01/2004



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 01/2004
Tihu maastikukaitseala

Tihu maastikukaitsealale tasub minna ka talvel: teid ootavad mitmekesised maastikud jrvedeahelikust kuni sgava jeoruni, loodusmetsad, luitemed ja igihaljad jugapuud.

Talvel, kui elusloodus puhkab ja elab oma elu varjatult, tasub minna eelkige maastikukaitsealadele. Nagu nimigi tleb, kaitstakse neil eesktt maastikku kui tervikut vi mnd maastikuelementi, niteks pinnavorme. Ajal, kui lehtpuud ja psad on raagus, tulevad pinnavormid vahelduvas maastikus paremini esile. Mnigi maastikukaitseala on loodud raba kaitseks. Kui tavaliselt kiakse rabas sgiseti jhvikaajal, siis talvel nitab raba end hoopis teistsugusena. Klmunud rabapind ja laukad teevad siin liikumise nd kergeks ning rabade rahu ja vaikus pakuvad oivalist puhkust prast aastavahetuse hullumeelset tormamist. Kui maad katab lumi, siis tasub minna maastikukaitsealadele suuskadel: tihti on seal sisse aetud rajad, kus saab mnusasti sita ja loodust nautida ka kitsamate rajasuuskadega.

Eesti ligi sajast maastikukaitsealast valisin seekord lhemaks tutvustamiseks vhe tuntud Tihu maastikukaitseala, mis asub Hiiumaal nelja lahustkina Emmaste, Krgessaare ning Kina vallas. Kaitseala hlmab mitmeid erisuguseid loodusvrtusi.


Saamislugu. Juba 1962. aastal loodi Lne-Hiiumaal kolm lhestikku asuvat kaitseala tolleaegsete nimedega Tihu jrve ornitoloogiline keeluala, Vanaje oru geoloogiline keeluala ja ngu haruldaste liikide (jugapuu) kasvukoht. Esimene neist haaras Tihu Suurjrve ja seda mbritseva soo, teine Puski ja ngu vahelise jeoruligu ning kolmas jugapuude kasvuala ngu kla karjamaadel. Praegune Tihu maastikukaitseala (kogupindalaga 1232 ha) hendab need ning nende vahele jvad nn. Leemeti med. Eesmrk on kaitsta Limneamere-aegseid pinnavorme, seal kujunenud loodusmaastikke, Hiiumaa suurimaid jrvi, loodusmetsi ning haruldasi liike.

Tihu maastikukaitseala, eesktt Vanajgi ja Tihu jrved on ks olulisemaid piirkondi Hiiumaale lahti lastud euroopa naaritsatele. Kas ja kuidas suudavad naaritsad siin psiva asurkonna moodustada, peab nitama aeg.


Tihu jrved paiknevad ahelikuna kaguloode-suunalises vagumuses. Kige suurem ja htlasi kagupoolseim on Tihu Suurjrv (ka Tihu Esimene jrv vi Mnnamaa jrv), mille pindala on 85 ha ja suurim sgavus vaid kuni pool meetrit. Loode poole liikudes juame 2,7 ha suuruse ja ainult pisut sgavama (kuni 0,6 m) Tihu Keskmise jrveni (ka Tihu Teine jrv). Jrgmine 4,6 ha suurune Tihu Kolmas jrv (ka Vikejrv) on htlasi sgavaim (kuni 1,5 m). Tihu jrvestiku, eelkige Suurjrve veetaset on 1930. aastal meetri jagu alandatud, seetttu kujuneski siia madalaveeline ja pehmete kallastega veekogu, mis sobib hsti pesitsuspaigaks rikkalikule vee- ja soolinnustikule. Jrves elab ka haruldane kirju- ehk apteegikaan (II kaitsekategooria). Jrvi mbritsevas ngu ehk Tihu soos kasvab mitmeid ohustatud taimeliike, nagu atlantilise kliimaperioodi jnuk lne-mkrohi, sookpp ja alpi viptakas (II kategooria), harilik porss (III kategooria) jt. Sooga piirnevas metsas on endale pesapaiga leidnud merikotkas.


Leemeti luitemaastik. Hiiumaa tasasel maastikul mjuvad luited lausa mgedena, millest ka kohalikus knepruugis kasutatav nimi Leemeti med. Palumetsaga kaetud luitemaastik on tuntud nii hea mustika- ja pohla- kui ka seenekohana. Loodushuvilised leiavad siit vljaehitatud ja thistatud matkaraja ning talvel suusarajad. Tulijad saavad teha puhkepeatuse pstkojas ning peatuda igahele avatud matkamajas. Luitemetsa on elupaigaks valinud meie suurim kakuline kassikakk (II kategooria).


Vanaje org on tuumikuks kaitseala kolmandale osale. Kuni kmne meetri sgavuselt luiteliiva uuristunud org on eriti ilmekas 350 meetri ulatuses EmmasteLuidja tee res. 50100 meetri laiuse oru prkeveerudel avanevad kuni kaheksa meetri krgused liivapaljandid. Siia on ehitatud parkla, orgu laskumiseks trepid ja

jrsaku rele lattidest piire. Vanajgi on oluline forelli kudejgi.


Oru tekke kohta teavad kohalikud rkida legendi. Kord linud vanamees tlt tulles Vanaje rest lbi. Ta olnud vsinud, lnud labida sgavalt maasse ja istunud puhkama. Prast tmmanud labida vlja ja astunud edasi. Maasse jnud auk, kust hakanud vesi vlja voolama. See uuristanudki Vanaje oru.


ngu jugapuude kasvualal on loendatud ligikaudu 250 jugapuud (II kaitsekategooria). Siinne mets on ka ks hirvede meeliselupaiku.


Kaitsekord. Loodusvrtusi arvestades on maastikukaitseala jaotatud viieks sihtkaitsevndiks: Tihu, Tihu jrvede, Leemeti, Vanaje ja ngu sihtkaitsevnd. Neist kahes esimeses ptakse tagada looduse segamatu areng, lejnutes aga hoida maastikuilmet ja sobivaid kasvutingimusi kaitstavatele liikidele. Siin on vimalik ja kohati lausa vajalik loodushoidlik majandamine.

Ohustatud liikide kaitse eesmrgil ei tohi inimesed minna Tihu sihtkaitsevndisse 1. veebruarist kuni 31. augustini. Mistagi on seal samal ajal keelatud ka jahipidamine.

Tihu maastikukaitseala valitseb Hiiumaa keskkonnateenistus, kelle poole tuleks prduda kigi ksimuste ja probleemidega. Maastikukaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 1998, 46, 670; 2000, 30; 176).


Uudo Timm (1959) on zooloog, keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse keskkonnaregistri broo juhataja.



Uudo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet