2011/08



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Rohevrgustik EL 2011/08
Asula rohevrgustik: kellele ja kui palju?

Linnametsi ja linnalhiseid parkmetsi on Eestis teadlikult majandatud hiljemalt 19. sajandi keskpaigast alates: juba toona hinnati krgelt just metsade puhkevrtust. 1930. aastatel nappis linnade lhedal metsa ning seetttu metsastati seal agaralt, kinnistati liivikuid jms. Linnambruse metsades raiuti vhe: tehti vaid sanitaar- ja hooldusraiet.

Nukogude aja alguses eraldati linnade suurusele vastavad rohelised vndid Tallinnale ja rajoonikeskustele. Rohelisteks vnditeks nimetati linna vi teiste asulate mber paiknevaid maa-alasid, mis on kaetud peamiselt metsade, parkmetsade, metsaparkide, parkide jm. haljastusega. Nende philesanne oli parandada keskkonnaolusid ja luua linlastele puhkevimalusi [7]. Peeti optimaalseks, et rohelise vndi alast on metsaga kaetud vhemalt 50%.
1955. aastal kehtestati rohelise vndi laiuseks Tallinna mber 30 km, Jhvi mber 25 km ja Tartu, Prnu, Narva, Rakvere, Kivili, Viljandi ning Valga mber 15 km. Veel 24 linna ja muu asula rohelise vndi laiuseks mrati olenevalt asula suurusest kaks kuni neli kilomeetrit.
1961. a. hakati rohelise vndi mramisel lhtuma elanike arvust; alates 1965. aastast ka asula arenguvljavaatest lhema 15 aasta jooksul ja seal paikneva tstuse iseloomust. 1972. aastal mrati ENSV metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi juhendi jrgi roheline vnd asulate mber, kus 1980. aastaks arvati elanike arv letavat 1000 inimest.

Roheline vnd tsoneeriti linnalhedasteks puhkeotstarbega parkmetsadeks ja linnast 1050 km kaugusel paiknevateks rohelise vndi majandusmetsadeks, mis pidid toimima linna roheliste kopsudena. Et metsasust suurendada, plaaniti metsastada kik pllumajanduslikult vhevrtuslikud maad.
1975. aastal kehtestas Nukogude liidu riiklik metsakomitee kogu liidus rohelise vndi metsade ajutised normatiivid: metsade pindala hektarites, vttes aluseks elanike arvu, tstuse iseloomu, piirkonna ldise metsasuse ja metsakasvuvndi. Kuna Eesti metsasus erines Venemaa metsasusest (eriti Tallinna mbruses oli metsa liiga vhe), siis kavatseti meil leidlikult kasutada lubatud 15%-list erinevust normatiivist ja rohelise vndi metsade pindala suurendada. Sama normatiivi alusel tuli kuurortlinnadele (Prnu, Haapsalu, Narva-Jesuu, Kuressaare) mrata suuremad rohelised vndid, arvestades inimeste arvuga tippkoormuse ajal, he inimese kohta 0,3 hektarit metsa.
Eesti iseseisvudes ja eriti ehitusbuumi ajal jid nukogudeaegsed linnade rohelised vndid unarusse. Nd on neid kohati taas thtsustama hakatud: mnegi maakonnaplaneeringu kaardil leidub linna mbritseva rohelise vndi piir, teisal aga on sellest teemast mda mindud.
ldjuhul on rohevndi piir maakonnaplaneeringu kaardil paigutatud 1015 minuti autosidu kaugusele linnapiirist. Ehkki juba 1970. aastatel mrgati vajadust linnalhiste puhkemetsade pindala suurendada, on need praeguseks ehitustegevuse teelt hoopis taandunud: Tallinna rohelise vndi vlispiir on linnale lhemal kui vanasti.
htseks vrgustikuks on Eesti rohelise vndi puhkealasid ptud teadlikult liita juba 1960. aastatest alates, mil Jaan Eilart liigestas Tartu lhimbruse puhkemaastikke ja plaanis rohelisi koridore. Tol ajal oli see uudne ettevte, millega tegeldi vaid ksikutes maades.

Ndseks on puhke-eesmrgiga rohevrgustikke loodud mitmel pool maailmas: USA-s, Kanadas, Inglismaal ja mujal. Niteks inglased on oma Green Belti ssteemi arendanud juba alates 1938. aastast ning peavad planeeringutes mratud vrgustiku piire kige thusamaks relvaks linnade laialivalgumise vastu. Meile on see ootamatu ja uudne: Eestis oleme harjunud valglinna rohealadesse suhtuma kui ohvrisse, keda psta ei nnestu.
Green Belti vrgustiku kontseptsioonil on oma kodumaal suur ldsuse toetus, olgugi et planeerimisprotsessi keerdkigud ei pruugi kigile alati arusaadavad olla. Suurbritannia Green Belti vrgustiku eesmrgid [13]:
vimaldada linnarahvale rohealade kaudu hendust linnalhedaste maapiirkondadega,
vimaldada sporti ja puhkust vabas hus looduslikus keskkonnas,
hoida vrtuslikke maastikke, muuta kaunimaks inimeste kodumbrust,
parandada rikutud ja thermaid linna servades,
looduskaitse,
hoida alal kultuurmaastiku senist pllumajanduslikku vi metsamajanduslikku kasutust.

kovrgustik. Otseselt inimese tarbeks loodud rohevrgustiku areng andis tuke ka veidi teistsuguse eesmrgiga vrgustike tekkeks 1970. aastatel. Ehitatud keskkond hakkas toona kiiresti laienema, looduslikud kooslused ja loomade elupaigad killustusid ja isoleerusid. Autostumise, linnade laienemise ja valglinnastumise tttu kasvas arenenud maades drastiliselt metsloomadega juhtunud liiklusnnetuste arv. Nii tekkis mitmes Euroopa riigis idee hendada kik looduskaitsefunktsiooniga looduslikud ja poollooduslikud alad nn. kovrgustikuks.
2005. aastal loodi riikide koosts Euroopa koloogiline vrgustik (PEEN), mille eesmrk on kaitsta ja hoida leeuroopalise looduskaitsethtsusega liike, kossteeme ja maastikke.

kovrgustike idee kinnitas varakult kanda ka Eestis. 1983. aastal valmistasid Maaehitusprojekt ja Tartu likooli fsilise geograafia kateeder Eesti kompensatsioonialade kaardi, mis kinnitati planeerimise ja arendustegevuse aluseks 2005. aastani [vt. 6]. Neid n.-. koloogiliselt kompenseerivaid alasid ksitleti kultuurmaastiku osana, mis pidid pehmendama inimmju maastikule.
2003. aastal koostasid Kalev Sepp ja Jri Jagomgi Eesti pllumajanduslikooli keskkonnakaitse instituudi eestvttel uue juhendi Roheline vrgustik [11]. Selles esitati juhised, kuidas koostada maakondade teemaplaneeringuid Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, kavandada rohelist vrgustikku ldplaneeringutes ning koostada valdkondlikke kavasid (veemajanduskavad, maa- ja metsakorralduskavad jms.).
Maakondade teemaplaneeringute Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused raames kavandati ja kanti kaardile maakondade roheline vrgustik. Nende teemaplaneeringute eesmrk oli luua eeldused maakonnale iseloomulike kossteemide ja liikide hoiuks, looduslike, poollooduslike ja teiste vrtuslike kossteemide kaitseks ning sstlikuks looduskasutuseks.
Kaardile kantud maakondade rohevrgustikust on olnud suur abi nii ldplaneeringute koostajatele, kes vajaduse korral ka rohevrgustiku piire tpsustavad, samuti omavalitsuste planeerimisspetsialistidele ehitada-vi-mitte-otsustusprotsessis. Meie elukeskkond kujuneb vga palju just omavalitsuste suhtumise jrgi: olenevalt sellest, kas peetakse thtsamaks arendajate isiklikke vi ldsuse huve.
Mnel juhul on ehitustegevuse ja rohevrgustiku vastasseis judnud isegi kohtusse, kus maakonna ja ldplaneeringule toetudes on otsustatud rohevrgustiku alalhoiu kasuks [vt. 10]. Kahjuks tuleb nentida, et linnalhedaste omavalitsuste enim levinud kitumismall on siiski lubada rohevrgustiku alale uusehitisi ja muuta selleks ldplaneeringut.

Viimase paarikmne aasta jooksul on Eestis rohevrgustikku planeeritud eelkige looduskaitse vajaduste alusel ja vhe arvestatud inimese vajadust looduses liikuda. Praegune, maakondade teemaplaneeringutega kavandatud ja ldplaneeringutes tpsustatud Eesti roheline vrgustik on oma otstarbelt eelkige koloogiline vrgustik.
Kuna kaugemat loodusretke vimaldavad sna hsti RMK puhkealad, jb puhkemetsi ja haljasalasid eriti teravalt vajaka just asulate sees ja lheduses. ks phjusi on kindlasti see, et linnade roheliste vndite kruntimine ja tisehitamine annab kasumit, samal ajal kui ldkasutatava puhkemetsa alleshoid kellegi kukrut ei tida.
Ranged looduskaitsepiirangud vimaldavad kohati tisehitamist keelata, kuid looduskaitse seisukohast olulised alad ei pruugi sobida igapevaseks looduses jalutamiseks. Esiteks asuvad vrtuslikud loodusalad tihti asulast liiga kaugel, teisalt vib inimeste tihe liikumine neid alasid kahjustada.
Tsi, asulateski leidub parke jms. haljasalasid, ent ssteemselt, nn. rohelise infrastruktuurina pole uusi rekreatsiooni- ehk virgestusalasid rajatud. Asulate rohealade ssteem ehk roheline infrastruktuur peaks olema polfunktsionaalne, titma korraga palju otstarbeid: rahuldama inimeste liikumis- ja puhkevajadusi, aga htlasi hoidma elurikkust, koguma saju- ja tulvavett jpm.
Ilma korraliku rohelise infrastruktuurita on avalikult kasutatavat ruumi kimiseks vi jalgrattasiduks liiga vhe ning mugavam on liigelda autoga. See pole teatavasti tervislik ei autosistujale ega ka vljasolijaile. Autovaba rohelise infrastruktuuri peaks tagama igusaktid planeerimise ja ehituse kohta, kuid Eestis nad kahjuks seda ei tee.
Praegu ongi ainus mrav jud omavalitsuse tahe ja suutlikkus luua vi ssta avalikke puhke- ja haljasalasid ning kohalikke rohekoridore. Samas ei pruugi otsustajatel olla vajalikke teadmisi: rohevrgustikku kujutatakse sageli ette kui ksnes metsloomadele hoitud metsi hredalt asustatud maapiirkondades, asulates sellele kohta ei nhta. Ei teata, et tiheasustusaladel peaks maakondlik koloogilise funktsiooniga rohevrgustik jtkuma kohaliku, ka inimeste liikumist ja puhkust vimaldava rohevrgustikuna.
Kindlasti saaksid siin sna sekka elda ka asulate elanikud ise. Mida rohkem hakkavad nad thtsustama oma elukeskkonna kvaliteeti, seda rohkem hakkavad puhke- ja haljasaladesse raha panustama nii omavalitsused kui ka kinnisvaraarendajad.

Lhipuhkealad. Asulates peaksid rohevrgustiku tugialad mistagi olema viksemad ja rohekoridorid kitsamad kui vljaspool asulaid. Tugialadena toimivad asulates rohekoridoridega hendatud ldkasutatavad (munitsipaal- vi riigi omanduses) haljasalad, kus leiduvad rajad vi teed inimeste liikumiseks: pargid, linnamets, rannaala vms. Linna ja valglinna kohaliku rohevrgustiku tugialasid tuntakse ka nimetuse all lhipuhkealad.
Erandina, kui omanik lubab, vib lhipuhkealana toimida eraomanduses olev metsatukk vi muu ilus koht. ldjuhul aga, isegi kui nnestub eramaa rohevrgustiku osaks planeerida, tidab see peamiselt vaid koloogilist funktsiooni, sest inimeste liikumise oma maal vib eraomanik keelata.
Eramaade barjriefektist inimese jaoks saab sna hea ettekujutuse, kui ldplaneeringu kaardil rohealade maa (haljasalade ja parkmetsa maa, puhke- ja virgestusmaa, supelranna maa, looduslik haljasmaa, kaitsehaljastuse maa, kalmistumaa, metsamajandusmaa, kompensatsioonialadena kujutatud maa) vrvida olenevalt omandisuhetest eri vrvi: hte vrvi avalikult kasutada olevad riigi- vi munitsipaalmaad, teist vrvi eraomanike maad. Barjre ilmneb palju just uutes elamupiirkondades vanema hoonestusega linnasdametes on olukord parem tnu tolleaegsele linnaplaneerimisele. Positiivne nide on pargid Tallinna ja Prnu vanalinnade mber, mis moodustavad ldkasutatavaid haljasvndeid linna sees.

Kuhu peaks lhipuhkealad looma? Riigid vi omavalitsused on planeeringute tarbeks vlja ttanud soovituslikud normid, kuidas lhipuhkealadele ja -parkidele asukohta valida. Kriteeriumideks on vetud kaugus elamualast ning pindala he elaniku kohta. Asulate elukeskkonna kvaliteeti mdetakse ja vrreldakse muu hulgas just nende nitajate alusel.
Senini on Euroopa linnades lhipuhkeala vi -pargi maksimaalseks kauguseks elamust soovitatud 500 meetrit. Seda on peetud mugavaks jalgsiteekonna kauguseks: kui inimene peaks kaugemale minema, siis arvatavasti loobuks ta minemast jalgsi. Uusimad uuringud on aga judnud juba jreldusele, et lhipuhkeala ei tohiks olla elamust kaugemal kui 300 meetrit [2] ning see soovitus on judnud juba planeerijate juhistesse [8]. Urbaniseerunud inimene on vist laisemaks muutunud!
Aedlinnades ja mujal, kus lhimat puhkust vimaldab oma aed ja avalikku roheala vajatakse pigem pikemateks jalutuskikudeks vi tervisespordiks, viks puhkemets asuda kodust kuni kilomeetri kaugusel [4].
Soomes on puhkemetsade uurija Irja Lfstrm andnud jrgmised planeerimissoovitused: lhipuhkealana kasutatav vhemalt kahe hektari suurune parkmets viks asuda kuni kilomeetri (enim kahe kilomeetri) kaugusel elamust ning loodusretkeks sobiv vhemalt kmnehektarine mets kahe-kolme (kige rohkem 510 km) kaugusel [5: 36].
Kuulsad Stockholmi linna rohestruktuurid on aga kavandatud jrgmiselt: elamust 200 meetri raadiuses he- kuni kahehektarine park istumiskohtadega vi laste mnguplatsiga, 500 meetri raadiuses 550-hektarine piirkonnapark, mis pakub avaramaid puhkevimalusi, ning kilomeetri raadiuses loodusretkeks sobiv puhkeala.

Kui suur peaks olema lhipuhkealade pindala elaniku kohta? Ka siin leidub erisuguseid soovitusi. ldiselt peetakse normaalseks umbes 100 m2 elaniku kohta, miinimumiks 50 m2. Irja Lofstrm on soovitanud lhipuhkuseks sobiva parkmetsa kogupindala asula elanike arvu jrgi jrgmiselt: 5000 elanikule 50 ha (kige vhem 25 ha), 30 000 elanikule 300 ha (kige vhem 150 ha), 100 000 elanikule 1000 ha (kige vhem 500 ha) [5: 36].
Mistagi olenevad soovitatud normid ka konkreetsest paikkonnast. Sageli on omavalitsused koostanud tpsemad soovitused, eristades vikseid ja suuri, lhedal asetsevaid ja kaugemaid, looduslikke lhipuhkealasid ja rajatud parke, mnguvljakuid ja spordiparke, mrates kohaseima ruutmeetrite arvu ja kauguse igahele neist. Midagi samalaadset pdis kehtestada ka nukogudeaegne ehitusnormide dokument SNIP, mida Eestiski jrgiti: seega on meil olemas ajalooline traditsioon.
Soovitused rohealade suuruse kohta ei thenda loomulikult, et kui nii suured alad puuduvad, siis pole asula rohevrgustikku vimalik luua. Ssteemi saab rajada ka viksematest metsatukkadest ja haljasaladest. Viksemale alale langev tihedam kasutuskoormus tuleb hajutada tihedama ja lbimeldult paigutatud liikumisteede- ja radade vrguga ning usinama hooldusega.

