Millega ikka vaatajaid püüda kui infoga – võimalikult objektiivse ja mitmekülgse infoga. Eesti on tilluke ja aastate jooksul olen kokku puutunud enamiku siinsete tegijatega. Pean siinkohal silmas loodust ja sellega nii või teisiti seotud inimeste ringi. Seepärast on suhteliselt lihtne järjekordsele probleemile läheneda.

Kui suve südames arutasime, mida teha, oli valik uudiste ja autorikeskese probleemsaate vahel. Valisime teise ülesehituse. Kümne minutiga ei jõua nädala keskkonnasündmustest anda kuigi adekvaatset ülevaadet. Küll jõuab selle ajaga süveneda mõnda olulisemasse teemasse. Keskkond on lai mõiste. Ühelt poolt maailm, kus me elame ja tegutseme: loomulikult ei piirdu me Eestiga. Kuidas see maailm mõjutab meid ja kuidas meie omakorda mõjutame maailma. Teiselt poolt oleme ise kellegi jaoks keskkond. Sidemeid, mis meid seovad, on lõputult palju ja sageli ei oska arvatagi, milline niit kelle aluspüksteni lõpuks viib.

Iseteadev ja enda arvates võimas inimene, kes elab linnas, ei kujuta endale ette, mis toimub laantes, luhtadel, laidudel või soodes. Meil on küll uudiste agentuur BNS, aga tema jaoks on oluline vaid ühe liigi – inimese elu. Metsa-, luha-, laidude- või soouudiste agentuuri meil kahjuks pole. Seepärast valisime teemakeskese käsitlusviisi. Kord randade täisehitamine, kord käsilolev prügisõda, kord metsaröövid, kord arutu tarbimine, kord kauplemine kasvuhoonegaaside emissiooniga, kord hülged, kes on päevast päeva sunnitud Läänemere mürgiseid kalu sööma ja kelleni EL keskkonnavoliniku hoiatus seda mitte teha paraku ei jõua...

Muuseas, Paldiski linnaisade plaan ehitada eliitkülad otse Pakri maastikukaitsealale kukkus suuresti tänu meie saatele läbi. Näis, kuidas võitlus randade täisehitamise vastu edasi läheb.

Saade, mis igal laupäevaõhtul TV 3-s eetrisse jõuab, peegeldab eeskätt seda, mis on mulle tähtis. Need on minu keskkonnaminutid. Loodan, et mitte üksnes mulle.