07-08/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
SETOMAA EL 07-08/2003
Setomaal kasvab huvitavaid taimi

Setomaa liivased mnnimetsad, eriti aga lagedamad nmmealad on justkui varjupaik luna poolt sisse rnnanud taimeliikidele. Siin vib nha stepist ja metsastepist prit taimi, kes mujal Eestis on kas tundmatud vi haruldased

Setomaast arvab igaks mndagi teadvat. Nii ka mina, asudes kirjutama selle maanurga taimestiku omaprast. Aga esimese komistuskivina kerkis ksimus: kuidas Setomaad piiritleda? le poole sellest huvitavast maast jb praegu Eesti ida- ja lunapiiri taha, aga kergem pole ka lnepiiriga. Omaaegse ksitluse jrgi mrasid piiri eri religioonide levikualad, viimase aja tlgendused pakuvad aga Setomaa Eestisse jvale osale varasemast ulatuslikuma ala. Siin olen lhtunud Setomaa praegusest piirist, mis kulgeb enam-vhem RpinaOravaObinitsa joonel, ning pikendanud seda Eesti lunapiirini.

Taimeteadlastele pnev. Kui uurida kirjandust, siis pakub eelkige huvi Teodor Lippmaa koostatud levaade Kesk- ja Phja-Setomaa taimehingutest [6], mis hlmab peaaegu kogu omaaegset Setomaad. Jaan Eilart on uurinud lhemalt Eesti floora stepi- ja metsastepi elemente ning vastavate liikide levikut ja sisserndeteid nii Setomaal kui ka mujal Eestis [2]. Setomaa on nende liikide poolest meie rikkaim kant. Huvitavat teabelisa saab ka Pihkva oblasti floora konspektist [1].

Kige kuulsam piirkond on siin ehk nn. Vrska nmm, mis moodustab, tsi kll, pelgalt vikese osa Setomaast. Kirjandusallikad viitavad veelgi huvitavamale piirkonnale Petseri ja Irboska mbruses, kus kohati paljanduv Devoni dolomiit ja mergel on andnud eluvimaluse ka mitmele haruldasele lubjalembesele taimeliigile. Peale viidatud kirjanduse olen kasutanud veel vlitmrkmeid ja thelepanekuid lejnud piirkonna valgusrikaste mnnikute, Piusa je avarate luhtade ja liivakivipaljandite, viksemate jeorgude ja nendes paiknevate soode, samuti Peipsi rannikuala luhtade ning sooniitude kohta. Siinne levaade on seega pgus kokkuvte Setomaa Eesti alale jva osa iseloomulikust, muu Eestiga vrreldes eriprasest taimestust.

Lunapoolsete liikide varjupaik. Setomaa asukoht Eesti kagunurgas, siinse kliima ja mullastiku iserasused mravad juba ise taimkatte iseloomu. Vrska ja selle mbruse liivased mnnikud on tuntud kui kige vljakujunenum stepi ja metsastepi taimeliikide sissernde koht [2, 3]. Siirdeteed kulgesid oletatavasti Daugava rnnuteed pidi Velikaja je kaudu Peipsini. Kontinentaalne kliima, liivane pinnas ja head valgusolud soodustasid nende valguslembeste liikide kinnistumist. Kolmekmnest Eestis leiduvast stepi ja metsastepi pritolu taimeliigist kasvab vhemalt kolmandik just Setomaal. Linda Viljasoo ja Maret Kase [8] eristatud viiest haruldusrikkast alast Plvamaal paiknevad kaks Vrska ja PiusaPetseriOrava kolmnurk Setomaa piires. Siinsed mnnikud, raudteetammid ja kaldapaljandid on priskoduks sellistele lunapoolsetele liikidele, nagu harilik kokuld (Helichrysum arenarium), vsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera), palu-pisrohi (Silene chlorantha), palu-liivkann (Arenaria procera), karvane lipphernes (Oxytropis pilosa), knnas-kipslill (Gypsophila fastigiata), liiv-karutubakas ehk varasema nimetusega liiv-hunditubakas (Pilosella echioides), haguheina liigid (Koeleria grandis, K. glauca, K. macrantha), ahtalehine ngelhein (Thalictrum lucidum); ka tatari pisrohi (Silene tatarica), kuigi viimastel aastakmnetel pole seda enam leitud. Peale nimetatute katavad liivapinnast suured leesikakogumikud ja nende vahel teisedki kuivade liivaste kasvukohtade liigid, niteks nmm-liivatee (Thymus serpyllum), palu- ja aas-karukell (Pulsatilla patens, P. pratensis), nmmnelk (Dianthus arenarius), sarik-hunditubakas (Hieracium umbellatum), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), kassisaba (Veronica spicata) ja sininukk (Jasione montana). Enamik neist on Eestis rohkem vi vhem haruldased ja ka looduskaitse all. Vrskas on leitud veel Eestis haruldast kummeli vtmeheina (Botrychium multifidum), Piusa ja Orava kandis aga veelgi haruldasemaid liivlitrikku (Teesdalia nudicaulis), nmm-mailast (Veronica dillenii) ja pehmet mesiheina (Holcus mollis) [4]. Silvi ja Jaan Eilart [3] on arutlenud ka teisendirikka hunditubaka perekonna selles piirkonnas levinud stepiseoseliste liikide pritolu le. Nad on viidanud meie tuntuimale hunditubakauurijale Albert ksipile, kes on pidanud meldavaks, et mni ksnes seal kasvav hunditubaka liik vib olla endeem, keda kusagil mujal ei leidugi.


Vrska nmm selle kige otsesemas nmme thenduses on kahjuks vhemalt Eestimaa piires kadunud. Liivia Laasimer [5] on seda kirjeldanud kui ldiselt metsata ala vhehuumusestel liivmuldadel, kus valitsevad kuivalembesed taimeliigid. See nmm tekkis aastakmneid tagasi metsaplengute tagajrjel, lahtiste liivikute teket soodustasid ka sjave ratsatreeningud Vrska laagri mbruses. Praegu katavad kunagisi liivikuid enamasti kuivad nmmemnnikud, kus leidub veel laiguti lagedamaid liiva-alasid. Selle on phjustanud looduslik areng, mida inimene pole viimasel poolsajandil peaaegu ldse mjutanud. Siiski, mni lage ala metsastati paarkmmend aastat tagasi ka sihilikult. Ann Marvet on Pikame liiviku jrkjrgulist kinnikasvamist ja taimestumise eri astmeid uurinud ning kirjeldanud seda Eesti looduseuurijate peval [7].

Kuigi liivanmmed on umbe kasvanud, psivad eespool nimetatud liigid visalt: mnda on rohkem, teist vhem. Ent kanarbik ja seejrel mets tungivad ha enam peale, taimestu muutub tihedamaks ja krgemaks ning see seab liivikutaimede edaspidised vljavaated kahtluse alla.

Haruldastest ja valdavalt ka kaitsealustest liikidest neb siinmail sagedamini veel vaid harilikku kokulda ja vsu-liivsibulat. Kll aga tunnevad end mnnikutes hsti karukold ja mlemad vareskolla liigid, Orava ja Kliima palumetsades ka vilge (Goodyera repens). Nmm-vareskolla (Diphasiastrum tristachyum) ulatuslikum levikuala Eestis jbki Vrska mbrusse, mets-vareskolda (D. complanatum) kui laiemalt levinut kohtab sobivates kasvukohtades mujalgi Eestis. Juuni lpupoole rmustavad valgusrikastes mnnikutes silma ka kahelehise ja roheka kokeele (Platanthera bifolia, P. chlorantha) valged knaljad isikud. Palu-pisrohu ja palu-liivkanni endistest tuntud kasvualadest annavad aga tunnistust jrele jnud vheste taimede kogumid teede lahtise liivaga servadel ja lagedamatel nlvadel. Metsa all leidub vaid ksikuid taimi, mille psimajmine on rmiselt kahtlane. Sama on juhtunud palu-karukella ja nmmnelgiga. Suuremaid kogumikke leidub veel vaid PiusaVeski raudteetammidel. Enam pole leitud karvast lipphernest ja tatari pisrohtu. Kaanisoo lhedal, sookolla (Lycopodiella inundata) ja harulise vtmeheina (Botrychium matricariifolium) kunagistel leiukohtadel, on kamardumine ja peale tungiv mets ilmselt samuti oma t teinud: viimasel ajal pole leitud kumbagi liiki. Vrskasse rajatud psiseirealade levaatus nitab kord-korralt tihenevat kamardumist ja ennustab haruldastele liikidele suurenevat ohtu. Seeprast peame tsiselt mtlema, kuidas luua nende liikide kasvuks soodsaid tingimusi.


Nmmed vahelduvad orgudega. Taimehuviline leiab palju kitvat ka niitudelt ja soolappidelt orgudes paiknevate jrvekeste ning jgede ja ojade kallastel. Need on llatavalt liigirikkad, pakkudes avastamisrmu isegi orhideeuurijaile: seal vib leida nii le Eesti levinud kpalisi kui ka niteks Russowi srmkppa (Dactylorhiza Russowii), balti srmkppa (D. baltica), tpilist srmkppa (D. cruenta), soohiilakat (Liparis loeselii), kdu-koralljuurt (Corallorhiza trifida). Eriti huvitavad ja liigirikkad on Mdaje kaldasood Pevakese kla lhedal ja Kassilaane soo, kuid viksemaid kpaliserikkaid soolaike leidub ka Vrska ja Verhulitsa mbruses. Setomaal ei puudu isegi Lne-Eesti niitude sage asukas harilik koraamat (Gymnadenia conopsea), kuigi tema siinsed populatsioonid on vikesed.

Mitmel pool, eriti aga Nedsaja, Orava ja Kliima suurematel ja lagedamatel niitudel ning teeveertel torkavad sdasuvel silma krged ahtalehise ngelheina (Thalictrum lucidum) kreemikaskollased isikud. Piusa avaratel luhtadel vib leida veel hulgaliselt niidu-kuremka (Gladiolus imbricatus), kes on haruldane kogu Ida-Eestis. Selles piirkonnas on leitud ka niidu-kuremga valgeielist vormi [1].


Setomaa ehted. Paljude huvitavate taimeliikide seas on mned Setomaale eriti olulised: kasvavad kas ainult vi siis philiselt siin, jdes mujal Eestis vhetuntuks. Neist palu-pisrohi kasvabki meil ainult Setomaal. Hilisemate leiukohtade enamik hakkab aga juba jma liivaste kla- ja metsateede veertele ja raudteetammidele. Metsa all teda enam peaaegu pole. Palu-pisrohi kuulub nelgiliste sugukonda, tema rohekad torujad ied ripuvad varrel heklgses isikus. Selle liigi levila lneosa on puhtpontiline (hlmab stepialasid), kuid idas kulgeb see kuni Altaini vlja ja ka kasvukohad on mitmekesisemad. Eestis on palu-pisrohu leviku loodepiir.

Palu-liivkanni levikuandmed on eelmise liigiga vga sarnased, kuid erandina leidub seda taime hes kohas ka Kirde-Eestis Kurtnas. Seegi liik on meil oma levila loodepiiril, puudub Skandinaavias. Eelistab samasuguseid kasvukohti kui palu-pisrohigi, aga teda on veelgi vhem, mnikord juhtub ette ainult ksik taim. Jaan Eilart [2] peab palu-liivkanni pigem metsastepiliigiks kige rohkem kasvab teda just stepivndi phjapoolsematel aladel , sealt itta kulgeb areaal juba sna samamoodi nagu palu-pisrohul. Palu-liivkann nib olevat ka kamardumistundlikum ja reageerib kohe valgusolude halvenemisele.

Nii Vrska kui ka Piusa mbruses tunnevad end koduselt vsu-liivsibul ja harilik kokuld, kes kasvavad veel Vrumaal, ksikutes kohtades ka Valga- ja Viljandimaal ning Phja-Eestis. Mlemad liigid sobivad hsti kiviktaimlasse, mistttu ahvatlevad end vlja kaevama. Et soovime kaitsealuseid liike nende looduslikes kasvukohtades alles hoida, siis on selline teguviis taunitav, lausa keelatud.

Niisiis on see Eesti eripraseim maanurk vga omanoline ka taimede poolest. Et see omapra psiks, peavad looduskaitsjad lbimeldult ja sihikindlalt tegutsema.


1. Баранова Е. (Михайлова) и др. (сост.) 1970. Kонспект флоры Псковской области. Ленинград.

2. Eilart, Jaan 1963. Pontiline ja pontosarmaatiline element Eesti flooras. Botaanilised uurimused III, Tartu.

3. Eilart, Silvi; Eilart, Jaan 1978. Tiendavat Plva rajooni floora ja vegetatsiooni tundmiseks. Plva rajoonis. Kodu-uurijate seminarkokkutulek 17.20. augustini 1978. Tallinn: 2833.

4. Kukk, lle 1987. Plva rajooni taimkatte iserasustest ja kaitsest. Looduskasutusest ja keskkonnakaitsest knkliku pinnamoega maastikul. Teaduslik-rakendusliku konverentsi (9.10. aprill 1987) ettekannete kokkuvtted. Plva: 117120.

5. Laasimer, Liivia 1976. Kagu-Eesti nmmede taimkatte minevik ja tulevik. XI Eesti looduseuurijate pev. Lhiettekanded. Tallinn: 1214.

6. Lippmaa, Teodor 1928. Kesk- ja Phja-Setumaa taimehingutest. ratrkk raamatust Setumaa. Tartu.

7. Marvet, Ann 1976. Vrska Pikame liivik. XI Eesti looduseuurijate pev. Lhiettekanded. Tallinn: 1819.

8. Viljasoo, Linda; Kask, Maret 1976. Haruldaste taimede levikust Plva rajoonis. XI Eesti looduseuurijate pev. Lhiettekanded. Tallinn: 3638.


lle Kukk (1937) on botaanik, ttab EPM keskkonnakaitse instituudis vanemteadurina. Viimastel aastakmnetel uurinud haruldaste ja kaitsealuste taimeliikide levikut ja seisundit.



lle Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet