Nr. 3/2004


Toimetaja veerg

Marsile veel ei pääse, Hiiumaale küll
Eelmine Horisondi number oli just ilmunud, kui Loodusajakirjade kirjastus 24. märtsil oma teist aastaraamatut “Lehed ja tähed” esitles ning tänavu teist korda Eesti looduse ja teaduse parimatele tutvustajatele oma aastapreemiad “Seest suurem Eesti” üle andis.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Rahapada – leidja rikkus või teadlase õnn?
    Eestilgi on mõned tähelepanuväärsed kadunud aarded. Need on muinasaarded, mille väärtuse üle saab üksnes oletusi teha, sest aarded ise on inimliku rumaluse ja ahnuse tõttu hävinud.
  • Loe lähemalt...

  • Küll hõbedat, kulda leidub me maal
    Kommenteerib Muinsuskaitseameti peainspektor arheoloogia alal ANTS KRAUT
  • Loe lähemalt...

  • Rahad, mida ei loetud, ja rahad, mida loeti
    Münditundja ja luubiga Mündikabinetis
  • Loe lähemalt...

  • Tüliõunaks kliima
    Täpselt aasta tagasi arutati Shveitsi Alpide vahel Rhône’i jõe orus asuvas väikelinnas Brigis mitmeid kliimaga seonduvaid probleeme. Leiti, et õhutemperatuur põhjapoolkeral on viimase tuhande aasta jooksul olnud suhteliselt püsiv, hakanud aga muutuma viimase saja aasta jooksul, eriti järsult 20.
  • Loe lähemalt...

  • Mürkide kuningas ja kuningate mürk
    Arseen lihtainena pole mürgine, surmavad on arseeniühendid. Et arseenimürgistusel puuduvad iseloomulikud tunnused, on see olnud hinnatud salamürk, mis sobis suurepäraselt rivaalide kõrvaldamiseks ja pärandusasjade kiirendamiseks.
  • Loe lähemalt...

  • Masinad nägijaks
    Inimene on alati püüdnud aru saada, kuidas maailm toimib. Kaua aega on uuritud siiski peamiselt maailma enese ümber ning reegleid, mis selle maailma liikuma panevad, et neid siis enese huvides ära kasutada.
  • Loe lähemalt...

  • Mehed, naised ja vaimne võimekus
    1. maist hakkas Eestis kehtima soolise võrdõiguslikkuse seadus, mida Riigikogus on juba mõnda aega vahelduva eduga arutatud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Taevaaknad

    Optilise akna avamisviisidest
    Elektromagnetlainete skaalal on loodus eraldanud inimsilmale õige kitsukese akna. Sellest välja vaatamiseks kasutatakse optilisi teleskoope ning nendega ühendatud kaameraid jm lisaseadmeid.
  • Loe lähemalt...

  • Mis värvi on Universum?
    Kas pole kummaline küsimus? Öötaevas on ju peaaegu must, mõne heledama tähe puhul suudab inimsilm eristada veidi kollakat, punakat või hoopis sinakat varjundit, aga üldiselt tundub kõik, mis taevas näha, valkja sigrimigrina tumedal foonil.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu

    Globaalne tarbimine vajab maitsvaid väikekultuure
    Eesti on tänaseks liitunud nii NATO kui Euroopa Liiduga. Need liitumised on ärgitanud mõtisklema eestlaste identiteedi üle, aga pannud rääkima ka asjaga seotud ohtudest või siis nende puudumisest.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Üksainus küsimus

    Mida tähendab vaatlejale haruldane sündmus – Veenuse minek üle päikeseketta?
    Vastab Eesti Põllumajandusülikooli professor, astronoom Jaak Jaaniste
  • Loe lähemalt...
  •  

    Uued tuuled

    Suurim arv istub meie peas
    Mis on ilmas kõige suurem? Astrofüüsik ütleks, et eks seesama ilm ise.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Lugesin üht raamatut

    Marxi aktsiate langus ja tõus
    Francis Wheen
    “Karl Marx”
    Varrak, 2002
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kerge küsida

    Kas Päikesesüsteemi avastamine jätkub?
    Alates 2001. aasta sügisest Neptuuni-taguseid objekte jahtinud Palomari teadlastel on õnnestunud vähem kui kolme aastaga leida Päikesesüsteemi suuruselt 10., 11.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sõjatehnika

    Ülikiire lennuk
    Märtsi lõpus läbis meediaväljaandeid teade NASA edukast katsest, kus minilennuk X-43A saavutas kiiruseks 7 Machi. Machi arv näitab antud juhul, et lennuk lendas heli levimiskiirusest õhus seitse korda kiiremini.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Olümpiaad

    Kuldne päikesepoiss
    Kui teised tulid teda palliplatsile manguma, ei lasknud Vladislav end igakord ahvatlejaist häirida, sest talle pakkus tõsist huvi ka matemaatika, füüsika ja keemia. Ja kui ta päevas 5–6 tundi polnud neile ainetele pühendanud, siis oli teda raske toast välja meelitada.
  • Loe lähemalt...

  • Iga teekond algab esimesest sammust
    Tänavu on üheteistkümnes kord, kui meie õpilased saavad rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil (RKO-l) oma teadmisi ja oskusi näidata. Tee sinna on pikk ja pingeline ja nõuab aastatepikkust iseseisvat tööd.
  • Loe lähemalt...

  • Zhüriis ka noorfüüsikud
    Tänavuse, 51. Eesti koolinoorte füüsikaolümpiaadi lõppvõistlus toimus 7.–8.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Ristsõna

    Mündi-ristsõna
    Ristsõna leiab huviline HORISONDI trükinumbrist.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Enigma

    Kellaülesanded
    Järjekordsed Enigma ülesanded leiab huviline trükinumbrist.
  • Loe lähemalt...
  •