|
 |
Eesti Loodus 2011/06-07 | SISUKORD
| Looduskaitse EL 2011/06-07 |
|
Euroraha aitab taastada jõgesid endisel kujul |
| 2009. aastal kinnitati projekt, mille järgi taastatakse Euroopa ühtekuuluvusfondi toel 11 Eesti jõe looduslikku seisundit [4]. |
|
| Aasta lind EL 2011/06-07 |
|
Aita pääsukesed kokku lugeda! |
| Eesti ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru loendama savipesades pesitsevaid pääsukesi – suitsu- ja räästapääsukest. Kodukoha pääsukeste loenduse eesmärk on saada ulatuslikku materjali pääsukeste pesitsemise kohta kõikidest Eesti piirkondadest, et selgitada välja nende lindude pesitsusedukus, tänavune arvukus ja pikaajalised muutused arvukuses. |
|
| Käsnad EL 2011/06-07 |
|
Lihtsad, aga mitte primitiivsed loomad |
Jõepõhjas kivile kinnitunud rohelist või pruunikat laiku vaadates võib nii mõnigi küsida: „Ons see tõesti loom”? Ka meil, keemia ja molekulaarbioloogia taustaga teaduritel oli esialgu raskevõitu käsna ära tunda.
Enamik käsni on küll merede ja ookeanide asukad, aga mõned liigid on ajapikku kohastunud ka eluks magevees. |
|
| Kroonika EL 2011/06-07 |
|
Tujukas mai |
| Soojade aprillipäevade järel oli lehekuu algus üpris jahe. Esimese kümmepäevaku lõpus läks mõneks päevaks soojemaks. |
Metsanädal oli seekord Haapsalus |
Tänavu juba 19. korda traditsiooniliselt mai alguses toimuv metsanädal oli seekord Haapsalus ning kandis metsa-aastaga sama tunnuslauset: „Kohtume metsas!”.
Meenutame, et selle aasta jaanuaris tagastati Haapsalule umbes 250-hektarine metsamaa, mis kuulus linnale enne Teist maailmasõda. |
Käsmus tuleb juba seitsmes teaduskool |
| Portaali teadus.ee eestvedaja Tiit Kändler on seekord suvekooli teemaks valinud „Elust elusalt”. Suvekool toimub nagu ikka augusti viimasel nädalavahetusel, 26.–28. |
Muuseumiöö 2011 „Öös on aardeid” |
14. mail toimus Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö.
Üle Euroopa peeti seda juba seitsmendat korda rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. |
Tornide linnuvaatlusel osales üle saja huvilise |
| 22. mail korraldas Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) tornide linnuvaatluse, mille eesmärk on tutvustada üldsusele meie linnustikku ja tähtsamaid linnualasid. |
Võõrliigid ootavad ülesmärkimist |
| Alates 16. maist kuni 1. |
Ahhaa keskus on nüüd oma majas |
7. mail avatud teaduskeskuse Ahhaa uksed Tartus Sadama 1 on pühapäevast neljapäevani lahti kell 10–19 ning reedel ja laupäeval 10–20.
Keskuse täispilet maksab inimese kohta 12 eurot, õpilase ja üliõpilase pilet 9 ning grupipilet (rühmas vähemalt 15 inimest, ettetellimisel) 8 eurot. |
|
| Veebivalvur EL 2011/06-07 |
|
Eesti loomaaedade olukorrast |
Loomakaitsefond Born Free Foundation (BFF) ja üleeuroopaline loomakaitseühingute koalitsioon ENDCAP on mõnda aega uurinud Euroopa Liidu loomaaedu ja seal elavate loomade olukorda.
Talvel avati tulemuste avalikustamiseks veebileht www.euzooinquiry.eu . Alates 25. |
Tartu ülikooli uus video kutsub avastama |
TÜ-s on valmis saanud uus tutvustav video, mis kutsub noori TÜ-sse õppima. Eestikeelne video on saadaval nii eesti-, inglis-, vene- kui ka soomekeelsete subtiitritega aadressil www.youtube.com/watch?v=V0UZjH8SqOs.
