|
 |
Eesti Loodus 12/2003 | SISUKORD
| summary EL 12/2003 |
|
|
Storms wreck the sandy coasts of Estonia
Kaarel Orviku gives an exciting insight into the changes of Estonian sandy shores. Although sandy coasts, as accumulation shores should be widening, the reality is the opposite – everywhere in the world, the sandy coasts are diminishing. |
|
| intervjuu EL 12/2003 |
|
Loodus on inimesele kõik |
| On hingedekuu 1978. Istume loodusteadlase, looduskaitsetegelase ja pedagoogi Villem Voorega tema raamaturikkas koduses töökabinetis ja ajame juttu. |
|
| kaitseala EL 12/2003 |
|
Kasti maastikukaitseala |
Elustikurikas lahesoppide ja laidudeala Saaremaa lõunarannikul oli tuntud juba kahe eelmise sajandi loodusuurijaile. Ent sealne liigirikkus mattuks roostikku, kui rannaniitudelt kaoksid kariloomad.
Kolme aasta eest loodud Kasti maastikukaitseala asub Saaremaal Kaarma ning Pihtla vallas, Kuressaarest linnulennult umbes kaheksa kilomeetrit ida pool. |
|
| aasta lind EL 12/2003 |
|
Inimese lauanaaber: harakas |
| Eestis kõikjal tavalist harakat peetakse sageli kahjulikuks linnuks: ta sööb kanamune ja teiste lindude poegi. Kuidas on lood tema kasulikkuse või kahjulikkusega tegelikult? |
|
| artiklid EL 12/2003 |
|
Tormid lõhuvad Eestimaa liivarandu |
| Loodusseaduste järgi peaksid liivarannad kui kuhjerannad juurdetuleva liiva arvel üha laienema. Tegelikkuses on praegu vastupidist märgata nii meil, teistes Läänemere riikides kui ka kogu maailmas. |
Seadused peaksid kaitsma nii randa kui ka inimesi |
| Randade kaitse on peale looduse kaitse paljuski ennekõike avalike huvide kaitse. Eestis ei tohiks lasta minna nii, et enamik veekogude kaldaid on eravalduses ning avalik juurdepääs olulisel määral piiratud, nagu on juhtunud paljudes Euroopa riikides. |
Sajand Ülemiste järves: taimed teavad tõtt |
| Ülemiste järv on jootnud Tallinna juba seitse sajandit. Viimastel neist on tuntud muret vee kvaliteedi pärast. |
Okasnahksed on kivistunud Vasalemma "marmoriks" |
| Umbes 454 miljoni aasta taguse troopilise madalmere eluvormirohke kivine ajalugu on avatud Vasalemma–Padise ümbruse arvukates paemurdudes. Kuulus paleontoloog K. |
Iga vesi pole joogivesi |
| Euroopa Liidu keskkonnaõiguses on vee kaitse ja kasutus kõige laiahaardelisemalt käsitletud valdkond: mitte ainult õigusaktide paljususe (ligikaudu 18) tõttu, vaid eeskätt seepärast, et vesi on paljude teiste valdkondadega paratamatult seotud. |
Igaüheõigus toetub heale tavale |
| Igaüheõigust ei tunta igas ühiskonnas. Selles väljendub ühiskonna kokkulepe, mis on tänapäeval valatud ka seadustesse, ent on välja kasvanud tavadest. |
Kagu-Eestiski on karstivorme |
| Karstinähtused on meil levinud peamiselt Põhja-Eestis, ent karstumisprotsessid pole tundmatud ka Kagu-Eestis. Vastseliina lähedal on kõrvuti kaks lohku, mis näevad välja üsna ühesugused, ent üks neist on täitunud veega, teine aga enamiku osa aastast kuiv. |
|
| reisikiri EL 12/2003 |
|
Telgiga Aafrikat otsimas |
| Namiibial ja namiiblastel on vedanud. Selles Eestist umbes kakskümmend korda suuremas Musta Aafrika riigis elab vaid 1,7 miljonit inimest. |
|
| euroharuldus EL 12/2003 |
|
Kollane kivirik |
| Meie soodes kunagi laialt levinud kollane kivirik tundub tõelise Natura imena: salapärane ja seninägematu, otsekui sõnajalaõis. Seda taime kohtab tänapäeval nii harva, et enamik nooremaid, alla neljakümneaastasi botaanikuid pole teda näinudki. |
|
| essee EL 12/2003 |
|
Iseseisvusest meis ja meie ümber |
| Mis on iseseisev organism? Kas selline on üldse olemas? |
|
| EL KÜSIB EL 12/2003 |
|
Kuidas kavatseb “Osoon” sel hooajal vaatajaid juurde võita? |
| “Osoon” on väljakujunenud kaubamärk, me ei pea enam otseselt tegelema vaatajate püüdmisega. Meie ülesanne on kümne aastaga välja kujunenud “Osooni” auditooriumile pakkuda võimalikult mitmekülgset teemade valikut ja eri autoreid. |
Kuidas kavatseb “Tasakaal” sel hooajal vaatajaid juurde võita? |
| “Tasakaal” püüab edendada tasakaalustatud arengut siinses maailmanurgas. Selleks häbimärgistame neid, kelle tõttu meie homses päevas on vähem päikesepaistet kui täna, samas tõstes esile neid, kelle tegevus hoiab või loob üha hapramaks muutuvat tasakaalu looduses. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
