|
 |
Eesti Loodus 2012/6-7 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2012/6-7 |
|
Lõputud pildiotsingud |
| Seekordse ajakirja tööjuhendis annab Urmas Tartes nõu, kuidas talletada digipilte ja õiget pilti üles leida (lk. 82–85). |
|
| Sõnumid EL 2012/6-7 |
|
Tuntud ornitoloog Taivo Kastepõld sai Kumari preemia |
| Tänavuse looduskaitsekuu avamisel 16. mail Tallinnas Pirita kloostri varemete pargis anti kätte Eesti looduskaitsemärgid ja selgus Eerik Kumari looduskaitsepreemia saaja. |
Meremuuseum: vesilennukiangaaride uus elu on alanud |
| 12. mail avati Eesti meremuuseumi filiaal: aastatel 1916–1917 rajatud ja nüüd hoolikalt renoveeritud Lennusadama vesilennukite angaarid. |
Lõhejõed on taas läbitavad |
Keskkonnateabe keskus (KTK) lõpetas 3. mail Kasari, Pirita, Loobu, Mustoja ja Kunda jõe ökoloogilise seisundi parandamise tööd.
Merre suubuvate jõgede parem seisund muudab paremaks ka rannikumere ökoloogilise seisundi. |
Konnatalgud päästsid 10 851 kahepaikse elu |
| Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 8. mail, et sel aastal esimest korda Eesti eri paikades peetud konnatalgud on edukalt lõppenud. |
Tornide väljakul on jälle lilleaiad |
25. mail avati Tallinnas Tornide väljaku pargis neljas rahvusvaheline Tallinna lillefestival; avaüritusel lõid kaasa Maarja ja Ultima Thule.
Sel korral on aedade teemad „Feng shui aias” ja „Valgus ja värv” ning 29 osaleja hulgas on 21 Eesti ja 7 välismaist aiakujundajate kollektiivi. |
Bioneer on neljane |
Rohelist eluviisi edendav kodanikumeedia portaal Bioneer tähistas neljandat sünnipäeva.
Läbi aastate on Bioneeril olnud ligikaudu 150 vabatahtlikku, kelle kaasabil on ilmunud üle 13 000 artikli, uudise ja teate. Keskmiselt käib Bioneeri lehel kuu aja jooksul 25 000 inimest, kes teevad ligikaudu 35 000–40 000 külastust ja 65 000–100 000 hiireklõpsu.
Nime Bioneer võttis kasutusele ökoaktivist ja filmitegija Kenny Ausubel. |
Eesti on keskkonnainfo edastuse poolest parimate seas |
Euroopa keskkonnaagentuuri (EKA) avaldatud aruanne näitab, et Eestis on keskkonnainfo kogumine, jälgimine ja kättesaadavus tipptasemel: need on tunnistatud parimaks koos Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Rootsiga.
EKA analüüsis keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu (Eionet) kaudu esitatavate andmevoogude tulemusi perioodil 2010. aasta maist kuni 2011. |
Linnuhuvilised ronisid tornidesse |
20. mail sai teoks Eesti ornitoloogiaühingu teine „Tornide linnuvaatluspäev”, millega tähistati ülemaailmset rändlindude päeva ja pakuti huvilistele võimalust vaatlustornidest lindude kohta rohkem teada saada.
Ornitoloogid pidasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi sel aastal nagu mullugi 13 linnuvaatlustornis üle Eesti; vaatlustornides käis päeva jooksul 85 huvilist. |
Fotonäitus „NG ikoonid” Tartu Jaani kirikus |
| 25. mail avati Tartu Jaani kirikus maailma tippfotograafide tööde näitus „NG ikoonid”. |
Elektriautosid tuleb riigiasutustele juurde |
10. mail kiideti valitsuse istungil heaks eelnõu, mis lubab avalikke teenuseid osutades kasutada elektriautosid peale sotsiaalministeeriumi ka teiste ministeeriumide haldusalas.
Riigiasutused taotlesid kokku 133 elektriautot, pakkuda oli seekord võimalik 75. |
Titaanoksiidi pulber stratosfääris: „plaan B” kliimamuutuste vastu |
Endine Suurbritannia valitsusasutuste innovatsiooninõunik, keemiainsener Peter Davidson tuli mais välja ideega, mis tundub esmapilgul kuuluvat ulmejuttude valdkonda: puistata stratosfääri peeni titaanoksiidi osakesi, mis hajutaksid päikesevalgust ja vähendaksid sel moel planeedi ülekuumenemist.
Davidsoni enda kinnitusel on see n.-ö. plaan B juhuks, kui pingutused vähendada süsinikdioksiidi heidet ei kanna vilja. |
India ookeani tuunikalapüüdjad püüavad säästa albatrosse |
India ookeani tuunipüügikomisjon IOTC on kokku leppinud meetmetes, mis peaksid tunduvalt kahandama albatrosside kaaspüüki jadaõngedega kalastamisel.
Kõik India ookeani jadaõngelaevad peavad nüüd kohustuslikus korras kasutama kaht kolmest võimalikust vahendist, mis muudavad lindude sattumise konksude otsa harvemaks. Need on esiteks hirmutid ja teiseks lisaraskused, mille mõjul konksud upuvad kiiremini. |
Looduskaitsjate võit mürgiseima konna nimel |
| Ameerika linnukaitseorganisatsioon ABC (American Bird Conservancy) teatas 8. mail toredast sündmusest Colombias: ohustatud konn Phyllobates terribilis (2009. |
QUEST aitab leida sobivaimat liiklusskeemi |
Euroopa Liidu projekt QUEST (Quality management tool for Urban Energy efficient Sustainable Transport) on keskendunud keskmise suurusega linnadele (50 000 kuni 300 000 elanikku) ja aitab neil kujundada jätkusuutlikku linnatranspordi skeemi.
Projektiga on liitunud 50 linna 17 Euroopa riigist. Projekti esimeses etapis auditeerivad eksperdid linnade senist liikluskorraldust. |
Europarlamendi keskkonnakomisjon nõuab ambitsioonikamat kalanduspoliitikat |
Euroopa Parlamendi (EP) keskkonnakomisjon tegi 8. mail jõulise otsuse ühtse kalanduspoliitika reformi kohta.
Selle järgi tuleks võtta kohustus taastada kalavarud 2015. |
Gentlased on hästi teavitatud ja kaasa haaratud |
| Flandria ajaloolise linna Genti raudteejaama ümber käib juba 2007. aastast põhjalik ümberehitus. |
Keskkonnaministeerium kutsus ajakirjanikud „Merekooli” |
| Keskkonnaministeerium on juba aastaid pakkunud ajakirjanikele koolituspäevi; alates 2005. aastast on valdkondlikud õpitsüklid kandnud koolide nime: 2005. |
|
| Veebivalvur EL 2012/6-7 |
|
Eesti Loodus on saadaval e-raamatuna |
Eesti Loodus on alates aprillist kättesaadav ka e-raamatuna itunes.apple.com/app/eesti-loodus/id520009375?mt=8.
Eesti Looduse saab iPadi tellida korra kuus hinnaga 1.99 või aastaks (12 numbrit) hinnaga 22.99. |
Ruumiandmed on koondatud ühte geoportaali |
Maa-ameti koostöös Regio ja Webmediaga on valminud Eesti geoportaal, mille leiab veebilehelt inspire.maaamet.ee. Enne seda oli topograafilisi kaarte võimalik otsida ja vaadata maa-ameti XGIS-lehel.
Uus veebileht koondab riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste olulisemad ruumiandmed, seetõttu saab nüüd andmed kiiremini kätte ja neid on lihtsam kasutada. |
Avati interaktiivne määrajate veebileht |
| Tartu ülikooli veebiserverisse on loodud veebisait efloora.ut.ee, mis koondab interaktiivseid taime- ja samblikumäärajaid. Valides kaardilt huvipakkuva paiga, avanevad sellega seotud liigimäärajad. |
Veebis saab jälgida õhus lendleva õietolmu hulka |
| Puude ja taimede õitsemise ajal sisaldab välisõhk tavapärasest rohkem õietolmu, mis võib tundlikele inimestele põhjustada vaevusi. Keskkonnaministeerium teatas 9. |
|
| Eesti jõed EL 2012/6-7 |
|
Kui looklevad on Eesti jõed? |
| Eesti Looduse eelmise aasta oktoobrinumbris kirjutas kalahuviline Kalle Kroon pikalt jõgede loogetest ning jõgede-ojade kalade elupaikade mitmekesisusest. Mida enam jõgi lookleb, seda erinevamalt voolab vesi nii piki jõge kui ka selle ristlõikes. |
|
| Looduskaitse EL 2012/6-7 |
|
Meie sisevete kalakaitsest lähiminevikus |
| Kümme aastat tagasi võis Rootsi kalandusajakirjast Fiskevarden lugeda kirjutisi Eesti kohta. Neist üks kandis intrigeerivat pealkirja „2400 silmapaari kontrollivad korda sisevetel” [2]. |
|
| Fossiilid EL 2012/6-7 |
|
Suurte silmadega väike mereelukas Telephina |
| Eestist on leitud hulgaliselt Ordoviitsiumi ajastul elanud trilobiitide kivistisi. Tunamullu suvel Kohtla-Järve kandis Sompa põlevkivikaevanduse aherainemäel välitöid tehes puutus taas näppu üks trilobiidikivistis. |
|
| Ajalugu EL 2012/6-7 |
|
Magasiaidad päästsid elusid ja lõid soodsa pinnase ühistegevuseks |
| Eestimaal ringi liikudes näeb mitmel pool vanu magasiaitu, mis on ümber ehitatud toidukohtadeks, kultuurimajadeks jm. Magasiait tagas omal ajal talurahva ellujäämise ja toimetuleku sagedaste ikalduste korral. |
|
| Metsandus EL 2012/6-7 |
|
Hall-lepikute muutuv roll Eesti metsanduses |
| Hall lepp on meie looduses laialt levinud, kuid seni olnud sageli alahinnatud ja tõrjutud puuliik. Lepapuidu kiire juurdekasvu tõttu oleks majanduslikult mõttekas kasutada Eesti hall-lepikuid senisest tunduvalt rohkem. |
|
| Kägu EL 2012/6-7 |
|
Käo memmevaev |
| Käo kukkumine kuulutab suve algust. Ilmselt on kägu üks väheseid linde, kelle laulu tunneb igaüks. |
|
| Oravad EL 2012/6-7 |
|
Saaremaa mustad oravad |
| Harilik orav (Sciurus vulgaris) on kõigile hästi tuntud loom, kuna elab sageli inimese läheduses. Olles Eestis laialdaselt levinud, võib teda eelkõige kohata kuusesegametsades ja parkides. |
|
| Aasta puu EL 2012/6-7 |
|
Ubinate ristilaps õunhape |
Õunhape on vaieldamatult oluline õunte maine-, täpsemalt maitsekujunduses. Selle ühendi levik ei piirdu vaid õuntega ning toimedki on mitmekesisemad kui pelgalt hapu maitse andmine.
Tutvustav lühiankeet. |
|
| Võimas valk EL 2012/6-7 |
|
Valk, kes aitab tuju üleval hoida |
| „Keda sa nüüd tapma lähed?” Seda ei oleks pidanud Karin küsima. Indrek Paasi läbi kogu „Tõe ja õiguse” saatev õnnetu kivivise kauges lapsepõlves on üks selgemaid depressiooni kirjeldusi eesti kirjanduses. |
|
| EL küsib EL 2012/6-7 |
|
Kas Eestis elavad kaanid on inimesele ohtlikud? |
| Eestis elavast ligi kahekümnest kaaniliigist on imetajate, sealhulgas inimese naha läbistamiseks ja seega nendel toitumiseks võimeline vaid kirjukaan (apteegikaan). Ülejäänud meie kaanid toituvad lindude (linnukaanid), kahepaiksete (konnakaan, ilukaan), kalade (kalakaan, lutsukaan) ja tigude (lamekaanid, konnakaan) verest või söövad selgrootuid ja nende osasid (ahaskaanid). |
Kas sel aastal on sääsed eriti tigedad? |
| Sääskede tigeduses ei saa mingit muutust täheldada. Oleks loodusseaduste vastane eeldada, et paari aastaga võiks sääskede käitumises midagi oluliselt muutuda. |
|
| Poster EL 2012/6-7 |
|
Vares ja valgushetk |
| Fotograafia on minu jaoks alati olnud põnev tegevus, kuid tõsisemaks huviks muutus see umbes viis aastat tagasi, kui soetasin esimese peegelkaamera. Sellest ajast peale on fotograafia röövinud suurema osa mu vabast ajast. |
|
| Vestlusring EL 2012/6-7 |
|
Rahvusparkides tuleb luua koostöökogud |
4. mai talgupäeval Karula rahvuspargis Ähijärvel osalesid vestlusringis riigimetsa majandamise keskuse looduskaitse osakonna kaitsekorraldusspetsialist Kaupo Kohv (KK), keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitse juhtspetsialist Pille Saarnits (PS), Eestimaa looduse fondi metsa- ja kaitsekorralduse ekspert Liis Kuresoo (LK), MTÜ Karula hoiu ühingu juhatuse liige Mats Meriste (MM) ning looduskaitseekspert ja Karula hoiu ühingu liige Pille Tomson (PT); küsitlenud Silvia Lotman.
Looduskaitse halduses on Eestis viimase kuue aasta jooksul tehtud kaks suuremat reformi, mille käigus on kaitsealade juhtimist tunduvalt tsentraliseeritud, ja ametiasutuste tegevuskord ei ole siiani paika saanud. |
|
| Matkarada EL 2012/6-7 |
|
Tartumaa kadunud radadel |
| Eestis ei saa kurta matkaradade nappuse üle. Eri nimetustega radu luuakse nii kaitsealadele kui ka muudesse looduskaunitesse või huvitavatesse paikadesse. |
|
| Kartograafia EL 2012/6-7 |
|
Baaskaart oli esimene Eesti arvutikaart |
Eestis on digitaalkartograafiaga tegeldud paar aastakümmet. Heidame pilgu ajalukku uurimaks, kuidas sündis Eesti esimene nüüdisaegne arvutikaart.
Taasiseseisvunud Eestis, 1990. |
|
| Alaska EL 2012/6-7 |
|
Merisaarmad pidid maksma ränka hinda |
| Meie kuulsad maadeuurijad olid Tsaari-Venemaa mereväeohvitserid. Teenistus kohustas neid kaitsma Põhja-Ameerika kolooniates Vene kaubanduse huve ja hankima teavet põliselanike ja väärtuslike karusloomade kohta. |
|
| Sipelgad EL 2012/6-7 |
|
Ahhaa elusaali toodi uus perekond laanekuklasi |
| Tartu Ahhaa keskuse elusaalist ja sealsest agarast sipelgaperest oli juttu Eesti Looduse märtsinumbris [1]. Loos tähelepanu pälvinud laanekuklased pakkusid oma ümberkorraldustega Ahhaa töötajatele üksjagu üllatusi: nad kolisid osa pesast okkahaaval pesaraamistiku vahelt areenile, mis oli esialgu mõeldud üksnes söögiplatsiks ja prügila-kalmistu paigaks. |
|
| Ravimijäägid EL 2012/6-7 |
|
Ravimijäägid looduskeskkonnas |
| Tänapäeva inimene ei kujuta elu ilma ravimiteta ette. Ravimid päästavad meid kõikvõimalikest hädadest, olgu siis tegu mõne kehaosa probleemiga, tõvestavate mikroorganismide või parasiitussidega, psüühiliste haiguste või vähiga. |
|
| Pärandkultuur EL 2012/6-7 |
|
Suitsusaun on eluviis |
| Suitsusaun, lõunaeesti keeli sav(v)usann, on Eestis taas au sisse tõusmas. Enamjagu seda tüüpi saunu asub Kagu-Eestis: Võrumaal ja Setumaal. |
|
| Tööjuhend EL 2012/6-7 |
|
Arhiveerime digipilte |
| Digiajastul kuhjub väga suur hulk pildifaile paratamatult arvuti kõvakettale. Kui neid kuhjata läbimõtlematult, siis ei suuda me vajalikku pilti enam üles leida. |
|
| Taimestiku kaitse EL 2012/6-7 |
|
Orhideeturism |
| Loodusturism on kiirelt arenev majandusharu. Tänavuse aasta on ettevõtluse arendamise sihtasutus kuulutanud Eestis loodusturismi aastaks. |
|
| Raamatud EL 2012/6-7 |
|
Varraku segadused kooresiku ja üraskitega |
101 Eesti looma
Peeter Ernits. Varrak, 2012. |
Uusi raamatuid |
| Elurikkus meie ümber. Merrit Shanskiy, Kadri Kask, Karin Kruusmaa, Elis Vollmer, Kalev Sepp, illustreerinud Karin Kruusmaa. |
|
| Kroonika EL 2012/6-7 |
|
Roheratturid vihmas, tuules ja päikeses |
| 11.–13. mail sai teoks järjekorras 23. |
Karuputkele ei anta selgi aastal rahu |
Keskkonnaamet korraldab ka tänavu karuputke võõrliikide tõrjet; töid rahastab Euroopa regionaalarengu fond (ERF).
Keskkonnaamet kavandab 2012. aastal Sosnovski karuputke ja hiid-karuputke tõrjet ligi 1700 hektaril, milleks kulub pool miljonit eurot. |
Kas tänane looduskaitse on parem kui varem? |
Sellist pealkirja kandis tänavu looduskaitsekuu traditsiooniline Eesti TA looduskaitse komisjoni (LKK) ettekandepäev, seekord juba 50.
Tartu ülikooli botaanikaaias esinesid Urmas Tartes („Kumarist teadlase ja looduskaitsjana”), Hanno Zingel ja Tiit Sillaots („Looduskaitse Kumari päevil ja täna”), Leelo Kukk („Igapäevane looduskaitse”), Toomas Frey („Keskkonnakaitse on looduskaitse tagamaa”), Uudo Timm („Teadustöö ja looduse kaitse”), Jüri-Ott Salm („Looduskaitse väljakutsed Eestimaa Looduse Fondi vaatevinklist”), Tiiu Kull („Eesti taimeliikide kaitstusest”), Kuulo Kalamees („Seente looduskaitsest”), Nikolai Laanetu („Jahinduse korraldus ja looduskaitse”), Veljo Volke („Linnukaitse täna ja homme”) ning Jaak Tambets („Kalade kaitsest”).
Ka esimene Eesti TA LKK ettekandepäev (siis veel pleenumi nime all) toimus 14. jaanuaril 1956 samas, kus 50. |
Maavald kutsub taas hiisi pildistama |
Maavalla koda teatas 3. mail, et algab kuvavõistlus „Maavalla hiied 10225”, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest.
Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. |
Oodatakse teateid punase tamme kohta |
| Mõte hakata koguma teavet Eestimaa punaste tammede (Quercus rubra) kohta tekkis allakirjutanul 2005.–2006. aasta talvel. |
Alatskivi lossis on nüüd korda tehtud ka keldrikorrus |
| Alatskivi loss on üks kaunemaid arhitektuurimälestisi Peipsi-äärses piirkonnas, mida on järk-järgult renoveeritud juba pikka aega. Tänavu maiks said valmis viimased taastamist vajanud ruumid keldrikorrusel. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
