Kas pole kummaline küsimus? Öötaevas on ju peaaegu must, mõne heledama tähe puhul suudab inimsilm eristada veidi kollakat, punakat või hoopis sinakat varjundit, aga üldiselt tundub kõik, mis taevas näha, valkja sigrimigrina tumedal foonil.

Kui nüüd kujutada ette, et saaksime kõik Universumi valgusallikad koguda ühte kasti ja näha neilt tulevat summeeritud valgust, siis võib juba rääkida Universumi värvist. Paar aastat tagasi võtsidki USA Johns Hopkinsi Ülikooli teadlased Karl Glazebrook ja Ivan Baldry ette sellise mõttelise eksperimendi. Nad kasutasid tolleks ajaks valmis saanud suure galaktikate punanihete ülevaate 2dF (2-degree-Field ehk kahe-kraadi-väli) andmeid. Taevas vaid kahte kraadi katvas väljas saadi spektrid rohkem kui 200 000 galaktika jaoks, kaugeimad neist on mitme miljardi valgusaasta kaugusel. Säärane galaktikate valik peaks tänu oma sügavusele üsna hästi esindama kogu Universumit, sest vastavalt isotroopsuse printsiibile on Universum igas suunas ühesugune.

Niisiis, Glazebrook ja Baldry summeerisid kõik 2dF galaktikate spektrid (iga galaktika spekter omakorda on temas sisalduvate tähtede spektrite summa) ja said tulemuseks kosmilise spektri (joonis türkinumbris). Seostades selliselt saadud spektri inimsilma värvitundlikkusega, leidsid nad, et Universumi värv on ... eesti keeles oleks kõige täpsem vahest helebeezh (joonis trükinumbris). Rahvusvaheliselt kasutatakse nime Cosmic Latte – umbes nagu piimaga kohv, kusjuures piima on lisatud hästi palju. Huvitav on märkida, et Baldry ja Glazebrooki esialgne versioon Universumi värvist oli hoopis midagi muud – türkiissinine. Viga oli arvutamiseks kasutatud tarkvaras, kus valge värv oli defineeritud ebastandardselt. Tänapäeva värviõpetus on üsna keerukas ja selliste õrnade toonide puhul, mis valgest väga vähe erinevad, võib väike viga lähteandmetes põhjustada suure vea lõpptulemuses.

Universumi spektri ja värvi välja arvutamine pole lihtsalt astronoomide naljatlus. Sellest saab informatsiooni ka Universumi mineviku ja tulevikugi kohta. Tuleb välja, et Universumi värv ei ole kogu aeg ühesugune. Värviga seotud mudelarvutustest leidsid Baldry ja Glazebrook koos kolleegidega, et suurem osa Universumis praegu leiduvatest tähtedest on tekkinud üle viie miljardi aasta tagasi. Ning miljardeid aastaid tagasi oli Universum tunduvalt sinisem, sest sisaldas palju noori kuumi tähti. Mida aeg edasi, seda punasemaks värv muutub, sest ülekaalu saavutavad aeglaselt arenevad väikese massiga punased tähed. Kuni umbes 1014 aasta pärast lakkab tähtede tekkimine sootuks...