01/2004



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
PANIN TÄHELE EL 01/2004
Haruldane kivirik

Selle pildi meil väga haruldasest püstkivirikust tegin Raplamaal Varbolas, kus ta kasvas maalinna vallil.

Enno Väljal


Kommenteerib botaanik Vilma Kuusk

Püstkivirik (Saxifraga adscendens) on arktomontaanse floora esindaja: tema põhilevila jääb arktilistele aladele ning mägedesse. Meil on ta oma põhjala areaali kagupiiril, nii et tema vähesed leiukohad piirduvad enamasti Põhja-Eesti paealaga. Kogenematu silm võib püstkivirikku segi ajada samuti paealadel kasvava, kuid meil laiemalt levinud väikese kivirikuga. Neid saab siiski üsna kergesti eristada: püstkivirikul moodustavad mõnehõlmalised lehed tiheda juurmise kodariku, mis õitsemise lõpuks küll kuivab, kuid püsib; väikesel kivirikul seevastu on vähesed juurmised lehed terve servaga; varrelehed on püstkivirikul talbjad, kolmehõlmalised, väikesel kivirikul mõne hambaga. Valged õied on väikesel kivirikul pisemad.
Esimesed andmed püstkiviriku kohta Eestis on pärit 19. sajandi teisest veerandist, kui ta leiti Lasnamäelt. Hiljem lisandus ridamisi uusi leide, mis kõik piirduvad Põhja-Eesti paealadega. Kahjuks on püstkivirik nüüdseks enamikust kohtadest kadunud või pole teda lihtsalt üles leitud. Ometi koguti teda veel 1950. aastate lõpus õige mitmelt poolt paekalda servalt Lasnamäest Vokani. Kindlasti kasvab ta praegugi veel Kostivere karstialal ja Raplamaal Jalase maastikukaitsealal. Taasleid Varbola maalinna vallilt näitab, et püstkivirik on püsinud seal vähemalt 1948. aastast, kui Gustav Vilbaste ta samast kohast avastas.
Leiukohtade märgatav vähenemine oligi põhjuseks, miks püstkivirik on arvatud nii kaitstavate taimede II kategooriasse kui ka punase raamatu ohualdiste liikide nimistusse.



Enno Väljal, Vilma Kuusk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012