7. juulil kiitis valitsus heaks jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL uus jäätmedirektiiv, mis sätestab jäätmekäitlushierarhia ehk jäätmekäitluse eelistused. „Jäätmete käitlusel tuleb hakata maksimaalselt lähtuma elukaare hinnangust ehk põhimõttest muuta jäätmekäitluse mõju keskkonnale minimaalseks,” ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
Seepärast ongi seadusemuudatuse põhisiht vältida ja vähendada jäätmete teket. Sellele järgnevad korduskasutuseks ettevalmistus, materjalina ringlussevõtt ja muu taaskasutus (sh. energiakasutus ehk jäätmete põletamine ning tarvitus pinnasetäitena). Kõige ebasoovitatavam jäätmekäitlusviis on jäätmete ladestamine prügilatesse.
Jäätmeseaduse muudatused näevad ette ka mitu uut mõistet, näiteks „ringlussevõtt”, „kõrvaltoode” ja „jäätmete lakkamine”. „Loetelust viimane tähendab seda, et kui näiteks teatud vanametalli, vanapaberi, plastjäätmete jms. puhul on täidetud kvaliteedi- ja selle jälgimise normid, siis saab neid liigitada toodeteks. Selline muudatus soodustab jäätmete ringlussevõttu,” selgitas Eek.
Eelnõu seab aastaks 2020 ka 50%-lise ringlussevõtu sihtarvu olmejäätmetega seotud materjaliliikidele, nagu paber, klaas, metallid ja plastid. Ehitus-lammutusjäätmete taaskasutuse kohustus on 70% nende jäätmete tekkest. „Mõlema sihtarvu täitmine nõuab suuri jõupingutusi, kuid need on saavutatavad,” ütles Eek.