Neljaminutises videos avatakse vaatajale suured saavutused: Struve meridiaanikaar, Lotmani semiosfäär ja Marika Mikelsaare teadusrühma avastatud piimhappebakter ME-3. |
Matkanõu RMK veebist ja teabepunktidest |
Endale sobivat loodusretke aitab ette valmistada põhjalik otsisüsteem RMK kodulehel http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/voimaluste-otsing.
Kuni 15. septembrini saavad matkajad jälle nõu ka RMK teabepunktidest: iga päev on kell 10–18 huvilistele lahti 27 teabepunkti üle Eesti.
RMK tegeleb külastuskorraldusega 13 riigimetsa puhkealal, 5 rahvuspargis ja ligi 40 muul kaitsealal üle Eesti. |
Ülevaade Hiiumaa linnustikust |
| Linnuhuviliste arvutilisti teatel on Aivar ja Tiit Leito ülevaade „Hiiumaa linnustik” nüüd kättesaadav EOÜ veebilehel aadressil www.eoy.ee/sites/default/files/Hiiumaa%20linnustik.pdf. |
Soome linnuatlas võrgus |
| Võrgupaigast http://atlas3.lintuatlas.fi/ leiate Soome linnuatlase, mis on tehtud 2006.–2010. aastal 10 x 10-kilomeetristes ruutudes. |
Nutitelefon aitab määrata konni |
Eesti kahepaiksete välimääraja on jõudnud nutitelefonidesse.
Vt. |
|
| Raamat EL 2011/06-07 |
|
Uusi raamatuid |
PÜHAD KIVID EESTIMAAL.
KOOSTANUD MALL HIIEMÄE, KUJUNDANUD ANDRES TALI, TOIMETANUD TIINA TAMMER. |
|
| Toimetaja veerg EL 2011/06-07 |
|
Punast tolmpead asendab sel aastal tõmmu käpp |
Võib vaielda seekordse põhiloo autori Kadri Taliga, kas tõmmu käpp on ikka üks Eesti väiksemaid orhideid. Kuid hoolimata oma mustvalgest, silmapaistvast välimusest jääb tõmmu käpp suviselt kirjus rohustus lihtsasti märkamata: taim on käpa ja sõrmkäpa perekonnas tõesti üks madalamaid ja tema tähelepanek nõuab peale taimetundmise ka head silma.
Paraku tuleb tõesti tõdeda, et tõmmu käpa leiukohti on meil aastakümnetega üha vähemaks jäänud, sest majandamata pärandkooslused kipuvad teadagi metsastuma. |
|
| Panin tähele EL 2011/06-07 |
|
Tihasepesa metalltorus |
| Avastasime oma maakohas Karulas majaseina najale toetatud vanast roostes torust rasvatihase pesa. Toru on kahemeetrine ja 10 cm läbimõõduga. |
|
| Seened EL 2011/06-07 |
|
Mürkseened ja seenemürgistused II. Muskariinimürgistus |
| Muskariinimürgistust ei põhjusta kõigile tuntud punane kärbseseen ega mõni teist liiki kärbseseen. Mürkaine muskariini avastas Tartu farmakoloogiakoolkonna rajaja Johann Ernst Oswald Schmiedeberg 1869. |
Kooniku sasipuntrad |
Lauma Salmane Lätis võetud fotodel näha olevate kuni 5 cm pikkuste sarvjate oranþikate niitide sasipundar tekkis tänavuse aasta veebruari lõpus Lätis Balvi maakonnas Pçteris Kaïva keldrisse toodud sanglepapuidul.
Eestis olen niisugust imeasja viimati näinud Järvselja põlismetsas lamaval haavatüvel. Küllap mujalgi, aga nooruses ei osanud ma seda seene osaks pidadagi, pigem putukatega seotuks. |
|
| Intervjuu EL 2011/06-07 |
|
Me pole ainsad teadlikud olendid universumis |
| Ühel teie raamatul on põnev pealkiri: „Moraalsed masinad: õpetades robotitele tegema vahet õigel ja vääral”. Tavaliselt peetakse moraalsust millekski ainult inimesele eriomaseks. |
|
| Rähn EL 2011/06-07 |
|
Valgeselg-kirjurähn |
| Suurem osa meist on metsarännakutel märganud puul toksimas kirjut rähni. Enamasti on see suur-kirjurähn, kuid mitte alati. |
|
| Angerjas EL 2011/06-07 |
|
Angerja ajaloolisest levikust Pärnu jõe kesk- ja ülemjooksul |
Tänapäeva eestlasele seostub angerjas ikka kas Võrtsjärve või mere, vähem ka Peipsiga. Peaaegu täiesti on unustatud angerjas kui looduslik jõekala.
Unustus kajastub ka riigiametnike tegevuses. |
|
| EL küsib EL 2011/06-07 |
|
Miks piiritajad tulid sel aastal enne suitsupääsukesi? |
| Suitsupääsukeste tänavukevadine saabumismuster erines tõepoolest varasematest aastatest, mistõttu nii suitsu- ja räästapääsukeste kui ka piiritajate peamised rändelained saabusid Eestisse ühel ajal 16.–18. mai vahel koos uue soojalainega. |
|
| Ajalugu EL 2011/06-07 |
|
Eesti Loodus |
75 aastat tagasi
Liiv-osja toiteväärtuse efektsus oleneb osjades leiduvaist ja loomaorganismi poolt väga kergesti omandatavaist süsihüdraat-ühenditest, võib-olla ka rohke tuhaaine hulgast. Liiv-osja kasvatavad sooniidud, mida Eestis väiksemal ulatusel leidub kõikjal, on loomulikult kadule määratud ja vaevalt oleks mõtet seda taime karjamaataimena propageerima hakata, nagu tehakse praegu Siberi erinevais primitiivsemais oludes. |
|
| Aasta orhidee EL 2011/06-07 |
|
Tõmmu käpp vajab sisulist kaitset |
| Eesti orhideekaitse klubi on teist korda valinud aasta orhidee. Eelmisel aastal pühendati tavapärasest rohkem tähelepanu ühele meie suurematest käpalistest – punasele tolmpeale. |
|
| In memoriam EL 2011/06-07 |
|
Harald Rebane 7. detsember 1919 – 4. märts 2011 |
| Mitmekülgne metsateadlane Harald Rebane sündis Viljandimaal Lustivere vallas Kablakülas. Tema isa Kristjan oli väiketalunik. |
Jüri Elliku 27. veebruar 1947 – 17. aprill 2011 |
Kaunil päikeselisel jürikuu pühapäeval lahkus meie hulgast Tallinna botaanikaaia (TBA) dendroloog Jüri Elliku. Ta sündis Tallinnas ja kasvas üles Nõmme linnajaos. |
Harri Jänes 4. november 1925 – 18. märts 2011 |
| Kohtusime viimati paar aastat tagasi ühel kuumal suvepäeval Vilde monumendi juures. Olin pärast pikka sõitu lämbest autost välja astunud, roidunud ning tülpinud. |
|
| Sõnumid EL 2011/06-07 |
|
Kumari looduskaitsepreemia pälvis Jaan Riis |
| 9. mail avas keskkonnaminister Keit Pentus Eesti vabaõhumuuseumi kiigeplatsil looduskaitsekuu. |
Avamere tuuleparkide rajamine tuleb sellisel kujul peatada |
Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 26. mai pressiteates: „Seoses avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikumerre ja kaasnevate keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande avalikustamisega, asume seisukohale, et enne KMH kinnitamist on oluline läbi viia merealade ruumiline planeerimine.”
