Võistlusjärgsel ekskursioonil Chicagos. Vasakult: Avo Muromägi, Ahto Truu, Mattias Linnap, Jaak Vajakas ja Mihkel Kree. Foto: Indrek Jentson

Tänavune rahvusvaheline koolinoorte informaatikaolümpiaad peeti 16.–23. augustil USA-s, Kenosha linnakese lähedal Wisconsini osariigis.

Eelmise õppeaasta jooksul peetud võistluste tulemuste põhjal kuulusid Eesti koondisse Mihkel Kree (Hugo Treffneri Gümnaasium), Jaan Vajakas (Tallinna Reaalkool), Mattias Linnap (Tallinna 21. Kool) ja Avo Muromägi (Pärnu Koidula Gümnaasium). Koju toodi kaks medalit: praeguseks üliõpilase seisusse jõudnud Mihkel võitis hõbeda ja 11. klassis õppiv Mattias pronksi.

Esmakordselt Põhja-Ameerikas

Seekordne olümpiaadisõit läks põnevaks juba paar päeva enne teeleasumist, kui hakkasid levima uudised massilistest voolukatkestustest USA kirdeosas. Teadagi, ilma elektrita on programmeerimisvõistlust läbi viia kaunis raske. Lohutust pakkus vaid tähelepanek, et Chicagot, olümpiaadi toimumiskohale lähimat suurlinna, ükski uudis ei nimetanud. Nagu kohapeal selgus, jäidki nii Chicago, kus meie lennuk maandus, kui ka Wisconsini osariik, kus olümpiaad toimus, häirealast välja.

Vastavalt kogu arvutiasjanduse uudsusele on informaatikaolümpiaad noorem nii matemaatika-, füüsika- kui ka keemiaolümpiaadist – tänavune oli alles viieteistkümnes. Sel aastal peeti võistlust esimest korda Põhja-Ameerikas ja kahjuks oli see veel üks tahk, kus karm reaalsus akadeemilise ürituse elevandiluust torni kõigutas: umbes kümme võistkonda jäid tulemata, sest nad ei saanud USA viisasid. Igatahes IOI korraldajatel immigratsiooniametit ümber veenda ei õnnestunud.

Õnneks sellega ebameeldivad üllatused ka lõppesid ja edasi läks kõik ladusalt. Eriti tahaks esile tuua, et testimistulemused ilmusid välja täpselt lubatud ajaks; varasematel aastatel on just ajakavast kinnipidamine korraldajate jaoks suuri raskusi valmistanud.

Iseõppijate võistlus

Lisaks juba nimetatud lühemale ajaloole eristab informaatikaolümpiaadi teistest asjaolu, et tegu on suures osas iseõppijate võistlusega.

Informaatikaolümpiaadil võistlevad õpilased programmide kirjutamises. Kahel võistluspäeval antakse võistlejatele kummalgi päeval viis tundi kolme ülesande lahendamiseks. Enamasti, kuigi on ka erandeid, tuleb hindamiseks esitada mitte lahenduse üksikeksemplar, vaid programm ülesande lahendamiseks üldjuhul. Programme kontrollib _ürii ettevalmistatud testandmetega. Ühelt poolt hinnatakse programmide korrektsust, mis tähendab, et programm peab andma õiged vastused. Teiselt poolt peab programm lahendama iga testi etteantud kontrollaja piires, seega olema ka efektiivne.

Erinevus teistest reaalainete olümpiaadidest seisneb selles, kuidas olümpiaadil vajalikud teadmised ja oskused suhtuvad kooliprogrammi. Pea kõikjal õpetatakse matemaatikatunnis ülesannete lahendamist ning olümpiaad erineb koolitööst peamiselt lahendamiseks vajaliku analüüsi sügavuse poolest. Üldhariduskooli informaatikatunnis seevastu õpetatakse enamikus riikides, sealhulgas ka Eestis, ainult valmistarkvara kasutamist, mitte uue kirjutamist.

Olümpiaadiülesande stiilinäitena võiks lugejatele kaasamõtlemiseks pakkuda ühe soojendusvooru ülesande. On antud N erinevat täisarvu a1, a2, …, aN. Kirjutada programm, mis valib nende hulgast kolm arvu nii, et valitud kolmiku mediaani ja keskväärtuse erinevus oleks vähim võimalik. Meeldetuletuseks neile, kes ammu matemaatikatunnis käinud pole: arvukolmiku x, y, z keskväärtus on (x + y + z) / 3 ning y on selle kolmiku mediaan, kui kehtib kas x £ y £ z või x e y e z. Lahendusalgoritmi valimisel on kasulik silmas pidada, et N võib olla kuni 20 000 ning ai väärtused jäävad 1 ja 250 000 vahele.

Hõbe ja pronks

IOI ametliku poliitika kohaselt on võistlus rangelt individuaalne ja riikidevahelist arvestust ei peeta. Kuna punktitabelis on ainult medalisaajate nimed ja riigid ning ülejäänute kohta on näha vaid punktisummad, saab mitteametlikult meeskondlikult mõõtu võtta medalite järgi, mida sel aastal jagus 52 riigi esindajatele.

Parimad olid korraldajamaa USA, Lõuna-Korea, Rumeenia ja mõnevõrra üllatuslikult Rootsi, igaüks kahe kuld- ja kahe hõbemedaliga. Lähematest naabritest läks väga hästi ka soomlastel, kes viisid samuti koju neli medalit: kulla, kaks hõbedat ja pronksi. Leedu oli meiega täpselt sama pulga peal, jagades 71 osalenud riigi hulgas 28.–38. kohta, ja Läti meist ühe pronksi võrra rikkam.

Eelmise aastaga võrreldes võib tunduda, et selleaastased kaks medalit pole eriti tore saak, aga tuleb ka arvestada, et mullu Koreast toodud komplekt (kuld, kaks hõbedat ja pronks) on kogu Eesti olümpiaadiajaloo kõige uhkem. Laiemalt vaadates oli tänavune tulemus igati korralik ja võib rahuliku südamega öelda, et Haridusministeeriumi niigi nappi raha pole lihtsalt turismireisile raisatud.

Mihklil on tänavu Wisconsinist toodud hõbe juba neljas medal: vahetult enne informaatikaolümpiaadile sõitmist naasis ta hõbedaga füüsikaolümpiaadilt ning eelmisest aastast on kollektsioonis informaatika hõbe ja füüsika pronks. Mattiasel oli medaliskoor seni veel avamata, aga tal on võimalus lisa teenida järgmisel aastal Kreekas ja ka ülejärgmisel aastal Poolas. Uus hooaeg algas juba 8. novembril, kui mitmel pool üle Eesti peeti lahtist programmeerimisvõistlust. Lähemat infot nende ettevõtmiste kohta saab Tartu Ülikooli juures tegutseva Teaduskooli veebilehelt.