuidas plispuid vrikalt kohelda, leiab Londoni lhedalt Richmondi pargi looduskaitsealalt [16: 44]: Richmondi pargi kaitsekorralduskavas vetigi eesmrk leida kompromiss plispuude eluea pikendamise, pargi loodusvrtuslikkuse ja visuaalse aspekti silimise ning klastajate ohutuse vahel. Esmalt viis linnaosavalitsus lbi detailse riskihindamise, et kaardistada ohud, mis tulenesid surnud puidu (oksad, tved, lamapuit) silitamisest pargis. [---] Kik puud inventeeriti eraldi ning pakuti vlja meetmed iga puu eluea pikendamiseks, seisundi parandamiseks ja surnud puidu silitamiseks [15]. Niisiis, enne kui eakaid puid maha raiuda, peaks tegema ekspertiisi nende igahe bioloogilise vrtuslikkuse kohta.
Eestis on hea nide Rava tammik Jrvamaal: muinasajal oli siin ilmselt hiis, misa ajal park. 1936. aastal veti tammik looduskaitse alla [12]. Praegu on Rava maastikukaitseala keskkonnaregistri andmetel sihtkaitsevnd, Natura 2000 vrgustiku Rava loodusala ning vriselupaik. Tammikut on hooldatud nnda, et loodusvrtused ja elurikkus on alles ning puisniidul ei lasta vsastuda.

Liikide kohta on teavet vhe! Haljasalade kaitset kavandades on vaja nende loodusvrtustest vimalikult head levaadet. Kahjuks on keskkonnaregistris kaitsealuste liikide elupaikade kohta andmeid vga vhe: III kaitsekategooria liike neb maa-ameti looduskaitsekaardilt, I ja II kaitsekategooria liikide leviku kohta tuleb ksida keskkonnaametilt.
Paljusid raskesti mratavaid kaitsealuseid liike ja nende tegevusjlgi tunnevad looduses ra vaid vastava elustikurhma liigispetsialistid. Inventuure on parkides aga tehtud vhe ja sageli ei kajastu needki andmed veel keskkonnaregistris. Pealegi vananeb teave elustiku kohta aastatega, seetttu oleks vaja teha uusi uurimusi, eriti enne suuremaid raietid.
Puude hooldamisel peavad arboristid ra tundma sobivaid elupaiku elustikupuu tunnuste jrgi ja asustuse aja jrgi. Kodaniku kohus on kaitsealuste liikide leidudest teatada keskkonnaametile. Koostatud on juhend Liigikaitse parkides ja vastav hoolduse aeg [5].
Puude hooldajad (arboristid) peaksid oma t kigus ra tundma kaitsealustele liikidele sobivaid elupaiku ja teadma, mis ajal mingit liiki hirimine ohustab (vt. tabelit). Kaitsealuste liikide leiu korral on kodaniku kohus teavitada keskkonnaametit.

Elustikupuude hoiu ja hoolduse soovitusi

Head elustikupuud (igusaktides nimetatakse neid silikpuudeks) on suurte mtmetega ja vanad puud kikidest liikidest, aga eriti just laialehised liigid ja haavad, nsuste ja lhedega puud, suurte lindude pesapuud, tuulepesadega okaspuud (hea peavari lindudele). Kindlasti kuuluvad elustikupuude hulka surevad ja surnud jmedad puud, tvetkad ja lamapuud. Eriti soodne on, kui nende puit on mitmekesises lagunemisastmes.
Silita elustikupuid vimalikult kaua, kuni nad ei ohusta hooneid, parklaid ja teedel tihedat liiklust. Plispuid kardetakse ja hvitatakse rohealadel pahatihti phjendamatult. Puu kukkudes on inimese surma tenosus briti teadlaste andmetel 1 : 20 000 000. Eestis on oht tormiga vana puu alla jda 6000 korda viksem tenosusest kaotada elu autorataste all. Tormi ajal ei maksa mistagi autot plispuu alla parkida vi ise sinna varjule minna, ka tasuks puuvrast eemaldada suuremad surnud oksad.
Avamaastikul kasvanud plispuude mbert eemalda psad ja puude jrelkasv.
Suurte puude vrastikule jta vhemalt paar meetrit vaba ruumi.
Elustikupuid hoolda ajavahemikus 15. augustist 15. veebruarini, kui kakke ei pesitse, siis 15. aprillini.
Parkides sageli pesitseva kodukaku hirimistundlik aeg on 10. mrtsist 10. juunini, vga kergesti hlgab ta pesa haudumise ajal mrtsis-aprillis. Pesitsusajal ei tohiks mra tekitavaid pargitid teha asustatud pesale lhemal kui sada meetrit [6].
Kristiina Hellstrm annab oma maastikuhoolduse pikus [3: 92] hid soovitusi: Laia ja madala vraga vanu plispuid ohustavad nende vahetus lheduses kasvama hakanud noored puud, mis oma lopsaka lehestikuga varjavad valgust ning suretavad ajapikku kik plispuu madalamal asuvad oksad. Okaspuud on sellise konkurentsi suhtes eriti tundlikud. Plispuude mbrus tuleks puhastada vrasse ulatuvatest noortest puudest. Madalakasvulisi psaid vib silitada lehtpuude all. Mtlematult ei maksa raiuda htki vana puud, isegi kui need on haigustunnustega vi suremas. Sobivas kohas on ka surnud puu ilus, rkimata tema thtsusest elustikulise mitmekesisuse suurendamisel (puude nsused pesapaikadena jne). Surnud ja suremas vanad puud tuleks eemaldada vaid kohtades, kus nad kujutavad endast ilmset ohtu inimestele vi ehitistele vi kui on tegemist nakkuslike haiguskolletega (jalakasurm vms). Vanade puude knnud viks alles jtta neil on nii ajalooline kui ka elustikuline vrtus. Muud knnud saab maapinnaga tasaseks saagida vi eemaldada knnufreesiga. Kndude vljajuurimine kahjustab liialt pinnast ja ka kasvavate puude juuri! Tiskasvanud puude likamist (noorendamist), pgamist ja igasugust ravimist (nsuste puhastamine ja plombeerimine jms) tuleb vltida! Asjatundmatu t puu kallal teeb alati rohkem kahju kui kasu. Puude likamine ja ravi on igustatud ainult ksikutel juhtudel ning seda peaks tegema asjatundja (arborist). Ka jmedate kuivanud okste eemaldamine plispuudel pole alati vajalik, kui need ei ohusta inimesi ega hooneid.

ldisi soovitusi, kuidas hoida parkide ja haljasalade liigirikkust
Kui avastad kaitsealuse liigi, teavita sellest keskkonnaametit (vi registreeri oma leid loodusvaatluste andmebaasis [7]).
Eriti hoolikalt tuleb hoida eri koosluste piirialasid: kotone. Seal ilmneb nn. servaefekt ja liigirikkus on iseranis suur. kotone saab hooldada elustikule kige ohutumal ajal: sgisel vi talvel.
Hoia veekogu kallastel ksikuid psastikke ja ksikuid suuri vanu puid; kuni sgiseni hoia seal ka rohurinne krge. Veekogu kallas on koton, vajalik varjupaik ja sigimiskoht veega seotud elustikule. Olen ninud, kuidas poegadega tuttvardiema tiirutas nutult keset Luke pargi tiiki, sest kogu tiigikallas oli trimmeriga lagedaks niidetud.
Kige ilusama ja liigirikkama pargimaastiku saab siis, kui hooldada parki samamoodi kui puisniitu [vt. 3].
Olulised vaated tuleb pargiruumis hoida avatuna. See pole meeltmda mitte ksnes inimestele: liiga kinnikasvanud pargist kaovad metsaserva ja avamaastikuga seotud pikeselembesed liigid. Kaob servaefekt ja elurikkus kahaneb.
Kaitsealustes ja/vi muinsuskaitsealustes parkides tuleb td koosklastada keskkonnaametiga ja/vi muinsuskaitseametiga.
Looduses ja ka pargis tegutsedes jta endast maha vimalikult vhe jlgi, prast td korista tkoht jtmetest ja prahist. Mahasaetud okstest vib alale moodustada dekoratiivseid puuhunnikuid ja lamapuitu, mis loovad elupaiku nii putukatele kui ka vikeimetajatele [14: 27].
Kige rohkem teeb pargile kahju vhiklikkus. Ksi julgelt spetsialistidelt ja ka teistelt asjalistelt enne tde algust nu. Anna ka kohalikele elanikele maastikku muutvatest tdest juba ette teada.
ra tee raietid kevadsuvise raierahu ajal (15. aprillist 31. juulini). Mootorsae ja vsaniidukiga tta sel ajal vaid liigivaestes kohtades. Arvesta, et laululindude pesad asuvad nii maapinnal psaste all (bik), krges rohus (lehelinnud), psastes (psalinnud), puude okstel (metsvint, kosulane) kui ka nsustes (nelinnud, vt. eestpoolt).
Nahkhiirte poegimiskoloonias on lennuvimetud pojad kesksuvel juunis-juulis. Nagu juba eespool eldud, ei tohiks sel ajal nespuid hooldada. Kll vib koristada tormimurdu ja tormiheidet. Nahkhiirte talvituspaikade (keldrid, koopad) lhimbruses tuleb aga hoiduda tekitamast maapinna vibratsiooni ja mra oktoobri algusest aprilli lpuni.
Aasta ringi vib hekke ligata ja oksalikusi teha puudel, millel ei ole nha pesi ega nsusi.
Vsatrje thusaim aeg on 20. juulist septembrini ja pungade puhkemise ajal kevadel.
Praktilisi soovitusi vanade pargipuude ja -puistute hoolduse kohta tasub lugeda Aino Mlderi ppevahendist arboristidele ja aednikele [11]. Ndisaegseid elurikkust hoidvaid juhiseid leiab ksiraamatust Elurikas linn [14], pikust Maastikuhooldus [3] ning juhendist Liigikaitse parkides ja vastav hoolduse aeg [5].

Vello Keppart (1952) on bioloog, Luua metsanduskooli kutsepetaja.


1. Aastaraamat Mets 2009. Keskkonnateabe keskus 2010. Tartu. www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf
2. Eesti FSC standard. 2009. MT Eesti FSC tgrupi standardi trhm. Tartu-Tallinn. www.fsc.ee/fileadmin/fsc_estonia/pdf/Eesti_FSC_standard.pdf
3. Hellstrm, Kristiina 2010. Maastikuhooldus. Tallinn.
4. Keppart, Vello 2009. Parkide elurikkusest. Eesti parkide almanahh 2. Tallinn: 9297.
5. Keppart, Vello 2011. Liigikaitse parkides ja vastav hoolduse aeg. Jgeva.
6. Kontkanen, Harri jt. 2004. Rvlinnud ja metsamajandus. Tallinn.
7. Loodusvaatluste andmebaas. http://eelis.ic.envir.ee/lva/LVA.aspx (6.3.2011).
8. Lutsar, Lauri 2009. Nahkhiired Eesti parkides. Eesti parkide almanahh 2. Tallinn: 98100.
9. Lhmus, Asko jt. 2005. Haab pakub elupaiku vhemalt kahele tuhandele liigile. Eesti Loodus 56 (10): 510519.
10. Meschede, Angelika; Masing, Matti (koost.) 2005. Nahkhiired metsades. Informatsioon ja soovitused metsattajatele. Tartu.
11. Mlder, Aino 2010. Vanade pargipuude hooldamine. Luua. www.devepark.utu.fi/Vanade%20pargipuude%20hooldamine%20v.pdf
12. Rava maastik. Rava tammik. http://sites.google.com/site/jarvamaa/rava (6.3.2011).
13. Remm, Jaanus 2004. Puunsuste tihedus, omadused ning asustatus loomade poolt eri tpi kaitsealustes ja majandusmetsades. Tartu. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1237/5/Remm.pdf
14. Uustal, Meelis jt. 2010a. Elurikas linn. Linnaelustiku ksiraamat. SEI Tallinna vljaanne nr 15. Tallinn. www.seit.ee/failid/757.pdf
15. Uustal, Meelis jt. 2010b. Tallinna linnaelustiku strateegiline anals ja soovitused elustiku silitamiseks. Sstva Eesti Instituudi vljaanne nr 14. Tallinn. www.seit.ee/failid/686.pdf
16. Uustal, Meelis jt. 2010c. Bioloogilise mitmekesisuse silitamine kohalikul tasandil. Sstva Eesti Instituudi vljaanne nr 13. Tallinn, 2010. www.seit.ee/failid/685.pdf
17. Vriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vriselupaiga kaitseks lepingu slmimine ja vriselupaiga kasutusiguse arvutamise tpsustatud alused. www.riigiteataja.ee/akt/116122010003 (6.3.2011).

LISAKAST:

Elustikupuu on bioloogiliselt ja looduskaitseliselt vrtuslik puu ehk elurikkuse tagamiseks vajalik puu. Nendeks on suurte mtmetega ja vanad puud; jmedad surnud ja surevad, seisvad ja maha langenud puud ja tkad; nsustega ja lhedega puud; laialehised puud (tamm, saar, vaher, jalakas, knnapuu, prn, sanglepp) ja kitsalehise puuna haab; surnud, eri lagunemisastmes kdunevat puitu sisaldavad lamapuud ja tkad.

Vriselupaik on inimese tegevusest vga vhe mjutatud metsaala, kus praegu suure tenosusega leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi vi thelepanu vajavaid elupaikadega kitsalt kohastunud liike.



Vello Keppart
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet