Mis on iseseisev organism? Kas selline on üldse olemas? Looduses on ju kõik kõigiga seostes. Inimorganismgi on täis kõikvõimalikke mikroorganisme, kellest suur osa on meile eluks hädavajalikud. Ei ole “puhast” taime ega ka mitte “puhast” ainurakset. Õigem oleks vist öelda, et valitseb tasakaal selles, kui palju neid kaaslasi on ja mida nad teevad: on halb, kui mõnda on liiga palju ja need on liiga aktiivsed, ent sama võib olla ka siis, kui kedagi on liiga vähe või on need liiga passiivsed.

Kui jätta kõrvale lihtsalt kõrvuti elavad organismid ja ka need, kelle kokkusattumine on juhuslik, tuleb ette suur hulk juhtumeid, kus ühe suurema sees elab kas üks või mitu väiksemat. Valitsevat suhet on nimetatud enamasti kas sümbioosiks või parasitismiks. Sümbioosi on määratletud kui kooselu, mille puhul mõlemad partnerid reageerivad üheskoos ja ühise sihiga väliskeskkonna mõjutustele, toimides ühe organismina, ent parasitismi korral nõrgestab parasiit peremeesorganismi.

Hiljem on kõikvõimalikke niisuguseid kooselusid hakatud kutsuma neutraalsemalt assotsiatsioonideks, eelkõige selle tõttu, et uurijast lähtuvat “kasuliku ja kahjuliku” sõltuvust on tihti raske või isegi võimatu kindlaks teha: on üleminekuid ja tegelikkuses on kooselu liikuvas tasakaalus. Palju oleneb organismide arengustaadiumist ning väliskeskkonnast, kas piltlikult öeldes võideldakse koos või üksteise vastu.

Mis on iseseisev riik? Kas seda on olemas? Ühiskonnas tekkisid riigid küll palju hiljem kui eluslooduses organismid ja liigid, kuid ikkagi. Sellised võrdlused on mõistagi lihtsustused. Jättes kõrvale iseseisvad riigid ja riikide ühendused, leidub ju palju sääraseidki “riike”, mis on teiste riikide koosseisus. Enamasti ei nimetatagi neid riikideks, vaid osariikideks, sotsialistlikeks liiduvabariikideks, autonoomiateks, provintsideks vms.

On selliseid, kes tahavad saada iseseisvateks, ja selliseid, kes sõdivad selle nimel, kuid on ka sääraseid, kes on rahul olemasolevaga: suurem riik pakub kaitset, aitab häda korral ja on enda kanda võtnud suurema või vähema hulga teisi funktsioone ega kurna väiksemat – “lüpsab, aga nii, et on hea”. Nii nagu eluslooduses, ei ole siingi puhtaid juhtumeid, olukord võib aastatega muutuda, seega ka soov püüelda kas suurema või väiksema iseseisvuse poole.

Ei ole päris samas seisus näiteks Soomes Ahvenamaa oma valitsuse, konstitutsiooni, postmarkide ja muuga ning näiteks Venemaa sõda Tðetðeenias, viimasel kah nagu “oma valitsus”. Mis seisus on Wales, Ðotimaa, Ida-Timor, Baskimaa, Alaska osariik, Ruhnu saar või Torgu kuningriik? Ka rahvusvaheliselt on teinekord raske tõmmata piire, mis on mis, ja kas üks teeb teisele liiga või mitte. Samas on see tihtipeale vajalik, et üldse omavahel asju ajada.

Mis on vabatahtlik liit, aga mis vägivaldne? Eesti astus kunagi ”vabatahtlikult” Nõukogude Liitu, mille puhul on nüüd püütud näha sarnasusi Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga. Kas keegi kujutaks ette Moskva ja Tallinna vahelisi aastatepikkusi läbirääkimisi, mille käigus Eesti oleks kogu aeg Nõukogude Liidu kandidaatriik ja eksisteeriks võimalus mitte saada liitu?

Fantaseerida võib siin ilmselt lõputult. Mis oleks näiteks ”riikidevaheline” geeniülekanne, eluslooduses endotsütobioosi – rakusisese kooselu puhul tavaline nähtus?

Toomas Tiivel (1952) on bioloogist diplomaat, bioloogiateaduste kandidaat (1985, rakubioloogia). On olnud Tallinna pedagoogikaülikooli bioloogiaprofessor ja Eesti Vabariigi suursaadik Läti Vabariigis. Praegu töötab suursaadikuna Rootsi Kuningriigis.