|
|
Eesti Loodus 2006/8 | SISUKORD
Kaitsealad EL 2006/8 |
|
Kolga looduskaitseala |
Kolga looduskaitsealal kaitstakse luitemetsi ja muid väärtuslikke metsakooslusi, looduslikku oja ning haruldasi loomaliike. |
|
Essee EL 2006/8 |
|
Rist ja viletsus ristimägedega |
Kaks Hiiumaa olulisimat vaatamisväärsust on Ristimägi ja meteoriidikraatri vaatetorn. Selline imelik mulje on mulle Hiiumaal autoga sõites nii paari aasta eest kui ka sel aastal käies jäänud. |
|
summary EL 2006/8 |
|
|
Nature versus economy: an insolvable conflict?
Hannes Veinla explains the principles of environmental legislation, which may sound strange at first: that nature has intrinsic value, ecologically valuable areas do not have to be used for gaining economic profit and that building a socially relevant facility may be stopped because of the value of nature. In Estonia it has been common to believe that nature should give way to human benefits, be it social or econnomic. |
|
In memoriam EL 2006/8 |
|
Mees, kes müttas rabas |
Lauri Mets
30. aprill 1927–11. |
Hinnatud botaanik ja matkakaaslane |
Jaak Palumets
30. jaanuar 1958–2. |
|
Tööjuhend EL 2006/8 |
|
On aeg täiendada oma pajuherbaariumi |
Eesti Looduse märtsinumbris alustasime õpetust, kuidas pajusid herbariseerida. Nüüd jätkame. |
|
Intervjuu EL 2006/8 |
|
Rahvakultuur aitab meil olla oma nägu |
Ants Viires on sündinud 23. detsembril 1918 Tartus. |
|
Poster EL 2006/8 |
|
Veepärlid metsosjal |
Metsi uurides ja pilte tehes olen ma hakanud nautima digitaalsete Olympuse kaamerate sisseehitatud “super-makro” võimalust. See tähendab, et ei pea enam kasutama lisaläätsi, vaid vajalik eriline läätsede süsteem on juba kaamerasse sisse ehitatud. |
|
Panin tähele EL 2006/8 |
|
Ritsikas koduaknal |
Avastasin ootamatu külalise oma koduaknalt (Järvamaal Simisalus) ühel mullusel augustipäeval. Kui teda seal märkasin, tegin kiiresti pildi. |
|
EL küsib EL 2006/8 |
|
Milliste keskkonnaõiguse normide rikkumisega puutub Eestimaa looduse fondi jurist kõige rohkem kokku |
ELF on aastatel 2000–2004 osutanud tasuta keskkonnaõigusabi üksikisikutele ja keskkonnaorganisatsioonidele. Kui keskkonnainspektsioon jm. |
Millega tegeleb põlispuude omanike ühendus? |
Kuigi seltsingulepingu allkirjastasid 5. juunil 2005 kolm asutajaliiget, on huvi liitumise vastu olnud rõõmustavalt suur. |
|
Toimetaja veerg EL 2006/8 |
|
Keskkonna õigus ja õigusetus |
Seekordne põhilugu võib tunduda üsnagi libedale teele minekuna – nagu üldteada, suudavad advokaadid seadusi tõlgendada nii, nagu parasjagu vajalik. Lähtutakse varasematest kohtulahenditest, millest näiteks üks kaitseb loomi nende ilu pärast, teine aga lubab hiiemäele ehitada kasvõi bordelli (eks ikka samuti ilu pärast). |
|
Matkarada EL 2006/8 |
|
Haapsalu tagalahtede matkarajad |
Silma looduskaitseala hõlmab kunagist väina, mis eraldas Noarootsi saart mandrist, ning selle lähiümbrust. See on sobiv paik vee, avaruse ja lindude nautlejaile. |
|
Aasta puu EL 2006/8 |
|
Pajud – see on imelihtne |
On aeg meenutada, kus kasvasid meie varakevadised kiisupajud ja mai-juuni tibupajud. Läheme ja vaatame, millised näevad nad välja rohelises leherüüs. |
|
EUROOPA HARULDUSED EESTIS EL 2006/8 |
|
Suur-kuldtiib |
Eestist leiti esimene suur-kuldtiib ligi kuus aastakümmet tagasi. Erinevalt suuremast osast muust Euroopast tunneb ta end siin hästi. |
|
artikkel EL 2006/8 |
|
Taimede maa-alune salaelu saab avalikuks |
Miks mõni taimeliik on tavaline ja teine haruldane? Ainult taime ja keskkonna suhetega asja seletada ei saa. |
Siluri klindi vähe tuntud pärl |
Meie maa püsikindlust ja igavikulisust sümboliseeriv paene selgroog ilmutab ennast kõige veenvamalt mererandu palistavates järskudes klindiastangutes. Nende poolest on kõige tuntum Põhja-Eesti rannik, kuid ka väikesaartel võib näha kauneid paeseinu. |
Hall sabakakk |
On külm märtsiöö. Kell näitab paar tundi uut päeva. |
Kui palju maksab paduvihm? |
Võimsa vihmavalinguga võib kaasneda üksjagu ebameeldivusi. Tihtilugu pole me selleks piisavalt valmistunud ega oskagi halvimat karta. |
Mittejoovastad joovikad |
Suve lõpus rabametsas ringi uitavad korilased kahlavad sageli sinikapuhmastes: täisküpsed marjad lausa ootavad korjet. Paraku on sinikatel teenimatult halb kuulsus ja enamik kõnnib neist ükskõikselt mööda. |
Loodus versus majandus: kas lahendamatu konflikt? |
Siiani looduslikena püsinud aladele kavandatavad kaevandused, prügilad, sadamad või muud rajatised tekitavad tihti pahameelt kohalike elanike, loodus- või muinsuskaitsjate seas. Oma õiguste ja looduse kaitseks on otsitud keskkonnaõigusabi ja võetud ette isegi kohtutee. |
|
|
|
|