See aasta Horisondiga on ühel pool, sest siinsamas, järgnevatel lehekülgedel, ilmub meie selle aasta kuues ja ühtlasi viimane number.

Kohtumiste poole pealt huvitavate inimestega oli aasta üsna õnnelik – vahendasin Horisondile neli intervjuud nelja tuntud inimesega. Neist kõik – Harald Keres, Indrek Martinson, Jaan Einasto ja käesolevas numbris oma meeskolleegidelt jutujärje üle võtnud Riigikogu esimees Ene Ergma on akadeemikud. Indrek Martinson koguni Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia akadeemik ja Eesti TA välisliige, kes aastaid oma häälega ka Nobeli preemiate kandidaatide saatusi otsustanud. Seda ootamatum tundub minu jaoks praegu, et olen kunagi intervjueerinud ka ühte tänavust Nobeli füüsikapreemia laureaati, akadeemik Vitali Ginzburgi, keda tinglikult võiksin nimetada selle aasta viiendaks vestluskaaslaseks. Kuigi, tõsi, see juhtus 1977. aasta sügisel Tallinnas Viru hotellis, kus peeti Eesti üks suuremaid rahvusvahelisi sümpoosione. Teemaks oli “Universumi makrostruktuur”. Eeskätt oli see seotud Jaan Einasto töörühma kõige palavamate uudiste toomisega maailma avalikkuse ette. Nendestki oli temaga juttu tänavuse Horisondi kolmanda numbri intervjuus. Tallinna tookordne suurfoorum tõi enesega kaasa enneolematu diskussiooni, milles osalesid maailmakuulsad astronoomid, aga ka teiste erialade korüfeed, kellest akadeemik Vitali Ginzburg pidas end Universumi ehituse uurimisel siiski autsaideriks. “Tõsi, füüsikuna olen juba 1946. aastast peale tegelenud ka mõningate astronoomiaküsimustega, mis on seotud suurte energiate ja gamma-astronoomiaga. Seepärast sõitsin siia rohkem õppima...,” kinnitas ta tookord. Ja väitis samas, et “...astronoomia on läinud kitsarööpmeliselt teelt laiarööpmelisele. Kui varem tehti vaatlusi peamiselt optilises, infrapunases ja raadiolainete spektri piirkonnas, siis nüüd on kasutusele võetud elektromagnetiliste lainete kogu skaala, alates raadiolainetest ning lõpetades röntgeni- ja gammakiirgusega”. (Horisont 12/1977, lk 8–16). Seda tõendavad ka akadeemik Ene Ergma enda neutrontähtede ja mustade aukude teaduslikud uuringud, mis ajaliselt langevad Tallinna suurfoorumi järgsesse perioodi (vt käesoleva numbri intervjuu). Tookordne autsaider astronoomias Vitali Ginzburg pälvis aga äsja Nobeli preemia oma erialal, mis seotud ülijuhtivusega (vt Henn Käämbre kirjutis Nobeli füüsikapreemiast).

Aga niikaua, kui keerlen teadlaste seltskonnas, et neilt midagi olulist rahva jaoks välja pigistada, ei saa ma ikkagi läbi Universumita. Seda kinnitab intervjuu akadeemik Ene Ergmaga, kes Moskva päevil mitmeid kordi ka kosmose probleemidest huvitatud Ginzburgi seminaridel esinenud; samuti äsja ilmunud kogumik “Universumi mikromaailm” ning asjaolu, et järgmisel aastal hakkamegi Horisondis koos Tõravere astronoomidega vaatama, kuidas näeb kosmos välja läbi elektromagnetiliste lainete skaala kõikide akende.

Uute kohtumisteni Horisondis 2004!