Kolga looduskaitsealal kaitstakse luitemetsi ja muid väärtuslikke metsakooslusi, looduslikku oja ning haruldasi loomaliike.

Pärnu maakonnas Varbla vallas Kulli, Maade, Saare ja Õhu küla maadel asuv kitsuke ida–lääne suunas välja venitatud Kolga looduskaitseala (274,5 ha) jääb Varblat Tõstamaaga ühendava maantee ning Piha, Kilgi ja Rammuka küla läbiva kruusatee vahelisele alale. Neilt teedelt viib otse kaitseala südamesse kitsas metsavahetee.

Osa selle aasta algul loodud Kolga looduskaitsealast on olnud tähelepanu all ka varem: huvitavaid pinnavorme kaitsti seal juba 1980. aastatel. 1991. aastal asutas Pärnu maavalitsus kaitseala hoidmaks ümberkujundamise eest Kolga oja ja sealseid luiteid. Neile on nüüd Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti ja Pärnumaa keskkonnateenistuse ettepanekul lisandunud mitu väga väärtuslikku metsakooslust ning I kaitsekategooria kaitsealuse liigi merikotka elupaik.

Mitmekesised elupaigad. Kolga looduskaitseala paikneb Lääne-Eesti madalikul, osalt moreenil ja osalt Läänemere eri arengustaadiumide setetest kuhjunud luidetel. Viimaste vahel, sügavas ja maalilises orus lookleb Kolga oja. Mõni kilomeeter kaitsealast lõuna pool Vaiste lahte suubuvat, Lääne-Eestis ainulaadsete kõrgete liivakallastega kitsast veekogu ümbritseb luiteliivadel kujunenud kaunis nõmme- ja palumets. Peale luitemänniku, mis kuivaperioodil muutub väga tuleohtlikuks, kasvavad kaitseala edelaosa niisketel muldadel kuuseenamusega segametsad, leidub ka võsastunud rohumaid.

Et varem on siinsetes metsades tehtud lageraiet ja istutatud seejärel uut metsa, siis vahelduvad rohkete jämedate kuivanud tüvede ja lamapuiduga väga väärtuslikud loodusmetsad kultuurpuistutega. Euroopa Liidu loodusdirektiivi elupaikadest kaitstakse Kolga looduskaitsealal metsastunud luiteid, oja ning esmatähtsaiks peetavaid loodusmetsi, soostuvaid ja soo-lehtmetsi ning oja kallastel leiduvaid laialehiseid lammimetsi.

Kaitset vääriv elustik. Kaitseala loomastikku ja taimestikku on vähe uuritud ning täpsed andmed liikide kohta puuduvad. Siiski on teada, et siinsetel liivastel seljandikel on elupaiga leidnud mäger, rebane ja kährik ning kohata võib ka põtra ja metssiga. Kaitsealustest liikidest on siin endale elupaiga leidnud nii merikotkas kui ka kassikakk [1], nähtud on jäälindu ja kivisisalikku. Kolga ojal, mis on teiste hulgas jõevähi, jõeforelli ja saarma elupaik ning meriforelli kudemisala, on vahel toitumas nähtud ka must-toonekurge.

Kaitsekord. Kaitsekorra eripära ja majandustegevuse piirangute järgi jaguneb kaitseala kaheks sihtkaitsevööndiks: Kolga ja Saulepi. Inimesed võivad kaitsealal vabalt liikuda, marju, seeni ja muid metsaande korjata, välja arvatud Saulepi sihtkaitsevööndis: sinna ei tohi minna 15. veebruarist 31. juulini. Sügisel ja talvel – 1. augustist kuni 14. veebruarini – on kaitsealal lubatud isegi jahti pidada. Seevastu kalapüük on keelatud aasta ringi.

Uudistajale pakub kaitseala esteetilist elamust ja pingemaandamise võimalust. Kolga oja ääres on matkajale ette valmistatud laudade, pinkide ja varikatusega lõkkeplats. Varikatuse räästa all on koguni riit lõkkeks sobilike puudega. Sealtsamast viib üle oja värskelt valminud sild, mille kõrvale on alles jäetud lagunenud vana.

Telkida ja lõket teha võib ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Lubatud on kuni 15 osalejaga (selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades kuni 50 osalejaga) rahvaüritused. Suurema arvu osalejatega rahvaüritusi tohib kaitsealal pidada üksnes kaitseala valitseja Pärnumaa keskkonnateenistuse nõusolekul. Kolga looduskaitsealal kehtiva kaitsekorraga saab põhjalikumalt tutvuda Riigi Teataja kodulehel.

1. EELIS (Eesti looduse infosüsteem) www.eelis.ee