|
 |
Eesti Loodus 01/2004 | SISUKORD
| summary EL 01/2004 |
|
|
The return of the ghost
Vilju Lilleleht weighs the real and unreal misdoings of the fishermen’s ghost – the Great Cormorant. He gives the overview of biological features and behavior of the species. |
|
| PANIN TÄHELE EL 01/2004 |
|
Paldiski luiged Vilsandi vetes |
| Küllap loodushuvilised mäletavad ebatavalist lindude päästeoperatsiooni möödunud talvel, kui Paldiskis püüti külmumisohtu sattunud luiki, et neid vabasse vette lahti lasta. Appi tulid Nigula looduskaitseala töötajad ning rahuvalveoperatsioonide keskuse sõjamehed. |
Haruldane kivirik |
Selle pildi meil väga haruldasest püstkivirikust tegin Raplamaal Varbolas, kus ta kasvas maalinna vallil.
Enno Väljal
Kommenteerib botaanik Vilma Kuusk
|
|
| essee EL 01/2004 |
|
Looduskaitse? Ei. Inimesekaitse! |
| Inimene on üks paljudest liikidest ökosüsteemis. Tõsi, väga võimekas liik. |
|
| intervjuu EL 01/2004 |
|
Peep Lassmanni “Lindude kataloog” ja lindude kataloog |
| Peep Lassmann, väljapaistvamaid pianiste Eesti muusikaajaloos, on sündinud 19. märtsil 1948. |
|
| euroharuldus EL 01/2004 |
|
Ebapärlikarp |
| Inimtegevuse tagajärjel on ebapärlikarbile sobivad veekogud kogu Euroopas enamasti kadunud. Seda liiki saab päästa üksnes tema viimaseid teadaolevaid elupaiku – nii jõgesid kui ka nende valgalasid väga rangelt kaitstes. |
|
| aasta puu EL 01/2004 |
|
Meie igapäevane lepp |
| Ongi tammedega puisniit! Suured tammed, jändrikud ja korbalised, juba raagus teised. |
|
| endise toimetaja veerg EL 01/2004 |
|
Algab 55. aastakäik – käes on muutuste aeg |
| Igasugune ajalugu pakub kõige rohkem huvi ikka neile, kes hakkavad ise vanaks jääma. Ju siis sellepärast EL vastutav toimetaja Toomas Kukk (bioloogide seas tuntud nime all Tom) arvaski, et olen sobiv persoon kirjutama siia kui 1958. |
|
| TÖÖJUHEND EL 01/2004 |
|
Nüüdsest ainult väga head pildid |
| Tehnika areng ja digitaaltehnika kättesaadavus kajastuvad viimaste aastate ajakirjanduses fotode kvaliteedi märgatava langusena. Odava “digiseebikaga” tehtud pilte peetakse kvaliteedilt küllalt headeks, et neid trükiväljaannetes levitada. |
|
| reisikiri EL 01/2004 |
|
Maastikel on mõte |
| Anwerne Mparntwe-arenye tyerrtye mapele arrenhantherre welcome-ileme apmere anwerne-kenhe-werne. Anwerne ahentye-aneme arrantherre akaltye-irremele respectem-iletyeke apmere nhenhe. |
|
| EL KÜSIB EL 01/2004 |
|
Kuidas edeneb Eestis samblasõprade liikumine? |
| Samblaid on Eestis määratud ja uuritud juba 18. sajandi keskpaigast alates. |
Millega püüavad vaatajaid “Peeter Ernitsa keskkonnaminutid”? |
| Millega ikka vaatajaid püüda kui infoga – võimalikult objektiivse ja mitmekülgse infoga. Eesti on tilluke ja aastate jooksul olen kokku puutunud enamiku siinsete tegijatega. |
|
| kaitseala EL 01/2004 |
|
Tihu maastikukaitseala |
| Tihu maastikukaitsealale tasub minna ka talvel: teid ootavad mitmekesised maastikud järvedeahelikust kuni sügava jõeoruni, loodusmetsad, luitemäed ja igihaljad jugapuud. |
|
| artiklid EL 01/2004 |
|
Tondi tagasitulek |
| Kormoranist kui tondist rääkida on mitu põhjust. Teda peavad tõeliseks tondiks kalakasvatajad, kalurid, õngemehed, kalapüügivarustuse tootjad ja müüjad ning teisedki. |
Kormoran sööb kalamehe vaeseks |
| Kormoranide arvukuse kiire kasv ja selle võimalik piiramine, nende lindude mõju kaladele ning kalandusele on tekitanud viimasel ajal eri huvirühmades vastakaid arvamusi. Peamine väitluse teema on olnud kormoranide mõju kalastikule. |
Liustiku varjatud looming |
| Kilomeetrite pikkuselt või paksuselt laiuva liustiku sinakad varjudemängud peegelduvad kaugele. Seistes silmitsi tohutu jäämassiga, tunnetame küll tema jäist võimsust ja ohtlikkust, kuid nägemata jääb see, mis toimub tema sees ja all. |
Külmalõhed ei olegi külma lõhed |
Kui talvel tekivad aia- ja pargipuude tüvedesse lõhed, siis peame seda endastmõistetavalt pakase süüks. Kuid enamasti see nii ei ole.
Talveks valmistuvas puidus väheneb tavaliselt vee hulk ning suureneb glükoosisisaldus. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
