01/2004



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 01/2004
Peep Lassmanni Lindude kataloog ja lindude kataloog

Peep Lassmann, vljapaistvamaid pianiste Eesti muusikaajaloos, on sndinud 19. mrtsil 1948. Muusikapinguid alustas ta Tallinna lastemuusikakoolis ja jtkas Tallinna muusikakeskkoolis professor Heljo Sepa juures; tema ke all ppis kuni Tallinna konservatooriumi lpetamiseni (19621971). Peep Lassmann on ks neid nnelikke, kellel on olnud vimalik tiendada ennast maailmamainega pianisti Emil Gilelsi juures Moskva konservatooriumis (19711973). Juba lipilaspevil saavutas ta teise koha leliidulisel pianistide konkursil.

Prast pinguaastaid asus Peep Lassmann tle Tallinna konservatooriumi, millega ta on olnud seotud praeguseni: algul ppejud, 1987. aastast klaverikateedri juhataja ja 1992. aastast Eesti muusikaakadeemia rektor. le kmne aasta tegutses ta riikliku akadeemilise meeskoori kontsertmeistrina (19751986).

Hoolimata pingelisest tst muusikaakadeemias jtkab Lassmann kontserttegevust. Tema soolokontserdid on suursndmus Eesti muusikaelus. Kontsertreisid on viinud pianisti kikjale endise Nukogude Liidu kaugemaisse paigusse, samuti Soome, Rootsi, Saksamaale, Itaaliasse, Kuubasse, USA-sse, Taani, Austriasse, Tehhisse, Ungarisse, Kprosele jm.

Oma napil vabal ajal on Peep Lassmann kirglik linnuvaatleja. 2003. aastal valis Eesti ornitoloogiahing ta oma nukogu esimeheks.

Eesti muusikaakadeemia rektor professor Peep Lassmann, sellest on nd mni aasta tagasi, kui te andsite seeria omapraseid klaverihtuid, kus li kaasa ka meie tuntuim loodusetutvustaja Fred Jssi: teie mngisite Prantsuse helilooja Olivier Messiaeni klaveripalu Lindude kataloogist, Jssi rkis aga linnulugusid vahele ja pakkus kuulata looduses tehtud linnuhlelindistusi. Usutavasti vis neile htuile tulla ka sna muusikakaugeid loodusespru, keda kuuldud muusika vis snagi ra ehmatada.

Arvatavasti pole aga ei need muusikakauged loodusesbrad ega ammugi mitte loodusekauged muusikasbrad enamasti sugugi kursis sellega, et teie ise olete vga hea linnutundja. Kas see oli ka phjuseks, et te Messiaeni selle keerulise tskli oma repertuaari vtsite?

Priselt kll mitte, Messiaeni huvi oli mul juba pris varajane ja Lindude kataloog polnud sugugi esimene tema teos, mida ma mngisin see on niivrd keeruline, et ma ei julgenud selle kallale varem asuda. Aga tal on ks teine tskkel, Kakskmmend pilku Jeesus-lapsele, mida ma olen ka varem mnginud. Sealgi on linde: lindude laul on tema kunstilise maailmangemise lahutamatu osa. Selles neljakmnendatel kirjutatud tsklis on linnulaulu ksitlus abstraktsem: lihtsalt mingi loke, mingi rstas ja nii edasi. Seevastu 1950. aastatel loodud Lindude kataloogis on peaaegu teaduslik lhenemine: iga lind on liigini mratud, ra on toodud tema ladinakeelne nimetus. Kokku on Messiaen kasutanud oma Lindude kataloogi kolmeteistkmnes osas le poolesaja liigi laulu ja muid hlitsusi.

Kas kik pianistid, kes seda teost esitavad, on hel vi teisel mral linnuhuvilised?

Lindude kataloogi mngitakse keerulisuse tttu suhteliselt vhe. Ma arvan siiski, et vhemalt kmmekond pianisti maailmas on seda le kolme tunni kestvat teost ka tervikuna esitanud. Mne kohta tean ma tiesti kindlalt, et neil puudub igasugune huvi lindude vastu ja nad esitavad seda kui puhast muusikat. Kuigi ma ei kujuta hsti ette, kuidas seda mngida saab, kui nende lindude laulu ldse ei tunne. Aga eks tule samal ajal tunnistada, et ega minagi ole mnda liiki siit looduses kuulnud niteks lne-kosulast (Hippolais polyglotta) vi mitmeid kivitksi Vahemere-rseid liike.


Aga valdav enamik siis n.-. Messiaeni linde on teil looduses ra nhtud?

lejnud kll.

Kas ka Messiaen tundis linde?

Jah, vga hsti. Tema t Lindude kataloogi ettevalmistamisel oli suur. Esmalt ta lindistas nende lindude laulu, keda helides kujutada kavatses; ta tegi selleks ekspeditsioone mitte ainult Prantsusmaale, vaid ka mujale. Mitmes teoses klaverile ja orkestrile kasutas ta ka eksootiliste lindude laulu. Tema jaoks olid linnud jumalik nhtus, ta oli katoliiklik mstik.


Mis tuli enne Teie ellu, kas loodus ja konkreetselt linnud vi muusika?

Ma arvan, et muusika tuli varem: klaverimngu ma ppisin seitsmendast eluaastast. Linnu- vi laiemalt loodusehuvi tekkis poisiplves, kmne-kolmeteistaastases eas. Hiljem see huvi muidugi taandus, sest lihtsalt polnud vimalik kigega tegelda. Klaverimng osutus siiski nii huvitavaks ja kllap mul oli selleks ka eeldusi.

Loodusehuvi teke on tenoselt seotud mu onu Hans Trassi otsese mjuga. Hiljaaegu sattusid mulle ktte vanad mrkmed. Need nitavad, et ma ppisin nelikmmend aastat tagasi mne aasta jooksul Eesti linnustikust ikkagi ht-teist tundma. Aga selle olin ma kik unustanud.


Kui te mainite Hans Trassi, siis vinuks teie valik olla ju pigem midagi botaanilist, kas vi samblikud?

Tepoolest, ta kinkis mulle lisaks Kumari Lindude vlimrajale ka oma kladooniate ja Parmasto torikute mrajad. Pdsin judumda neid uurida, eoste alusel mramiseni ma ei kndinud.


Tundub siis, et nii loodusehuvi kui ka muusikuvimed on teil suguvsas tugevalt sees: on ju akadeemik Trass omakorda tuntud jlle heal tasemel harrastusmuusikuna ja tema poeg on professionaalne organist?

Onu mju minu arengule on olnud vga suur. Arvan, et Elleri-nimelise muusikakooli lauludiplom ja mitu mrkimisvrset esinemist samast perioodist viiekmnendatest

aastatest nitavad, et ta ei olnud ainult harrastusmuusik. Ka organist Toomas Trass tunneb vga hsti loodust.


Millal ja millega seoses Teie linnuhuvi tagasi tuli? Kllap pidi selleks olema mingi eriline tuge?

See oli umbes kakskmmend aastat tagasi. Kusjuures mingit erilist tuget ei olnud. Sattusin lihtsalt olema mned ndalad hes kohas maal ja lpuks tekkis ootamatult hetk, kus polnud midagi teha. Juhuslikult oli seal olemas binokkel ja Kumari linnumraja. Mtlesin seepeale, et kui tuletaks ige meelde, kas ma midagi veel mletan.


Kummalisel kombel sain mina Teie perest enne tuttavaks Teie poja Steniga, kes praeguseks on samuti juba nimekas pianist. Siis oli ta ehk paariteist- vi mneteistaastane ja ta tundis linde lausa kadestusvrselt hsti. Tema sai tenoselt oma tuke Teie kest?

Jah, ma arvan kll. Eesti linnud ja nende laulud ppis ta kll ra linnulennult.


Kas tal on praegu ka aega sellega tegelda?

Ei, kahjuks mitte.


Nii et umbes sama lugu nagu Teiega?

Paraku kll. Aga ma ei oska elda, kas ta lapseplveharrastus veel tema juurde naaseb.


Aga mida see harrastus Teile annab: on see puhkus?

Jah, ta on kindlasti puhkus. Ma pan ikka iga ndal binokli ja mrajaga looduses kia.

Ega see alguses kergelt ei linud. Esimesed paar-kolm aastat oli paras vaev. Mul polnud ju lppude lpuks ka mingeid muid abivahendeid peale mraja teksti. Paarkmmend aastat tagasi polnud saada linnulaulude lindistust, nii et lindude laulu ppisin ma lihtsalt ainult mraja jrgi. Aga seda selgemaks nad said, kui ma ise tuvastasin, et see lind laulab niiviisi.


Ma ei taha hsti uskuda, et Teil Eestis veel mrajat vaja lheb kui just muidugi parajasti mni haruldane eksoot silma ette ei satu?

Ei, ma kasutan ka Eestis mrajat, kuigi mitte vga sageli. Igaks juhuks peab ta kindlasti kaasas olema. Ja mis eksootidesse puutub, siis on mrajat kohe kindlasti vaja. Vahel vib olla tuliselt kahju, kui pole korralikku mrajat kotis. Nii ji mul ks psujooksur vi tibunas vi mis iganes ta nd eesti keeles on liigini tpselt mramata, kuna polnud ige mraja kaasas.


Kas see juhtus Eestis?

Jah.


See oleks siis ju vinud olla Eestile uus liik?

Tundub, et oligi pigem meenutas ta just seda teist Euroopas elavat liiki, keda meil pole nhtud. Aga kahjuks polnud mul kaasas olnud mrajas tunnuseid piisavalt ra toodud. Seetttu ei osanud ma kiki olulisi asju les mrkida.


Kas Te olete linde vaadeldes lihtsalt kollektsionr, kes pab vimalikult paljusid liike nha, vi on sellel ka mingi teaduslik siht?

Ma pan teadusesse siiski mitte tusta (naerab), kuna mul on niigi palju tegemist. Pan jda asjaarmastajaks.


Mulle tundub, et selles kaks korda sna pan sisaldanud vastuses oli ka nagu kerge kahetsusnoot?!

Ei, ma pan jda asjaarmastajaks.


Kas Teil on niteks Eesti tiivuliste hulgas ka mingeid erilisi lemmikuid?

Olen algusest peale vtnud seisukoha, et neid ei saa olla: kik on vrdselt pnev.


Eesti faunas eldakse nd olevat umbes 330340 linnuliiki. Kui palju Teil on nnestunud neid nha?

Alla kolmekmne on seni kohtamata. Ja Teie tenost jrgmist ksimust ennetades tlen, et Eestis olen neid kohanud muidugi vhem: arvatavasti ligi kolmandik ehk sadakond liiki on siin ngemata.


Kas seda on ka juba juhtunud, et Peep Lassmann ongi Eesti faunale mne uue linnuliigi leidnud?

Ametlikult kaks neitsikurg ja karkjalg. Kolmas viks olla seesama kahevahele jnud stepi-psujooksur Glareola nordmanni.


N.-. ornitoloogilis-sportlikel ritustel linnurallidel pole Te vist kaasa lnud?

Ma saan lindudega tegelda siis, kui mul aega on, ja enamasti pole see aeg sugugi mitte siis, kui need rallid toimuvad (naerab).


Pole saladus, et binokkel ja vastava paiga linnumraja on Teil kaasa ka vlisreisidel. Kui sageli neid kasutada nnestub? On Teil ligikaudset ettekujutust, mitmes riigis olete kasvi pgusaltki saanud linde vaadelda?

Varahommikuti katsun ikka kia. Riike, kuhu ma olen binokliga sattunud, on kuuekmne ligi.


Kas Te olete vahest teinud mne vlisreisi ka just selleks, et vaadelda linde?

Phja-Euroopa linnukaljudel ja tundrutel olen paar korda suviti saanud kia.


Kui pikk on Teie nhtud linnuliikide loend kogu maailmas elavate liikide kohta?

1006 Monroe ja Sibley 2003 jrgi, 996 Howardi ja Moore 2003 jrgi.


Enne oli juttu, et kakskmmend aastat tagasi tundsite kige enam puudust headest linnuhlte salvestustest. Kuidas olete rahul nende plaatide ja mrajatega, mis on kttesaadavad praegusele Eesti linnuhuvilisele?

Tnu Fred Jssile on meie linnulaulu plaadistuste tase krge. Kahjuks ei ole eesti keelde tlgitud viimase aja kige olulisemaid Euroopa vlimrajaid.


Kas olete kokku korjanud korraliku raamatu- ja plaadikogu ka vastavatest vlismaistest vljaannetest? Kas on vahel ka seda ette tulnud, et mne riigi kohta, kuhu satute, polegi sobivat materjali kusagilt vtta?

Olen pdnud muretseda nii eri linnurhmade monograafiaid kui ka regionaalseid vlimrajaid. Kummalisel kombel puudub vlimraja Jaapani jaoks. nneks katab selle ala hiljuti ilmunud korralik Hiina vlimraja.


Tallinnas elava linnuhuvilise jaoks on suureprane ja hsti ligipsetav linnuvaatluste paik Paljassaare. Ma saan aru, et Teiegi olete siin kllaltki sageli?

Kui enne tlesin, et pan linnuvaatlustel kia korra ndalas, siis peaaegu pooled korrad kin just siin. Eriprane on ta muidugi. Maailmas on vhe paiku, kus sellised ornitoloogiliselt huvipakkuvad alad on linnale nii lhedal.

Siin on suur biotoopide rohkus, on olemas oma siseveekogu, mereranda on nii kivist kui ka mudast ja isegi kaljust. On jupike metsagi. Ja pris thtsusetu pole ilmselt ka siinne reoveepuhasti.

Paraku pole ma Paljassaare kohta eraldi linnunimekirja teinud; kunagi oleks vaja kevadel siit lbi kia ja kik liigid les kirjutada.

Huvitav on Paljassaarel igal aastaajal. Isegi siis, kui meri oli mullu talvel jtunud: siis sai siin jlgida merikotkaid. Veebruaris hakkasid nad hda sunnil avamere poolt siiapoole liikuma ja mrtsis olid Paljassaare kandis, lpuks vis neid nha sadama lheduses. Kevaditi vib siin niteks nha kiki meil tuntud ujuparte.

Pesitsevad hallpsk- ja sarvikptt, talvitub punakael-ptt. Ka ruik on olemas. Harvem kohatavatest liikidest olen siin talvitumas ninud niteks kirjuhahka, mlemaid kauriliike, krslit.

Viimasel paaril aastal tegutseb siin sna laialt ks hallgija vilistab nagu rongijaamakorraldaja talve lbi (naerab). Esimesel korral mtlesingi, et raudtee ju siiani ei ulatu


Kas Te olete pline tallinlane?

Jah, teisest vi kolmandast eluaastast peale.


Aga siia Paljassaarde on saanud ju ainult viimasel kmnendil, nii et eriti pikki vaatlusridasid mis siin kunagi olnud on ja mis kadunud olla ei saa?

Jah, nii ta on. See oli ju suletud ala, nii et esimest korda sain siia prast Vene sjave lahkumist, 1994. aasta sgisel. Selle aja jooksul on kadunud hp; muid suuri muutusi ei ole mrganud. Kllap lks siin hpide jaoks lihtsalt liiga rahvarohkeks, nii et viimased kadusid juba mitu aastat tagasi. Tallinna piires ilmselt nd enam hpi kusagil ei kuule.


Kllap oleks mistlik rajada sellesse kohta linnukaitseala, kus muu hulgas tasuks harrastada ehk ka linnuturismi?

Kindlasti. Olen kuulnud, et sellised mtted liiguvad nii Tallinna linnuklubi inimeste kui ka Phja-Tallinna linnaosavalitsuse ttajate peades. Nii et ehk tehaksegi. Pris kindlasti oleks see parem plaan kui selle ala tisehitamine.


Eestis kib hulgaliselt Soome ja mitte ainult Soome linnuturiste. Meilt vljapoole selliseid gruppe vist ei ki. Kas see oleneb eelkige jukusest?

helt poolt on see kindlasti jukuse nitaja, teiselt poolt aga ka kultuuri ja kasvatuse nitaja: sisuliselt nitab see tegelikult hiskonna arengutaset. Esmased elumured peavad kigepealt lahendatud saama.

Linnuvaatluskultuur on omane tegelikult kllalt piiratud piirkonnale: Phja-Euroopa, Suurbritannia, Phja-Ameerika, saksakeelsed riigi, Uus-Meremaa, Austraalia, ka Argentina; mujal seda harrastust massiliselt kll vist pole.


Olete nd Eesti ornitoloogiahingu nukogu esimees. Kuidas neil nnestus Teie-sugust hivatud inimest pehmeks rkida?

(Peab vikese pausi ja muheleb) Nojah, nende idee on ju selline, et nukogu td ei tee, seda teeb palgaline juhatus. Sellega nad mind ra meelitasidki! Nii see muidugi ei ole, kohustusi tekib siit ka. Praegune nukogu vttis eesmrgiks koostada EO arengukava lhiaastateks.

Ornitoloogiahing hmmastas mind oma suurusega ja sellega, kui aktiivselt ta tegutseb. Eriti tublid ollakse projekte kirjutama. See on ju praegu raha saamise seisukohalt kige olulisem oskus.


Kas ornitoloogiahingu asi viks olla ka see, et linnuharrastus muutuks meilgi sama massiliseks nagu Soomes? Me ei tohiks ju loomult oma phjanaabreist vga hullusti erineda?

Ma arvan, et see tuleb iseenesest. Aga selleks on vaja muutust loodushariduses. Sest neis riikides, kus linnuvaatlushuvi on tunduvalt suurem kui mujal, tunneb kogu elanikkond oma kodumbruse loodust llatavalt hsti. Siin on meil ees vga suur t.



Professor Peep Lassmanniga kis Eesti muusikaakadeemias vestlemas ja Paljassaares linde vaatamas Too
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet