„Varese- ja kullisõjad” ei ole kohe kindlasti tagasi, vaid nad on vajunud ajaloo hõlma.
Seni on jahimeestele pandud kohustuste täitmist kontrollitud vaid imetajate jahtimisel ning kohati ka maakonna parima küti konkurssidel. Juba aastakümneid esitavad jahimehed lastud sõralise või suurkiskja tuvastamiseks tõendusmaterjalina kas lastud loomast hambalõike või alumise lõualuu, mis annab muu kõrval tegeliku pildi ka sellest, kuidas kehtestatud piirangutest ja seatud kohustustest on kinni peetud.
Sellel aastal kehtestas riigimetsa majandamise keskus (RMK) suurulukite küttimislubade müügi uue korra. Kui seni tegelesid RMK jahipiirkonnas enda jahindusametnikud väikeulukite arvukuse reguleerimisega, siis nüüd said suurulukilubade ostjad lisakohustuse reguleerida jahipidamiseks lubatud piirkonnas probleemsete väikeulukite, nagu väikekiskjad, kobras, vareslased, kajakalised, kormoran jne., arvukust.
Lindude puhul on kohustuse suurus kaks lindu tuhande hektari jahimaa kohta. Rakendades teada-tuntud käibetõde „usalda, aga kontrolli”, tuleb jahimeestel ette näidata kütitud väikekiskja parem esikäpp või kütitud linnu parem jalg.
Erinevalt mõnest teisest Euroopa riigist, näiteks Saksamaast, pole Eesti jahimehed viimastel aastakümnetel ei arvukuse vähendamist vajavate linnuliikide isendite küttimispäevi ega reklaaminud nende küttimist. Nende liikide isendeid kütitakse valdavalt muude jahtide käigus.
Kuigi vareslasi ja kajakaid on võimalik küttida väljaspool pesitsusaega kas siis kahjustuskohtades või arvukuse reguleerimise sildi all, ei ole erilist vajadust nende arvukust vähendada. Võib-olla on kohati probleemne hallvares. Suurt ega sügavat mõtet ei ole ka piirata pardijahil mere ääres hallhaigru ja kajakate arvukust. Piisab, kui nende liikide isendeid tõrjutakse eemale kohtadest, kus nad võivad ohustada lennumasinaid või on see vajalik kalakasvatuse, elanikkonna ohutuse või olulise vara huvides.
Teisalt peaks sellise kontrollnõude esitamine omakorda distsiplineerima jahimeest; kütitud linnu jala ettenäitamise kohustus ei võimalda ilma „vahelejäämiseta” küttida jahipidamiseks mittelubatud liike ning mõnigi tundmatu vares jääb seetõttu laskmata. Probleemsetest lindudest kütiti mullu 2434 hallvarest, 1075 kodutuvi, 193 ronka, 274 kajakat, 594 kormorani ja 76 hallhaigrut.
|