Kohalikud rohekoridorid. Kohaliku rohekoridori laiust ei ole vimalik tpselt ette kirjutada: see oleneb kohast ja vib varieeruda. Kui tahetakse, et tnav toimiks htlasi rohekoridorina, siis ei saa tnavamaa laius olla alla 20 meetri. Umbkaudu jaotuks see nii: kuue meetri laiune sidutee, selle krval kolme meetri laiune kergliiklustee (vi knniteed mlemal pool siduteed), nende vahel ohutusribana ja lumevallide jaoks ks-kaks meetrit; teine pool jks tnavarsete alleepuude istutamiseks.
Ruumi jb vaid hele puudereale mlemal pool tnava res, sest puudest sidutee servani peab jma vhemalt kaks meetrit ja kergliiklustee servani meeter, kuid soovitatavalt, puude tervise huvides ja maa-aluste tehnovrkude paigaldamiseks, ikkagi rohkem. Samuti ei tohi suureks kasvavaid puid istutada kinnistu piirile liiga lhedale.
Seega on 20 meetrit lai allee-rohekoridor tegelikult liiga kitsas isegi inimestele, peale inimeste sobib see hsti ksnes lindudele. relinnas, kus kohalikud rohekoridorid liituvad maakondliku rohevrgustikuga, viksid need olla laiemad kui kesklinnas. relinna laiemates rohekoridorides liigub ka vikesi metsloomi.

Olukorrast Eestis. Praegu on Eestis ldplaneeringutes vikesi puhkealasid kll ksitletud, kuid ldjuhul piirdutakse seniste kandmisega plaanile. Uuselamupiirkondade haljasalade kavandamise jtavad ldplaneeringud detailplaneeringute koostajate hooleks, nende jrgi planeeritakse ksikuid vikesi haljasalasid siia-sinna. Sellistel pisikestel haljasaladel, kui need ldse rajatakse, puuduvad hendused rohekoridoride ja suuremate puhkealadega. Tegelikult ei saagi detailplaneerija neid hendusi kavandada, kuna tal ei ole teada, kuhu planeeritavad rohekoridorid peaksid leldse vlja viima! Isegi kui rohekoridor luuakse, vib naaberplaneeringu teostaja selle otsad pahaaimamatult kinni planeerida.
Olukorda aitaks lahendada, kui ldplaneeringutele lisada skeem perspektiivsete kohalike rohekoridoride paiknemise kohta ja suunad, kuhu rohekoridor peaks vlja viima. Ka viks ldplaneeringus siiski vimalikult tpselt ra nidata perspektiivsed lhipuhkealad. Nii oleks detailplaneeringuid palju lihtsam koostada.

Ehitus rohevrgustiku sees. Maakonna rohevrgustiku sisse soovitakse sageli rajada senisest tihedamat hoonestust vi uusi krunte. Nii mnigi kord jtab ldplaneering selleks vimalusi. See on suur oht rohevrgustiku toimimisele. Juhendis Rohevrgustik on kirjas, et ehitusplats ei saa olla rohevrgustiku ala: iga ehitusplats killustab rohevrgustikku ja halvab selle toimimist.
Selle jutu peale arvan juba kuulvat valju nurinat, et kui ehitamine laiadele rohevrgustiku aladele sootuks ra keelata, jb elu seisma. Ent isegi kui ehitisi lubada, peaksid muutused olema loodusega tasakaalus. Tundub, et inglased on toiminud targalt, kui on konkreetselt stestanud, milliseid hooneid tohib nende Green Belti alal ehitada [13]:
vikeelamuid olemasolevale uemaale;
lihtsaid vikesemahulisi hooneid ues sportimise, rekreatsiooni, pllumajanduse vi metsanduse tarbeks;
puhkeala teenindavaid hooneid ja rajatisi, kui on kindlaks tehtud, et need ei hakka kahjustama rohevrgustiku toimimist;
muu maakasutusega seotud vikesemahulisi hooneid, mis silitavad roheala koloogilise funktsiooni ja avaliku kasutuse ning ei lhe vastuollu naaberkinnistute maakasutusega;
vikesemahulisi juurdeehitisi vi mber- ja asendusehitisi, mille maht ei leta senise hoone mahtu ning mis ei hiri maastikuvaadet.
Mida kompaktsem ja laiem on rohevrgustiku tugiala, seda stressivabam on metsloomadel seal elada. Soomes tehtud uuringu jrgi on suurulukite liikumine hiritud vhemalt 200 m kauguseni elamust. Seeprast soovitatakse Soomes metsloomade liikumise funktsiooniga koloogilise koridori miinimumlaiuseks 400 m, parem isegi 500 m. Sellise laiuse ulatuses ei tohi metsloomi takistada kski tara. Erandjuhtudel vib rohekoridor kohati olla kitsam: kuni 300 m ulatuses isegi 250 m laiune. Maanteede loomasillad (koduktid) vivad olla isegi vaid 50 m laiad.
Ekslik on arvata, et kui krundid tehakse piisavalt suured, siis rohevrgustik silib: tarastatud maad toimivad sellest hoolimata barjrina nii ulukitele kui ka inimestele. Tavaliselt ei suuda kinnistuomanik vastu panna kiusatusele rajada oma krundile kaunis muru vi muud sorti tehislik ilumaastik htlasi hvitades loodusliku koosluse.
Vhem kahjustavad looduskeskkonda tiheda rhmana paiknevad hooned vikestel kruntidel, sest selliste krundikogumike vahele saab jtta laiad looduslikud rohekoridorid. Srane on keskkonnateadlik planeerimispraktika mujalgi maailmas.

Tpsustamine. Kui veel Eesti probleemidest rkida, siis mjub rohevrgustikule halvasti ldlevinud praktika tpsustada ldplaneeringutes mratud maakonna rohevrgustikku: roheala tkke haugatakse ra ja (heal juhul) lisatakse kuskile mujale kompensatsiooniala. Mul ei ole nnestunud nha htegi uuringul phinevat analsi, mis selgitaks, et see kompensatsiooniala tidab testi rohevrgustiku funktsiooni paremini. Rohevrgustikust vlja jnud kohta tekib planeeringu kaardil enamasti elamumaa.

Kiitust vrivad aga rohealasid ksitlevad teemaplaneeringud, millega ptakse juba tekkinud kahju heastada: niteks praegu koostatav teemaplaneering Tallinna rohealad ja Viimsi valla mandriosa ldplaneeringu teemaplaneering Miljvrtuslikud alad ja rohevrgustik. Samuti ldplaneeringute tarbeks tehtavad asjakohased uuringud, niteks Harku valla rohevrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. Paraku on need praegu Eestis pigem erandlikud.
Rohevrgustiku loomisele kulutatud energia toob kuhjaga kasu, aidates luua inimestele meeldiva, tervisliku ja tasakaalustatud elukeskkonna. Kui rohevrgustiku alad on oskuslikult planeeritud ning piirid ja reeglid kindlalt seatud, siis leevendub ka inimeste kaitsereaktsioon olla valimatult vastu igale kinnisvaraarendusele. Selle asemel tugevneb huvi kodukoha arengule kaasa aidata.

Kadi Tuul (1964) on lpetanud 1985. aastal Jneda sovhoostehnikumi agronoomi-maastikukujundaja erialal ja tiendanud ennast, ppides Eesti kunstiakadeemias arhitektuuri ja disaini erialal. Praegu ttab konsultatsiooniettevttes AS Ramboll Eesti projekteerija ja haljastuskonsultandina.

1. Benedict, Mark A.; McMahon, Edward T 2001. Green Infrastructure: Smart Conservation for the 21st Century. The Conservation Fund, Sprawl Watch Clearinghouse, Washington.
2. Grahn, Patrik; Stigsdotter, Ulrika 2003. Landscape Planning and Stress. Urban Forestry & Urban Greening 2: 118.
3. Green Belts: a greener future. 2010. A report by Natural England and the Campaign to Protect Rural England.
4. Hrnsten, Lisa; Fredman, Peter 2000. On the distance to recreational forests in Sweden. Landscape and Urban Planning 51: 110.
5. Komulainen, Minna 1995. Taajamametsien hoito. Gummerus kirjapaino, Jyvskyl.
6. Klvik, Mart; Sepp, Kalev 1998. Eesti tugev slm Euroopa kovrgustikus. Eesti Loodus 49 (5/6): 198201. www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9805/okovorgustik.html
7. Margus, Malev 1974. Eesti NSV puhkealad. Valgus, Tallinn.
8. Natural England 2010. Nature Nearby Accessible Natural Greenspace Guidance. http://naturalengland.etraderstores.com/NaturalEnglandShop/NE265
9. Prnu maakonna teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused.
10. SA Keskkonnaiguse Keskus 2010. Ruumiline planeerimine. Riigikohus: KOV vib detailplaneeringu algatamisest keelduda, kui seda nuab avalik huvi metsaala ja rohevrgustiku silitamiseks. Keskkonnaiguse uudiskiri, veebruar. www.k6k.ee/uudiskiri/2010/veebruar
11. Sepp, Kalev; Jagomgi, Jri 2002. Roheline vrgustik. EPM Keskkonnakaitse Instituut, AS Regio.
12. Strandell, Carita; Strandell, Anna 2002. Elinympristn seurannan kehittminen: tyryhmn raportti. Suomen ymprist 545. Ympristministeri, Helsinki.
13. UK Department for Communities and Local Government 1995. Planning Policy Guidance 2: Green belts. www.communities.gov.uk/documents/planningandbuilding/pdf/155499.pdf
14. Vre, Seija; Krisp, Jukka 2005. Ekologinen verkosto ja kaupunkien maankytn suunnittelu. Suomen ymprist 780. Ympristministeri, Helsinki.

JOONIS:

Maakonna rohevrgustiku skeem. Nii Euroopa koloogiline kui ka Eesti roheline vrgustik (rohevrgustik) on les ehitud samamoodi, koosnedes tugialadest, neid hendavatest rohekoridoridest ja/vi nn. astmelaudadest, s.t. eraldi paiknevatest roheala laikudest. Tpilised astmelauad on asfaldikrbes eraldatult paiknevad linnapargid. Tugialade keskne, kige olulisem osa on tuumikala. Tuumikalad on sageli looduskaitsealad

LISAKAST:
----------------------------------------------------------------------------
Heal lapsel mitu nime

Eri maades on rohevrgustikke arendatud eri nimetuste all (Ecological networks, Habitat networks, Ecological Infrastructure, Greenways, Wildlife Corridors, Riparian Buffers, Ecological Corridors, Environmental Corridors, Greenbelts, Landscape Linkages, Regional Recreational trails), arvestades rohkem vi vhem inimeste puhkevajadusi.

Phieesmrgi jrgi vib ldiselt eraldada kaht tpi:
koloogiline (ecological) vrgustik, infrastruktuur, koridor (network, infrastructure, corridor) jne.: elurikkuse hoid ning metsloomade liikumise ja rnde vimaldamine.
roheline (green) vrgustik, infrastruktuur, koridor jne.: inimeste rekreatsioon looduslikus vi poollooduslikus keskkonnas.

Eesti keeles tasuks rohelise vrgustiku ja rohelise koridori asemel kasutada lhemaid ja selgemaid misteid: rohevrgustik ja rohekoridor.



Kadi Tuul
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet