07-08/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 07-08/2003 | SISUKORD
SETOMAA EL 07-08/2003

Kagu-Eesti rikas pu
Kagu-Eesti maavaradele meldes tuleb ilmselt kigil esmalt meelde Piusa valge klaasiliiv. Ehk meenuvad ka Vrska vesi ja muda.
  • Loe lähemalt...

  • Maa rajajoonel
    Setomaa on maa Ida ja Lne piiril, mis sajandeid on olnud eraldatud nii Eestist kui ka Venest. Liivimaast lahutas setosid usk ning administratiivpiir, vene rahvast aga keel, meel ja kombed.
  • Loe lähemalt...

  • Piusa on Setomaa Emajgi
    Eestimaa kagunurgas voolav Piusa on Setomaa suurim ja thtsaim jgi, htlasi Setomaa piirijgi. Piusale on tuntust toonud ka selle klm vesi ja suur langus, arvukad veskikohad, kaunid liivakivipaljandid ja haruldaseks muutunud kala harjus.
  • Loe lähemalt...

  • Setomaal kasvab huvitavaid taimi
    Setomaa liivased mnnimetsad, eriti aga lagedamad nmmealad on justkui varjupaik luna poolt sisse rnnanud taimeliikidele. Siin vib nha stepist ja metsastepist prit taimi, kes mujal Eestis on kas tundmatud vi haruldased
  • Loe lähemalt...

  • Keel kneleb maastikust ehk Juudatarst Raagotsina tsopini
    Setomaal ringi sites ja kohalike elanikega juttu puhudes vib ette tulla huvitavaid kohanimesid, mis phjaeestlasele vivad jda arusaamatuks, ent tegelikult on kindla thendusega. Milliseid kohaliike thistavad niteks Rvvirosslpp vi Paskatsoro, Mokornulk vi Liinakands?
  • Loe lähemalt...

  • Kas Setomaale rahvuspark?
    Setomaast rgitakse sageli kui ainulaadsest paigast, kus omaprasele kultuurile on taustaks isemoodi loodus. Eeldused luua esinduslik kaitseala on olemas, ent siiani on asi jnud peamiselt uurituse ja ettevtlikkuse, aga ka kohalike elanike khkluste taha.
  • Loe lähemalt...

  • Ristipuude teedel
    Kll oli metsas mnda puuda

    Kverada, igeeda, ristilista, rstilista...

    (Rahvalaulust)


    Terase rndaja silm seletab Kagu-Eesti maanteede res puid, mis kannavad enda tvel inimese kega ligatud ristimrke. Mne plispedaja tvel vib neid kokku lugeda le sadakonna.

  • Loe lähemalt...

  • Kes sa oled, palunid?
    Mni suvi tagasi ksisin he kena Vrumaa vanainimesega juttu ajades muu hulgas, kas ta ka paluniast midagi kuulnud on. Saadud vastus ajab mind veel praegugi mnusalt muigama, kuid selles leidub siiski oma tetera.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 07-08/2003

    Eesti Loodus, July-August 2003
    The prosperous earth of South-East Estonia

    Ain Pldveres cover story features the underground wealth of South-East Estonia: mineral resources. The best-known of the resources of the area is the snow-white glass-sand of Piusa, but remarkable resources are also found in Imaru and Kaku sites.

  • Loe lähemalt...
  •  

    reisikiri EL 07-08/2003

    Jaloth md Petseremaad
    Joos md Setomaad,

    linda le snnmaa.

    Koh oll nurm, sl om mts,

    koh oll kl, sl om vso,

    koh oll motsil, sl om ngs.

    Kevvi ik-i,

    suvi kaiba-ai,

    sks tul umma muudu.


    Inmin om ks tsuudast tett t nt uma nna ala, tuu jaost tul minn kavvndhe ja mid inp midgi ol-i, sis tuud om viga vaia, tuust om viga hall. Setomaal, Petseremaal tul k mano kotusit, mid panda-ai inp kaardi ple, nuid klli pidv umast nn tuu maa leevga les kasunu inmis.

  • Loe lähemalt...
  •  

    intervjuu EL 07-08/2003

    Vana tiidmine ja loodus usk hoitvaq Setomaa loodust
    Aare Hrn (1959) om sndnq Vro liinah ja elnq Antkruva klh Setomaal. Om opnuq Tarto likuulih aoluku ni lpt Luua mtsakooli mtsanduse eriala pl (1985).
  • Loe lähemalt...
  •  

    essee EL 07-08/2003

    Setomaa on Eesti varamu
    See rahvakild on nii arhailine, eriline, ja imelisel kombel kandnud oma vga rikast ja iseralist keelt ja kultuuri tnapevani, jdes psima kahe keelepruugi, vene keele ja eesti keele vahele. Setode lhisugulased nii keele kui ka osaliselt kultuuri poolest on vrukesed.
  • Loe lähemalt...
  •  

    euroharuldused EL 07-08/2003

    Siniraag
    Veel kolm-neli aastakmmet tagasi oli ereda sulestikuga thelepanu kitev siniraag Eestis sna tavaline. Ndseks on temast saanud peaaegu et unelmate sinilind.
  • Loe lähemalt...

  • Mudakonn
    Mudakonn tunneb end Setomaal koduselt. Ta ongi meil philiselt Kagu-Eesti liik: mujal puudub vi vga haruldane.
  • Loe lähemalt...
  •  

    kaitsealad EL 07-08/2003

    Kaks kaitseala Piusal
    Vrumaa ja Plvamaa piiril asub kaks Piusa-nimelist kaitseala: hel neist hoitakse nahkhiirte talvitusalana tuntud liivakivikoopaid, teisel kauneid jemaastikke liivakivipaljanditega.
  • Loe lähemalt...
  •  

    toimetaja veerg EL 07-08/2003

    Keelekmblus Seto moodi
    Kesoleva ajakirjanumbri kese on Setomaal. Erinumbri koostamine minu jaoks esmakordne kogemus pakkus kll rmu, ent htlasi parajat piina.
  • Loe lähemalt...
  •  

    euroopa liit EL 07-08/2003

    Meie rim ja kilu teel Euroopa Liitu
    Selle aasta alguses nurjusid kilu- ja rimepgiiguste oksjonid osalejate puudumise tttu. Vastne keskkonnaminister Villu Reiljan otsustas edaspidi pgiigusega mitte kaubelda, kuna kalurid on nus pgikvoote ostma ainult ajalooliste iguste alusel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    reklaamtekst EL 07-08/2003

    Rtsepakodu rajajad austavad tavasid
    Otsime mistlikku lahendust privaatsust hindavale keskklassi inimesele, kes soovib elada Tallinna lhedal. Merersed vga kallite kruntide piirkonnad Kakumel, Rannamisas, Merivljal ja mujal pole paljudele taskukohased.
  • Loe lähemalt...
  •  

    TJUHEND EL 07-08/2003

    On hapukurgiaeg
    Piimhappebakterite kasulikkusest ja heategudest on viimasel ajal palju rgitud, nende menukust tendavad ka eri biotoodetest kirendavad piimaletid. Kuid needsamad bakterid tagavad ka kurkide-kapsaste-unte hapnemise.
  • Loe lähemalt...

  • Valgusmdik vib alt vedada
    Paljud loodusfotograafid eelistavad diafilmi negatiivmaterjalile. See on ka mistetav, sest diamaterjalidel on omad eelised: suurem vrvuste kllastatus ja teravus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    koopad EL 07-08/2003

    Lhest liivakivis saab koobas
    Suuri looduslikke koopaid peamiselt kll karstikoopaid kime sageli imetlemas vlisreisidel. Koduseid tunneme vhem.
  • Loe lähemalt...
  •  

    matkarajad EL 07-08/2003

    Eesti Looduse teekond mrist mrini
    Tegevuspaik: Piusa rgoru matkarada

    Tegevusaeg: 4. juuni

    Tegelased: Helen, geograaf ja toimetaja

    Toomas, diktofoniga uudistetoimetaja ehk uudistaja

    Tom, botaanik ja vastutav toimetaja

    Mart, autojuht ja looduskaitsja


    Piusa je jalgsimatkarada on umbes 15 kilomeetrit pikk.

  • Loe lähemalt...
  •  

    EL KSIB EL 07-08/2003

    Kuidas thistab Tartu likooli botaanikaaed oma 200. aastapeva?
    Juubeleid thistatakse ikka pidulikult ja vimaluse korral ptakse neid jdvustada snas ja pildis. Meil on hea meel, et mitmed ehitised ja rajatised botaanikaaias on korda saanud.
  • Loe lähemalt...

  • Kuidas lppes Balti vrtuslike metsade kaardistamise projekt?
    Balti vrtuslike metsade kaardistamise (Baltic Forest Mapping BFM) projekti eesmrk oli leida ja kaardistada metsad, mis on keskmisest suurema loodusvrtusega vi mis suure tenosusega vivad areneda suure loodusvrtusega metsadeks. Vajaduse selleks tingis senini rakendatud metsade majandamise praktika, mille tagajrjel enamik Euroopa metsi on oma loodusvrtuse kaotanud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet