SETOMAA EL 07-08/2003 |
|
Kagu-Eesti rikas põu |
Kagu-Eesti maavaradele mõeldes tuleb ilmselt kõigil esmalt meelde Piusa valge klaasiliiv. Ehk meenuvad ka Värska vesi ja muda. |
Maa rajajoonel |
Setomaa on maa Ida ja Lääne piiril, mis sajandeid on olnud eraldatud nii Eestist kui ka Venest. Liivimaast lahutas setosid usk ning administratiivpiir, vene rahvast aga keel, meel ja kombed. |
Piusa on Setomaa Emajõgi |
Eestimaa kagunurgas voolav Piusa on Setomaa suurim ja tähtsaim jõgi, ühtlasi Setomaa piirijõgi. Piusale on tuntust toonud ka selle külm vesi ja suur langus, arvukad veskikohad, kaunid liivakivipaljandid ja haruldaseks muutunud kala – harjus. |
Setomaal kasvab huvitavaid taimi |
Setomaa liivased männimetsad, eriti aga lagedamad nõmmealad on justkui varjupaik lõuna poolt sisse rännanud taimeliikidele. Siin võib näha stepist ja metsastepist pärit taimi, kes mujal Eestis on kas tundmatud või haruldased |
Keel kõneleb maastikust ehk Juudatarõst Raagotsina tsopini |
Setomaal ringi sõites ja kohalike elanikega juttu puhudes võib ette tulla huvitavaid kohanimesid, mis põhjaeestlasele võivad jääda arusaamatuks, ent tegelikult on kindla tähendusega. Milliseid kohaliike tähistavad näiteks Rüvvirossõläpp või Paskatsoro, Mokornulk või Liinakands? |
Kas Setomaale rahvuspark? |
Setomaast räägitakse sageli kui ainulaadsest paigast, kus omapärasele kultuurile on taustaks isemoodi loodus. Eeldused luua esinduslik kaitseala on olemas, ent siiani on asi jäänud peamiselt uurituse ja ettevõtlikkuse, aga ka kohalike elanike kõhkluste taha. |
Ristipuude teedel |
Küll oli metsas mõnda puuda –
Kõverada, õige´eda, ristilista, rästilista...
(Rahvalaulust)
Terase rändaja silm seletab Kagu-Eesti maanteede ääres puid, mis kannavad enda tüvel inimese käega lõigatud ristimärke. Mõne põlispedaja tüvel võib neid kokku lugeda üle sadakonna. |
Kes sa oled, palunõid? |
Mõni suvi tagasi küsisin ühe kena Võrumaa vanainimesega juttu ajades muu hulgas, kas ta ka palunõiast midagi kuulnud on. Saadud vastus ajab mind veel praegugi mõnusalt muigama, kuid selles leidub siiski oma tõetera. |
|