ELF ei astu taastuvenergeetika arendamise vastu, vaid toetab seda kindlalt. |
Eesti tüdruk võitis pronksmedali |
| 18.–21. mail Türgis Istanbulis peetud rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil INEPO sai Kristiina Kurg pronksmedali. |
Kolmas Tallinna lillefestival on avatud |
| 27. mail avati suurejoonelise kontserdiga tänavune rahvusvaheline Tallinna lillefestival. |
Loodust ja teadust postimaksevahendeil |
Mais tulid Eestis käibele nii uus mark sarjast „Eesti fauna” kui ka margiplokk „Struve geodeetiline kaar”.
Tartus suureks teadlaseks sirgunud Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793–1864) üht elutööd, mehe õpingute ja teadustöölinna läbiva meridiaani Põhja-Jäämerest Doonau deltani ulatuva kaare täppismõõdistamist märkis mais mitu postitalitust (vt. www.filateelia.ee/foorum/viewtopic.php?f=11&t=3438). |
Kallaste liivakivipaljandist saab nüüd treppi mööda üles |
| Kallaste kuulsa postikaardivaate paigas Peipsi ääres oli mai hakul muudki uudist, kui kõrge vesi ja kevadele omaselt rämpsune rand: kulpad on saanud uue kuju, kaldast üles viib aga vastne puidust trepp. Küllap on see hea mõte, sest varem on kallas trampimisega kõvasti kannatada saanud. |
Ornitoloogiaühingu sünnipäev sai väärika tähistuse |
Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) 90. aastapäeva märkivaid üritusi korraldab ühing terve aasta, aga nende kulminatsioon oli maikuu teisel nädalavahetusel.
6. |
Ungarlased üritavad taastada Budapesti südame ajaloolise ilme |
| Nii nagu teisteski paarikümne aasta eest uuele teele asunud Ida-Euroopa riikides, järgnes ka Ungaris nn. sotsialismist vabanemisele muu hulgas tohutu autode arvu kasv. |
Eesti Looduse „väikeõel” on tähtis sünnipäev |
| Eesti Looduse sõsarajakiri Soome lahe põhjakaldalt Suomen Luonto tähistas 13. mail ilmunud numbriga oma 70. |
Vihula valla mõisad edestasid Olustveret ja tuletorne |
| EASi turismiarenduskeskus kuulutas 6. mail Eesti avastamata aarete võistluse võitjaks Vihula valla kolm kaunist mõisat: Palmse, Sagadi ja Vihula. |
Tõrjutakse jääkreostust endistel sõjaväe- ja tööstusaladel |
Keskkonnateabe keskus teatas 9. mail, et on korraldanud riigihanked ja sõlminud lepingud jääkreostuse tõrjeks endistel sõjaväe- ja tööstusaladel.
Eesmärk on likvideerida põhjavee reostuse allikad ning oht säärase reostuse tekkeks tulevikus. |
|
| Meenutus EL 2011/06-07 |
|
Meenutades maailmakuulsat botaanikut John Beardi |
| Tänavuse aasta veebruari keskel lahkus meie seast silmapaistev taimegeograaf ja botaanik, 95-aastaseks elanud John Stanley Beard. Tema pikk elukäik ja saavutused mitmel mandril väärivad imetlust. |
|
| Juubelijutt EL 2011/06-07 |
|
Auväärses juubelieas Järvselja praktikabaas |
| 90 aastat tagasi asutati Järvseljal Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonna praktikabaas – õppemetskond. Tol ajal nimetati seda piirkonda endise Kastre mõisa metsandiku järgi Kastre-Peravallaks. |
|
| Matkarada EL 2011/06-07 |
|
On maa, aga ei kanna, on vesi, aga sõuda ei saa |
| Raplamaa ja kogu Kesk-Eesti pole ilmselt esimene piirkond, mida matkasõber oma sihiks valiks. Ometigi on siingi põnevaid paiku, kaitstavaid alasid ja retkelisi ootavaid radu. |
|
| Taimedelt toidulauale EL 2011/06-07 |
|
Hanemalts hambusse! |
| Maltsanuhtlusega on iga põllupidaja suviti kokku puutunud. Ehk tasub proovida igipõlistest vaenlastest hoopis toidulauale täiendust saada? |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
