| artiklid EL 12/2003 |
 |
Tormid lõhuvad Eestimaa liivarandu |
| Loodusseaduste järgi peaksid liivarannad kui kuhjerannad juurdetuleva liiva arvel üha laienema. Tegelikkuses on praegu vastupidist märgata nii meil, teistes Läänemere riikides kui ka kogu maailmas. |
Seadused peaksid kaitsma nii randa kui ka inimesi |
| Randade kaitse on peale looduse kaitse paljuski ennekõike avalike huvide kaitse. Eestis ei tohiks lasta minna nii, et enamik veekogude kaldaid on eravalduses ning avalik juurdepääs olulisel määral piiratud, nagu on juhtunud paljudes Euroopa riikides. |
Sajand Ülemiste järves: taimed teavad tõtt |
| Ülemiste järv on jootnud Tallinna juba seitse sajandit. Viimastel neist on tuntud muret vee kvaliteedi pärast. |
Okasnahksed on kivistunud Vasalemma "marmoriks" |
| Umbes 454 miljoni aasta taguse troopilise madalmere eluvormirohke kivine ajalugu on avatud Vasalemma–Padise ümbruse arvukates paemurdudes. Kuulus paleontoloog K. |
Iga vesi pole joogivesi |
| Euroopa Liidu keskkonnaõiguses on vee kaitse ja kasutus kõige laiahaardelisemalt käsitletud valdkond: mitte ainult õigusaktide paljususe (ligikaudu 18) tõttu, vaid eeskätt seepärast, et vesi on paljude teiste valdkondadega paratamatult seotud. |
Igaüheõigus toetub heale tavale |
| Igaüheõigust ei tunta igas ühiskonnas. Selles väljendub ühiskonna kokkulepe, mis on tänapäeval valatud ka seadustesse, ent on välja kasvanud tavadest. |
Kagu-Eestiski on karstivorme |
| Karstinähtused on meil levinud peamiselt Põhja-Eestis, ent karstumisprotsessid pole tundmatud ka Kagu-Eestis. Vastseliina lähedal on kõrvuti kaks lohku, mis näevad välja üsna ühesugused, ent üks neist on täitunud veega, teine aga enamiku osa aastast kuiv. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
