Kommenteerib Muinsuskaitseameti peainspektor arheoloogia alal ANTS KRAUT

Millised on mõned viimased aardeleiud, mis Eesti riik leidjale on kompenseerinud? Kui heldelt seda on tehtud?

Ivar Leimuse artikli konteksti sobituvaid muinas- ja keskaegseid aardeleide ei ilmu päevavalgele sugugi igal aastal, kuid üksikleide, mida ei saa just aarde- või peitleiuks nimetada, kerkib esile pea igal kevadel ja sügisel.

Viimaste aastate huvitavamatest avastustest väärib märkimist 1997. aastal leitud 17. sajandist pärinev Palamuse aardeleid, mis koosnes 147 hõbemündist ning paarist ehtest. Leiu koguväärtuseks hinnati 24 000 krooni. Et riik maksab kultuuriväärtusega leiu eest leiutasu viidatud õigusaktide alusel eseme poole muinsusväärtuse ulatuses, siis maksti leidjale pool summast.

1999. aastal tuli põllutöödel välja hõbeaare Saaremaal Tõrise külas. See koosnes tõenäoliselt kahest aardest, kokku 2845 mündist, mõnest ehtest ning pajast ja kukrust, milles aarded olid maetud. Ka Saaremaa leid pärines 17. sajandist. Leiutasuks maksti kolmele leidjale ühtekokku 30 000 krooni.

Haruldasemad kui hõbeaarded on kuldsed leiud. 1997. aastal leiti Põltsamaa Kuningamäelt haruldane kuldmünt, mis on vermitud 15.–16. sajandi vahetuse paiku. Mündi väärtuseks hinnati 5000 krooni.

Möödunud aastal jõudis Ajaloomuuseumi Võrumaalt Kirumpää linnuse lähedalt leitud haruldane valgevase (alguses arvati koguni, et kulla) ja hõbedaga kaunistatud kirves 12.–13. sajandist, mille leidja sai leiutasuks 20 000 krooni.

Kuidas niisuguse kompenseerimise suurus ikkagi määratakse?

Aarde või mis tahes muu kultuuriväärtusega leiu väärtuse määravad kindlaks vastava ala eksperdid ja Muinsuskaitseameti juures tegutsevad mälestiste ekspertnõukogud, arheoloogiliste leidude korral siis Muinsuskaitse Nõukogu arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu. Leiutasu makstakse leidjale tingimusel, et leitud asjade otsimine-uurimine ei kuulu tema tööülesannete hulka, selleks otstarbeks on Muinsuskaitseametile eraldatud raha riigieelarvest. Lisaks muinsusväärtusele võetakse arvesse ka leidja suhtumist aardesse, s.o asjaolusid, kuidas on leid teadlasteni jõudnud, millises seisukorras on leiukoht ning milliseid tähelepanekuid leiusuhetest on leidja teinud. Neist andmetest sõltub väga oluliselt leiu muinsusväärtus. On ka mitu muinasleidu, mille eest riik ei ole olnud nõus tasu maksma, sest andmed leitu asukoha, leiusuhete jms kohta on vastukäivad või ei ole tõepärased.

Missugune on ühe aarde käekäik tänapäeval pärast seda, kui leidja on selle riigile üle andnud?

Aardeleid ei kuulu leidjale, vaid riigile, s.t on meie kõigi ühisomand. Seetõttu on ainuvõimalik, et aare leiab tee muuseumisse või muusse riiklikku hoidlasse (Ajaloo Instituut, Tartu Ülikool), kus on tagatud selle säilimine, hoiutingimused ja juurdepääs nii uurijatele kui huvilistele. Kui leid on oluline paikkonna ajaloole, on otstarbekas kohamuuseumi või ka koduloonurga näituse tarbeks valmistada koopia.

Aarde ümbersulatamine või ebaseaduslik väljavedu on seadusega karistatavad teod, pealegi kaotavad aarded seeläbi suurema osa oma tegelikust väärtusest, mida ei saa mõõta grammides. Nende väärtuse mõõdupuuks on asukohamälu ja sajandid!

NOPPEID SEADUSANDLUSEST

Asjaõigusseadus

§ 105. Erilise väärtusega peitvara

Peremehetu looduslik või ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asi kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti. Isik, kelle kinnisasjast … nimetatud asi leitakse, on kohustatud lubama asja väljakaevamist, kui temale hüvitatakse sellega tekitatav kahju. Leidjal on õigus saada tasu, kui … nimetatud asjade otsimine ja väljakaevamine ei kuulu tema kohustuste hulka.

Muinsuskaitseseadus

§ 32–33. Kultuuriväärtusega leiu leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele. Leidjal on õigus jääda anonüümseks. Leidjal on õigus saada tasu asja pooles väärtuses. Asja väärtuse määrab kindlaks Muinsuskaitseamet. Tasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Kultuuriväärtusega leiu leidjale tasu maksmise kord

§ 2. Muinsuskaitseamet määrab kindlaks leiu väärtuse ühe kuu jooksul leidja poolt leiu Muinsuskaitseametile üleandmise või leiukohast teatamise päevast arvates. Leiu väärtuse kindlaksmääramisele kaasatakse eksperte. Vajadusel küsitakse Muinsuskaitse Nõukogu arvamust.

Täpsem info Muinsuskaitseameti koduleheküljel

http://www.muinas.ee