12/2003



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 12/2003
Iga vesi pole joogivesi

Euroopa Liidu keskkonnaiguses on vee kaitse ja kasutus kige laiahaardelisemalt ksitletud valdkond: mitte ainult igusaktide paljususe (ligikaudu 18) tttu, vaid eesktt seeprast, et vesi on paljude teiste valdkondadega paratamatult seotud.

Joogiveeks nimetatakse sellist vett, mida kasutatakse joomiseks, toiduvalmistamisel vi majapidamises mnel muul otstarbel, ning mis juab tarbijani kas kraani (veevarustusssteemi, sh. kaevu), tsisterni, konteinerite vi pudelite kaudu.

Euroopa Liidus on joogivesi ja selle kasutus reguleeritud joogivee direktiiviga. Nii ptakse kaitsta inimeste tervist saastunud vee kahjulike mjude eest ning tagada joogivee puhtus ja tervislikkus.

Direktiivis on kehtestatud ligi neljakmne mikrobioloogilise, keemilise, fsikalise ja radioloogilise parameetri kvaliteedinuded, mis peavad joogivee tarbijani judmise kohas olema tidetud. Joogivee kvaliteeti kontrollitakse vee ttlemise kigus ning kohas, kus vesi saab tarbijale kttesaadavaks. Joogivee direktiivi nuded ei laiene neile veevtukohtadele, mis varustavad veega vhem kui 50 inimest vi annavad alla 10 m3 vett pevas.

Joogivee kvaliteet ja kaitse kuulub Eestis sotsiaalministeeriumi tvaldkonda, joogiveeallika ja -varude kaitse aga keskkonnaministeeriumi haldusse. Keskkonnategevuskavast tuleneva veekaitse programmi, sh. riiklike investeeringute programmi veekaitse osa valmistab ette ja koostab keskkonnaministeeriumi veeosakond.

Uusimad igusaktid peavad Euroopa Liidu direktiivist tulenevate kohustuste ja nuetega paratamatult arvestama. Lhtudes direktiivist, on sotsiaalministri mruse Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinuded ning analsimeetodid alusel kindlaks mratud Eestis kasutatava joogivee kvaliteedi ja kontrolli nuded. Eesti joogivee kvaliteet peab direktiivis stestatud nuetele tielikult vastama hiljemalt aastaks 2013.

Eesti joogivesi on enamasti nn. looduslikult saastunud, kuna joogiveeks kasutatav phjavesi on sna rauarikas vi suure vvelvesinikusisaldusega, kohati on ka baariumi-, magneesiumi- ja fluoorisisaldus lubatust suurem. Samuti on Eesti phjavesi kare ja phjustab torude korrosiooni. Seetttu peab seda enne tarbjani judmist veettlemisjaamades ttlema ja stabiliseerima, st. vee kvaliteeti parandama. Niteks vesi pehmendatakse, krvaldades Ca- ja Mg-ioonid, eemaldatakse lahustunud gaasid ning lhna ja maitset andvad lahustunud ained, vesi demineraliseeritakse (krvaldatakse mitmesugused katioonid ja anioonid), desinfitseeritakse (hvitatakse patogeensed mikroorganismid), puhastatakse vrvi andvatest, peamiselt huumusainetest ja/vi selitatakse sogasust tekitavatest lahustumata lisanditest.

Inimtegevuse tttu on joogivesi saastunud peamiselt Ida-Virumaa asulates, kus maavarade kaevandamine ning eri tpi tstusettevtted on aastakmnete vltel avaldanud olulist mju vee looduslikule seisundile. Et direktiivist tulenevaid nudeid tita, ongi Eestis eelkige vaja ehitada ja renoveerida veevarustusssteeme ning vee kvaliteeti tagavaid veettlusjaamu.

Vesi nuab palju raha. 2003. a. veeprogrammis on joogivee jaoks ette nhtud peaaegu 20 miljonit krooni. Seda on tunduvalt vhem kui mullu: siis oli vimalik kasutada 38 miljonit krooni. Veeprogrammi finantseerib keskkonnainvesteeringute keskus, kuid rajatisi toetavad rahaliselt ka kohalikud omavalitsused ja vee-ettevtted.

Veeprogrammi joogivee alamprogrammi raames tamponeeritakse omanikuta ja reostusohtlikke puurkaeve, rajatakse ja rekonstrueeritakse veehaardeid ning ehitatakse ja parandatakse puurkaeve ja torustikke.

2003. aastal parandati Palivere asula joogiveevarustust, rekonstrueeriti No valla joogiveevarustusrajatisi, ehitati vlja Prispea kla veevarustusssteem Harjumaal, renoveeriti Ida-Virumaa Kohtla-Nmme valla Kohtla raudteejaama piirkonna veevarustuse vlisvrke, rajati Ida-Virumaal Edise kla veevarustus, rekonstrueeriti Valga piirkonna hisveevrki ja puurkaeve-pumplaid, Jgevamaal rekonstrueeriti veehaarde uued pumbad ja veepumbajaam, Orissaares parandati veevarustust ja veettlust nimetatud said vaid mahukamad td.

2002. aastal nudsid suurimaid investeeringuid Krdla veevarustuse ja kanalisatsiooni arendus, Pltsamaa linna vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus, Sindi linna veevarustus ja kanalisatsioon, Jrvakandi alevi joogiveetorustike asendamine, Tartus Anne veehaare ja -puhasti ning Vana-Ihaste phimagistraalid, Viljandi veemajanduse infrastruktuuri parandamine, Vndra alevi veevarustus, Viimsi veevarustus ja kanalisatsioon.

Joogivee seisundi parandamiseks saab kasutada ka ISPA (ing. Instrument for Structural Policies for pre-Accession) projektide kaudu hangitud raha. Selle abil tehakse korda niteks Rapla veetrassid, laiendatakse Valga veevrku ning laiendatakse, ehitatakse ja renoveeritakse Narva ja Tartu veevrku.


Margus Korsjukov (1980) on keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist.



Margus Korsjukov
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet