|
 |
Eesti Loodus 2011/08 | SISUKORD
| Uurimistöö EL 2011/08 |
|
INEPO-l kohtuvad keskkonnahuvilised noored |
| Rahvusvaheline keskkonnauurimistööde olümpiaad INEPO (International Environmental Project Olympiad) peetakse traditsiooniliselt igal aastal Türgi pealinnas Istanbulis ning seda korraldab Fatih Kolleji. Sel aastal toimus konkurss juba 19. |
Kas teepakid sobivad komposti? |
Maikuus Istanbulis peetud rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil INEPO pälvis Eesti võistleja Kristiina Kurg uurimistöö „Teepakkide lagunemine looduslikku keskkonda jäljendavas mudelsüsteemis“ eest pronksmedali.
Andunud teejoojana on mul juba mõnda aega tekkinud küsimus, mida teha kasutatud teepakkidega. Paljud rohelist mõtlemist soosivad väljaanded on soovitanud teepakke kompostida. |
|
| EL küsib EL 2011/08 |
|
Kas varese- ja kullisõjad on tagasi tulemas? |
„Varese- ja kullisõjad” ei ole kohe kindlasti tagasi, vaid nad on vajunud ajaloo hõlma.
Seni on jahimeestele pandud kohustuste täitmist kontrollitud vaid imetajate jahtimisel ning kohati ka maakonna parima küti konkurssidel. |
Milline on Pokumaa tulevik? |
| Kui Edgar Valter omal ajal kavandas kõigile Eestimaa lastele paika, kus neil oleks võimalik pokuraamatute tegelaskujudega kohtuda ja samastuda, ei pidanud ta silmas Pokumaa tegutsemist vaid paaril aastal. Perspektiivitunnetust vanameistril oli ja sama eeldas ta Pokumaa kavandajatelt. |
|
| Seened EL 2011/08 |
|
Mürkseened ja seenemürgistused III. Amanitiinimürgistus |
| Amanitiin tingib surmava seenemürgistuse juhul, kui arstiabi ei ole erakordselt kiire, kohe esimeste sümptomite avaldumise korral. Surmaohtliku seenemürgistuse põhjustavad inimese elutähtsatele organitele maksale ja neerudele tekitatud pöördumatud kahjustused. |
Vähemärgatud seen: harkjas puiduharik |
| Põõsalaadselt harunenud mitmevärvilised või heledad püstise nuia taolised harikulised on üsna silmatorkavad seened. Maapinnal või lamapuidul elavate kõrval on aga paar puiduharikute liiki, mis kasvavad ka elusate puude sammaldunud tüvedel. |
Pisikesed mugulakasvatajad seened kõrgeste seast |
| Inimesed armastavad suuri seeni, sest pisikesed seened ei sünni süüa ja seetõttu ei teata enamasti nende üldisemaid nimetusigi. Ühte väheldaste seente rühma on käsitletud kõrgestena. |
|
| summary EL 2011/08 |
|
|
Poisonous mushrooms and related intoxications III. Amanitin intoxication
Kuulo Kalamees warns against our most poisonous species of fungi: Amanita phalloides or the Death Cap, Amanita virosa or commonly known as the European destroying angel, and Galerina marginata. |
|
| Sõnumid EL 2011/08 |
|
Tartu ülikool jõudis bioloogias ja biokeemias maailma tippude hulka |
ISI Web of Knowledge’i ESI andmebaasi järgi kuulub Tartu ülikool nüüd ka bioloogias ja biokeemias 1% maailma mõjukaimate teadusasutuste hulka. Seni on TÜ maailma tippude sekka jõudnud seitsmes valdkonnas.
TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktori prof. |
Lõppesid suured veemajandusprojektid |
| 1. juulil lõpetati pidulikult tõukefondide programmperioodi 2004–2006 mahukaim veeprojekt „Emajõe-Võhandu valgala veemajandusprojekt”. |
Pandipakendite eest saab rohkem raha tagasi |
1. juulist jõustus keskkonnaministri määrus, mis suurendas pandipakendi eest makstavat tagatisraha.
Kuni pooleliitrine ühekorra plastpakend (tähistatud A-tähega) maksab nüüd neli eurosenti; ühekorra klaaspakend (D-täht), metallpakend (C-täht) ja plastpakend (B-täht), mille maht on üle 0,5 liitri, ning korduskasutuse klaaspakend ja plastpakend (D-täht) kaheksa senti.
Senine pandipakendite tagatisraha suurus (pant) oli kehtinud kuus aastat ehk alates pandipakendisüsteemi asutamisest 2005. |
Rohke medalisaak rahvusvahelistelt olümpiaadidelt |
Tartu ülikooli teaduskooli kasvandikud naasid juulis rahvusvahelistelt loodusteaduste olümpiaadidelt ühe kuld-, viie hõbe- ja kuue pronksmedaliga.
17. juulil Tai pealinnas Bangkokis toimunud selleaastase füüsikaolümpiaadi lõputseremoonial sai Tai printsessilt Maha Chakri Sirindhorn kulla kevadel Hugo Treffneri gümnaasiumi (HTG) lõpetanud Ants Remm. |
ELF on võtnud luubi alla suurte vääriselupaikade kaitse |
Eestimaa looduse fond (ELF) tegi 13. juunil keskkonnaministeeriumile ettepaneku anda kaitseala staatus üle seitsme hektari suurustele vääriselupaikadele, mis on jäänud metsaseaduse muudatuse tõttu juriidilise kaitseta.
Metsa vääriselupaigad on põlismetsaliikide varjupaigad majandusmetsade vahel, kus võib suure tõenäosusega elada ohustatud või haruldasi liike. |
Erametsaliit algatas hoiatusaktsiooni maaomanike õiguste nimel |
| Eesti erametsaliit kutsus 27. juunil kõiki maaomanikke osalema hoiatusaktsioonis, mille kohaselt keelatakse jahipidamine üheks kuuks septembris 2011. |
Linnutapp on üleeuroopaline probleem |
| 6.–8. juulil peeti Küprosel Larnacas Euroopa konverents, kus oli kõne all lindude ebaseaduslik tapmine. |
Üha rohkem Londoni punaseid busse sõidab hübriidmootoriga |
Londoni bussivõrk on üks suuremaid ühistranspordisüsteeme maailmas: selles on üle 8500 sõiduki, mis kuuluvad üheksale käitusfirmale. Londonis on üle 700 bussiliini, millel tehakse päevas umbes 6,4 miljonit reisi.
Esimesed hübriidmootoriga bussid toodi liinidele 2006. |
Ohustatud linnuliigid: nii muret kui ka rõõmu |
Linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International avalikustas selle aasta lindude punase nimestiku, rahvusvahelise looduskaitseliidu IUCN punase raamatu linnuleheküljed.
Jälle on põhjust kinnitada, et põhiline tegur, miks linnuliigid satuvad ohustatute hulka, on elupaikade kadu. Nii on kriitiliselt ohustatud liikide kategooriasse jõudnud india trapp (Ardeotis nigriceps), kunagi India ja Pakistani rohumaadel tavaline, meeter kõrge ja ligi 15 kilo kaaluv kureline, kelle arvukust hinnatakse nüüd umbes 250 isendile. |
Mis saab Euroopa kalandusest |
Suured keskkonnaorganisatsioonid on kiitnud Euroopa kalandusvoliniku kreeklanna Maria Damanaki ja Euroopa komisjoni ettepanekuid uue EL ühtse kalanduspoliitika (ÜKP) kohta, aga leidnud neis ka hulga puudujääke.
Nii ei suuda need luua raamistikku, vahendeid ja kindlust piirata ilmselgelt liiga suurt kalalaevastikku ning tagada tõeline nihe ökoloogiliselt kestliku kalanduse suunas. ÜKP ei tohi enam soodustada püüki, mis ületab kalade või mis tahes mereelukate hulgaga lubatavaid piire. |
E10- ja E5-bensiini kulub enam-vähem võrdselt |
Soome tehnikauuringute keskus VTT lükkas ümber laialt levinud arvamuse, et 95E10 bensiini kulub tublisti rohkem kui tema eelkäijat 95E või 98E5.
VTT teaduri Juhani Laurikko sõnul polegi usaldusväärselt võrreldavaid tulemusi niisama lihtne saada, kuna kütusekulu võib mõjutada hulk kontrollimatuid tegureid, ent laborikatsetes saab neid vältida. „Katsejäneseiks” võeti VTT enda töötajate kasutatud autod väljalaskeaastatega vahemikus 1999–2010; autosid juhtisid vilunud katsetajad. |
|
| Kroonika EL 2011/08 |
|
Kuum juuni |
| Lehekuu viimasel päeval Eestisse jõudnud kesksuvine palavus paisus 1. juunil mõnel pool veel vägevamakski (Tallinnas 29,4°), teisal sadas ka kõvasti vihma. |
Ökosaar Tallinna lahes |
5. juunil avati Tallinnas, rohkeid vaidlusi tekitanud Kultuurikilomeetril Vana-Kalasadamas Ökosaar.
Suurele roostekarva pontoonile on seatud vana kahekorruseline Londoni liinibuss, millest saab osta süüa-juua ja leida varju vihma eest. |
Tartu kesklinnas saab näha vaateid endisaegsest Tartust |
Tartu linna päeval 29. juunil avati Tartus Raekoja platsi ja Rüütli tänava äride akendel näitus „Meeltele avatud linn”.
Näitusel on sadakond pilti, mis on trükitud vanade graafikalehtede ja fotode järgi. |
Peipsist tragiti välja ligi kaheksasada tapjavõrku |
| Keskkonnainspektsiooni ja kalurite ühistel Peipsi järve puhastustalgutel 1. ja 2. |
Karakaara väisas Eestit |
Juuni lõpus jahmatas vaatlejaid „Lääne-Virumaal Kõrveküla bussipeatuse juures [---] maas üks veidra väljanägemisega röövlind”, kelle linnutundjad määrasid karakaaraks. Tegemist on Lõuna-Ameerikas elava liigiga, kes sai Eestisse sattuda küllap ainult kusagilt loomaaiast või linnupargist.
Margus Ots kirjutas linnuhuviliste arvutilistis, et „Lätis nähti tuttkarakaarat (Caracara plancus) Kolka neemel sel kevadel 3. |
Esimene kaelusega hunt Baltikumis |
Keskkonnateabe keskuse (KTK) teatel õnnestus ulukite uuringute raames 18. juunil varustada GPS-kaelusega esimene hunt Baltimaades.
Noore emahundi märgistas KTK ulukiseireosakonna kiskjate seire peaspetsialist Marko Kübarsepp Tipu uurimisalal Soomaa rahvuspargi lõunaservas. |
TTÜ muuseumis saab hea ülevaate putukate maailmast |
| 20. juunil avati Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) muuseumi galeriis Futurum näitus „Metamorfoosid – PutukadPutukadPutukad!”, mis kestab tuleva aasta 31. |
Põllumehed hädas hanedega |
| Keskkonnaamet teatas 7. juunil, et eelmisel aastal tekitasid põllumeestele kõige rohkem kahju haned ning põhilised kahjupiirkonnad asusid Kesk-Eestis. |
Huvi botaanikaaia vastu aina kasvab |
Tallinna botaanikaaed (TBA) teatas 29. juunil, et igal aastal mõnesaja võrra kasvanud külastajate arv on sel aastal suurenenud hüppeliselt ja küündis selleks päevaks juba 25 000-ni ehk ületas kolmandiku võrra mulluse sama aja näitaja.
„2010. |
Jõulis-äkilise meelega juuli |
| Sünoptik Ele Pedassaare 29. juuli Postimehe ilmaennustus oli tabavalt pealkirjastatud: „Ilm justkui lahinguväljal”. |
Hansapäevadel lisandus Teaduslinn |
| Tänavusi Tartu hansapäevi, mis toimusid 22.–24. juulini, iseloomustas ühelt poolt rekordiline arv laadal osalenud kauplejaid: 520. |
Äikesemees Richmannile püstitati sünnilinna mälestusmärk |
| Pärnu uue kunsti muuseumi eestvedamisel avati 22. juulil Pärnu südalinnas Kuninga ja Nikolai tänava ristmikul mälestusmärk Georg Wilhelm Richmannile. |
Eesmärk on vältida ja vähendada jäätmete teket |
7. juulil kiitis valitsus heaks jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL uus jäätmedirektiiv, mis sätestab jäätmekäitlushierarhia ehk jäätmekäitluse eelistused. |
Näitus tühermaal |
Eesti maaülikooli sel suvel lõpetanud maastikuarhitektide bakalaureuseprojektide paremik oli juuli lõpuni vaadata Tartus Anna Haava ja Vabriku tänava nurgal. Lõputööde ülesanne oli pakkuda lahendusi, täitmaks seal asuv tühi plats.
„Lõpptulemuste hulgas on ideid minimaalse sekkumisega hooldusprojektist kuni spordikompleksi kohale tõstetud dramaatilise reljeefiga katusepargini,” selgitas EMÜ maastikuarhitektuuri osakonna lektor Anna-Liisa Unt. |
Jalgratas ausse ka Ida-Euroopas |
| Kesk- ja Ida-Euroopas on jalgratturite osakaal linnatranspordis võrdlemisi väike. Inimesed eelistavad endiselt peamise liiklusvahendina autot. |
1. augustil algab karujahihooaeg |
| 1. augustist 3 oktoobrini kestva karujahihooaja jooksul võib küttida kõige rohkem 65 karu. |
|
| Rahnud EL 2011/08 |
|
Pärispea poolsaare suured kivid |
| Maikuus ilmunud Eesti Looduses, mahukas Lahemaa rahvuspargi erinumbris, pakkus mulle palju muu kõrval erilist huvi Kalle Suuroja kirjutis Lahemaa rändrahnudest. Olen olnud pikalt Lahemaaga seotud, pärit kiviselt Pärispea poolsaarelt. |
|
| Aasta lind EL 2011/08 |
|
Ööpäev suitsupääsukestega |
| Eesti rahvuslind, Eesti ornitoloogiaühingu vapilind ja tänavu erandlikult juba teist korda aasta linnuks valitud – milline lind kannab nii kõrgeid tiitleid? Eks ikka muiste iga maakodu elustanud suitsupääsuke (Hirundo rustica). |
|
| Põlispuud EL 2011/08 |
|
Põlispuud parkides: elurikkuse hoidjad |
| Arvatakse, et vanad puud on inimestele ohtlikud ja vastutustundetu on neid haljastuses hoida. Samas on just vanad puud ühed tähtsamad elurikkuse kandjad asulates. |
|
| Aasta orhidee EL 2011/08 |
|
Punane tolmpea: kaunis, kuid kauaks |
| Möödunud aastal valiti Eestis esimest korda aasta orhidee: punane tolmpea, meie kaunimaid käpalisi. Peale tutvustavate artiklite ja kaanefotode võttis Eesti orhideekaitse klubi ette liigi kasvukohtade inventuuri, et selgitada taimeliigi hetkeseisu. |
|
| Rohevõrgustik EL 2011/08 |
|
Asula rohevõrgustik: kellele ja kui palju? |
| Linnametsi ja linnalähiseid parkmetsi on Eestis teadlikult majandatud hiljemalt 19. sajandi keskpaigast alates: juba toona hinnati kõrgelt just metsade puhkeväärtust. |
|
| Elurikkus EL 2011/08 |
|
Elurikkuse digitaalarhiivid nüüdisajal |
Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi projekt „Eesti elurikkuse andmebaas ja infovõrgustik Natura 2000 initsiatiivi toetuseks” lõi hea aluse edendada akadeemilisi ja riiklikke elurikkuse infosüsteeme ning võimaldas teha jätkuprojekte.
Elurikkus Eesti loodushoidjate meeles. |
|
| Veebivalvur EL 2011/08 |
|
Talgulised tohterdavad loopealseid |
Eestimaa looduse fondi (ELF) tänavusuvised talgud on enamjolt mõeldud väärtuslike loopealsete taastamiseks.
Loopealne on liigirikas pärandkoosluste tüüp, mida leidub vaid Eesti, Rootsi ja Venemaa üksikutes paikades õhukesel paepealsel lubjarikkal mullal. Enim on neid just Lääne-Eesti ja Ida-Rootsi saartel.
Suurim oht loopealsetele on kinnikasvamine kadakatega; pärast karjatamise lõppu juhtub see võrdlemisi kiiresti. |
Keskkonnaministeeriumi uudised internetist |
Ilmunud on keskkonnaministeeriumi uus elektrooniline uudiskiri (juuli 2011), mille leiate aadressilt http://www.envir.ee/1172460.
Seekord on juttu tulumaksuseadusest, mis loob erikorra väikemetsaomanikele, Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksimägede sulgemisest, Eesti-Vene koostööst piiriveekogude kaitsel ja jäätmetest. Tavapäraselt leiab uudiskirjast ka viiteid uutele keskkonnaõigusaktidele, kooskõlastamisel olevatele lubadele, algatatud keskkonnamõju hindamistele jne.
Kõik seni ilmunud keskkonnaministeeriumi e-uudiskirjad asuvad aadressil http://www.envir.ee/uudiskiri.
|
Jahiulukite seisund aastal 2011 |
Keskkonnateabe keskuse (KTK) jahiulukite seire aasta koondaruanne on kättesaadav aadressil http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ULUKITE_SEIREARUANNE_2011.pdf.
Aruandes antakse eri seireparameetrite analüüsi põhjal hinnang kõikide ulukimetajate populatsioonide seisundis toimunud muutustele ning jagatakse jahimeestele küttimissoovitusi alanud jahihooajaks, säilitamaks asurkondade elujõulisus ja liikidevaheline tasakaal.
Suurenenud on punahirvede ja põtrade arvukus, endiselt arvukad on metssiga ja kährik. Järsemat langustendentsi näitab metskitse ning laugemat jäneste ja ilvese hulk.
|
Eurooplased sõdivad müraga |
Võrgupaigast www.eea.europa.eu/themes/noise/the-european-soundscape-award saab uurida, kuidas osaleda järjekordsel üleeuroopalisel müra vähendamise võistlusel.
Projekte ja algatusi selle kohta, kuidas vähendada müra ja suurendada inimeste teadlikkust müra tervisemõjudest, oodatakse kuni 2. septembrini. |
Ökoloogiaajakiri esitleb linnu-uuringuid |
| Võrgupaigast http://www.kirj.ee/18640 on alla laetavad ökoloogiaajakirja Estonian Journal of Ecology (EJE) erinumbri artiklid. EJE erinumber on pühendatud Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) 90. |
|
| Ajalugu EL 2011/08 |
|
Eesti Loodus kirjutas |
75 aastat tagasi
Pavlovi kui tingireflekside õpetuse rajaja kogu teaduslik töö põhines kindlalt materialistlikul alusel. Töötades viimase 35 a. |
|
| Autori veerg EL 2011/08 |
|
Maailmapäästjad seebiks! |
Suvi on siin põhjamaal kahtlemata parim aeg, et õppida maailmakorraldust tundma Thor Heyerdahli ja Juhan Liivi meetodil: omaenda naha ja karvadega. Aeg-ajalt satub siiski pihku ka ajaleht või keerad söögi taustaks lahti raadionupu.
Ükspäev hurjutati raadios jälle jalgrattureid. |
|
| Raamatud EL 2011/08 |
|
Uusi raamatuid |
| LOODUSMÄLESTISED 22. HARJUMAA–RAPLAMAA. |
|
| Panin tähele EL 2011/08 |
|
Jaaniuss sügiseses seenemetsas |
| Pildil oleva eluka nimetuse sain teada Mati Martinilt. Olevat jaanimardika vastne oma põhitoiduse – teo kallal. |
Ainulaadne taiga-võrkpoorik Hiiumaal |
Hiiumaa on oma mükofloora poolest omapärane nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Mitme looduskaitsealuse liigi kõrval leidub teisigi, mis tähelepanu väärivad.
Saagem tuttavaks: taiga-võrkpoorik (Ceriporia tarda). |
|
| Hiiumaa loodus EL 2011/08 |
|
Õunaku – Kagu-Hiiumaa laidude tulevik |
| Hiiumaal on ikka veel minu jaoks varuks mõni tõeline pärl. Ehk vaid korra aastas, ent seda säravamad need leiud on. |
|
| Intervjuu EL 2011/08 |
|
Kumari preemia sai tavaline inimene |
Kas sa tundsid Eerik Kumarit või puutusid temaga kokku?
Ei ole temaga kokku puutunud, kuid ta on mulle palju tähendanud. 1973 ilmus tema koostatud piibel „Looduskaitse”. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
