2006/8



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2006/8
Ritsikas koduaknal

Avastasin ootamatu klalise oma koduaknalt (Jrvamaal Simisalus) hel mullusel augustipeval. Kui teda seal mrkasin, tegin kiiresti pildi. Et minu kaameral (NIKON COOLPIX 5000) kulub TIFF-pildi laadimiseks sna palju aega, siis judsin teha ainult he veel, sest tegelane jalutas mda klaasi les ja kadus. Jrgmisel peval ngin veel kahte samasugust looma akna all rohus (aknaalune on sna metsistunud).

Lapseplvest mletan, et sellised ritsikad olid vhemalt Jrvseljal (Tartumaal) vga tavalised ja nende hammustusega ritati ravida soolatkaid. Simisalus olen neid ninud kll varemgi, kuid siiski harva.

Vastab entomoloog Mati Martin


Foto autor on tabanud sna harva ettejuhtuva momendi harilikust lauluritsikast (Tettigonia cantans). Tema on ks Eesti suurimaid sihktiivalisi (kehapikkus kuni 34 mm), kes elab tiskasvanuna tavaliselt puudel ja psastel. Sellele viitab ka ritsika ereroheline, lehestikuga hsti kokkusobiv vrvus. Esimesed kasvujrgud arenevad siiski rohurindes.

Arvatavasti on kik inimesed kuulnud soojadel juuli- ja eriti augustidel oma koduaias, metsaservas vi pargis lauluritsika siristamist. Ta on levinud kogu Mandri-Eestis, puudub saartel. Saaremaal ja Hiiumaal elab teine, harilikust lauluritsikast veidi suurem roheline lauluritsikas (Tettigonia viridissima). Mlemad rohelise kuuega ritsikad on peamiselt rvtoidulised ega tle ra ka liigikaaslase nahkapanekust. Hda korral vivad toituda ka ainult taimedest.

Kui aga niitudel ringi kia, siis vib rohus leida kahe eelmise liigiga peaaegu niisama suurt heinaritsikat (Tecticus verrucivorus) ehk rahvakeeles ksnasalvajat. Erinevalt oma puudel ja psastel elavatest suguvendadest on tema veidi pruunikirjum. Oma nime on see ritsikas saanud sellest, et ta enesekaitseks tepoolest hammustab ning eritab haavale lbi suuava pruunikat maosisu. Samamoodi kituvad ka eelnimetatud liigid, kuid heinaritsikas on nendest tuntum, sest heinateol puututi temaga sagedamini kokku. Rahvaprimuse kohaselt on sellel pruunil vedelikul raviv toime: pidavat eemaldama nahalt soolatkaid.

Tekib ksimus: kuidas suudab see suur ja sna raske ritsikas psida peegelsiledal klaasil? Fotolt ongi nha ks oluline detail: nende putukate kpallidel on erilised kleepuvad jtked niinimetatud taklemispadjandid. Jtkete abil kleebib putukas end kergesti substraadi klge, olgu see siis puuoks, taimekrs, kivi vi klaas, ja sama kergesti vib ta end ka vabastada. Taklemispadjandeid on teisteski putukarhmades. Nendest tuntumatel, krbestel, asuvad sellised moodustised aga ksnes kpa viimasel llil.

Teadlased uurivad siiamaani, kuidas selline ssteem toimib, kuid seda saladust pole veel suudetud lahendada. Kui mehhanism vlja selgitatakse, loob see inimesele uued vimalused liikuda siledatel pindadel. Siis viks inimene panna jalga vastavad saapad ja ktte kindad ning ronida mda vertikaalset klaasi vi muud siledat pinda samamoodi, nagu seda teeb pildil olev lauluritsikas.



Rein Arjukese
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet