2011/08



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2011/08
Kas varese- ja kullisjad on tagasi tulemas?

Varese- ja kullisjad ei ole kohe kindlasti tagasi, vaid nad on vajunud ajaloo hlma.
Seni on jahimeestele pandud kohustuste titmist kontrollitud vaid imetajate jahtimisel ning kohati ka maakonna parima kti konkurssidel. Juba aastakmneid esitavad jahimehed lastud sralise vi suurkiskja tuvastamiseks tendusmaterjalina kas lastud loomast hambalike vi alumise lualuu, mis annab muu krval tegeliku pildi ka sellest, kuidas kehtestatud piirangutest ja seatud kohustustest on kinni peetud.
Sellel aastal kehtestas riigimetsa majandamise keskus (RMK) suurulukite kttimislubade mgi uue korra. Kui seni tegelesid RMK jahipiirkonnas enda jahindusametnikud vikeulukite arvukuse reguleerimisega, siis nd said suurulukilubade ostjad lisakohustuse reguleerida jahipidamiseks lubatud piirkonnas probleemsete vikeulukite, nagu vikekiskjad, kobras, vareslased, kajakalised, kormoran jne., arvukust.

Lindude puhul on kohustuse suurus kaks lindu tuhande hektari jahimaa kohta. Rakendades teada-tuntud kibetde usalda, aga kontrolli, tuleb jahimeestel ette nidata ktitud vikekiskja parem esikpp vi ktitud linnu parem jalg.
Erinevalt mnest teisest Euroopa riigist, niteks Saksamaast, pole Eesti jahimehed viimastel aastakmnetel ei arvukuse vhendamist vajavate linnuliikide isendite kttimispevi ega reklaaminud nende kttimist. Nende liikide isendeid ktitakse valdavalt muude jahtide kigus.

Kuigi vareslasi ja kajakaid on vimalik kttida vljaspool pesitsusaega kas siis kahjustuskohtades vi arvukuse reguleerimise sildi all, ei ole erilist vajadust nende arvukust vhendada. Vib-olla on kohati probleemne hallvares. Suurt ega sgavat mtet ei ole ka piirata pardijahil mere res hallhaigru ja kajakate arvukust. Piisab, kui nende liikide isendeid trjutakse eemale kohtadest, kus nad vivad ohustada lennumasinaid vi on see vajalik kalakasvatuse, elanikkonna ohutuse vi olulise vara huvides.
Teisalt peaks sellise kontrollnude esitamine omakorda distsiplineerima jahimeest; ktitud linnu jala ettenitamise kohustus ei vimalda ilma vahelejmiseta kttida jahipidamiseks mittelubatud liike ning mnigi tundmatu vares jb seetttu laskmata. Probleemsetest lindudest ktiti mullu 2434 hallvarest, 1075 kodutuvi, 193 ronka, 274 kajakat, 594 kormorani ja 76 hallhaigrut.



Kaarel Roht, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012