2006/8



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2006/8
Kui palju maksab paduvihm?

Vimsa vihmavalinguga vib kaasneda ksjagu ebameeldivusi. Tihtilugu pole me selleks piisavalt valmistunud ega oskagi halvimat karta. Kolme aasta tagune paduvihm Ida-Virumaal ei olnud Eestis kuigi harukordne, kuid siiski hea nide selle kohta, mida ootamatu ge vihmahoog vib kaasa tuua.

Jhvi, 2003. aasta 5. augusti hommikupoolik. Hakkas sadama. ikesevihm. Sellist ilma on Eestis suviti ennegi olnud. Ndalasest paadimatkast Prnu jel piinatud keha ei mtle muust kui magamisest. Ergava suvepikese all villi kpsenud reitelt koorub nahka, turi kipitab. Kus olid need pilved ja jahutav vihm varem? Ah, las sajab, hea vabandus lihtsalt lesida ja raamatut lugeda. Televiisorit vi arvutit ei julge sisse llitada, ikese hrra-mrra veereb le mu kodulinna lnest itta ja siis jlle idast lnde. Nii htuni.

Ent kui veel hommikulgi kobrutas majaesisele lngus asfaldiplatsile tekkinud tiik vihmapiiskade pommirahest, siis oli selge: isegi kui sadu ei kesta piibellikud 40 d ja 40 peva, on seegi paduvihm praeguseks juba palju pahandust teinud.


Ja testi, le paarikmne ruutkilomeetri Ida-Virumaast, peamiselt Jhvi krgustiku ja panga serva vahele jv madal sooala Sakalt Toilani oli vee all. Ent uputus kimbutas ka Kohtla-Jrve, Jhvi ja Kivili linna. Paljude majade keldritesse ning maa-alustesse garaaidesse tungis vesi, lekkivatest katustest nirises vihm korterite ja mnede asutuste inventari rikkuma. Vesi loksus paljude klade pldudel, Toilas vis nha purjetamas isegi purjelaudureid. Sakal sai kannatada kultuurimaja, Martsas suvilad. Veel ndal hiljem rattaga OntikaToila teel sites kuuldus kmnetes kohtades pangast alla solisemas jugasid, millest enne aimugi polnud. Mnes kohas oli teetamm lbi kaevatud, et liigvett merre juhtida. Varem teatmikes 26 meetri krgusena mrgitud Valaste joal kukkus nd vesi le 30 meetri.


Kuidas selline uputus tekkis. 2003. aasta suvi oli Eestis vrdlemisi sademetevaene. Kui Ida-Virumaa talunikud taotlesid valitsuselt leujutuskahjude hvitist, siis teistes maakondades tekitas probleeme hoopis pud. Jhvis oli juuli sademete hulk alla poole pikaajalisest kuunormist, viimane sajupev enne paduvihma oli 24. juulil. Ka 4. augustil tuli mni millimeeter sademeid, kuid see ei muutnud oluliselt midagi. Seega olid Phja-Eesti hukesed paepealsed mullad lbi kuivanud ja piltlikult eldes tsementeerunud.

Eesti hdroloogia ja meteoroloogia instituudis (EMHI) on 2003. aasta augusti paduvihmast koostanud snoptilise levaate Merike Merilain. Tema kokkuvttele olengi toetunud, tiendades seda Harkus asuva pilveradari piltidega.

Radari puhul tuleb silmas pidada asjaolu, et maa kumeruse tttu neb see Ida-Virumaa kohal vaid neid pilvi, mis asuvad krgemal kui neli kilomeetrit. Seega on pildile jnud vaid vimsad ehk siis kllaltki krgele tusnud pilved. Oluline on siinjuures jlgida ka vrviskaalat, mis iseloomustab pilvedelt tagasi peegeldunud signaali. Mida punasem on mrgitud ala, seda veerikkam on pilv ja seda suurem on tenosus, et neist tuleb sademeid.

Veel l vastu 5. augustit ei ennustanud tulevast paduvihma mitte miski: raadiosondi mtmiste phjal oli selleks huniiskust liiga vhe (# 1). Jrgneva 67 tunniga muutus aga pilt sootuks. Krgemates hukihtides svenes Phjalahelt Soome lahele suundunud madalrhulohk, mis 5. augusti pevaks tekitas Soome lunaosa ja Soome lahe kohal krgemates hukihtides tskloni. Seejrel tusis jrsult suhteline huniiskus ja tungisid peale klmemad humassid.

Tskloni telg on vertikaalses likes pisut viltu: ldjuhul on phjapoolkera kesklaiustel maapinnalhedane osa mnevrra ida pool kui krgemates hukihtides. Seetttu asuski maapinnalhedane tsklonikese esialgu Valge mere lhedal. Augustikuu viienda peva prastlunaks oli aga tekkinud uus kese Peterburi ligidal ning Kirde-Eesti kohale ji koos ikestega toppama klm front. Radaripiltide animatsioonilt paistab see areng pilvede liikumises sna hsti vlja. ksikute lnest itta liikuvate pilvetompude asemele tekkis Soome lahe idaosas he koha peal tiirutav pilvelaam (# 2).

6. augusti sdal viitasid raadiosondi mtmised kuni heksa kilomeetri krgusele ulatuvale ikesepilvele ja htlasi hoogsajule. Krge tsklon svenes veelgi, selle kese asus Kirde-Eesti kohal. Madalrhkkond tugevnes ka maapinnalhedastes hukihtides, selle keskpunkt ji Peterburist kagusse. Kige intensiivsem polnud sadu siiski mitte Jhvis, vaid Pihkvas, kus jooksul tuli maha 102 mm sademeid.

6. augusti hommikul kell 9 hakkas maapinna lhedal hurhk tusma. Krgemates kihtides kogus tsklon mnevrra judu juurde, kuid selle kese nihkus Peipsi taha (# 3). Tugev vihmasadu vaibus, erisuguse intensiivsusega vihmasagaraid jtkus aga veel 9. augusti htuni. pevaga 5. augustist kl. 11 kuni 6. augustini kl. 11 oli Jhvi ilmajaama mtmiste phjal maha sadanud 131 millimeetrit. Kui aga arvestada esimesest vihmasajust 4. augustil kuni viimaste sagarateni 9. augustil, siis tuli nende kuue peva jooksul taevast alla 180,2 mm, s.o. le kahe korra rohkem, kui on augustikuu pikaajaline keskmine sademete summa Jhvis.

Nagu tavaliselt, hlmas paduvihm suhteliselt vikest piirkonda nii Vike-Maarjas kui ka Tiirikojal oli samal ajal kll korralik vihmasadu, kuid ei midagi erilist. Jhvist ligi poolesaja kilomeetri kaugusel olevas Narva jaamas mdeti vaid thiseid sadememillimeetreid; Lne-Eestis oli aga hoopis kuiv.


Paduvihmal krge hind. Eelnevalt juba viitasin kahjule, mida selline veehulk teha suudab. Seda, et vett oli testi palju, nitavad kaks eri ajal tehtud fotot kivist Aluoja joastikul (#4 ja 5).

Augustiuputuse puhul tusis taas pevakorda koprapaisude probleem. Piibrid olid Mgara ojale, mis on Jhvist phja poole jva sooala ks thtsaim ravoolukanal, ehitanud vimsa linnaku. Selle lammutamiseks tuli kasutada lhkeainet: liigvett polnud vimalik teisiti valla psta.

Prast paduvihmast tekkinud leujutust rehkendati Ida-Viru maavalitsuses rahandusministeeriumile saadetud kirjas (03.02.2004) kokku vrdlemisi suured summad: kulud ja otsesed kahjud, mis riigil tuleb hvitada, kndisid 838 508 kroonini. Suurimaid kulutusi ja kahjusid kandsid Jhvi ja Kohtla-Jrve linnavalitsus (vastavalt 331 270 ja 229 085 krooni).

Kaudseid kahjusid tuli aga ligikaudu 11,7 miljoni krooni eest. Suurim kannataja oli seejuures Nitrofert (umbes 6,6 miljonit krooni), mille hoovile oli reljeefi omapra ja korrast ra kuivendusssteemi tttu tekkinud paraja suurusega jrv. Uputus sundis keemiatehases tootmise mneks ajaks peatama. Eriti kopsaka kaudse kahjusumma arvestas oma haldusalal kokku ka Kohtla-Jrve linnavalitsus (ligikaudu 2,5 miljonit krooni).

htekokku oli maavalitsuse koostatud kannatajate nimekirjas 15 asutust ja ettevtet. Nende hulgas Tiido talu Amula klas, kus veeuputus nudis le poole miljoni krooni he talu jaoks on see ilmselgelt suur kaotus.

Seitse kuud hiljem arutati leujutusega seonduvat ka presidendi akadeemilises nukogus [1]. Toonase Ida-Viru asemaavanema Agu Vrime levaatest selgus, et leujutuse tagajrgede krvaldamise otsesed kulud olid 2,1 miljonit krooni. Kokku hinnati kahjusid aga umbes 5060 miljonile kroonile. Tdeti, et tegemist oli loodusnnetusega, kuid selle tagajrjed vinuksid olla tunduvalt viksemad. Kitsaskohti oli seejuures palju: linnades ja asulates polnud vlja ehitatud sadevee kanalisatsioonissteemid, praegused olid aga setetega ummistunud ega ttanud korralikult; kunagi rajatud eesvoolud pidanuks olema tkorras ja risustamata ning truubid puhastatud ja vimelised vett lbi laskma; ka maapiirkonnas olid eesvoolud ning metsa- ja pllumajanduskuivendusssteemid kehvas seisus. Toodi vlja sedagi, et tstusettevtted peaksid srasteks nnetusteks olema paremini ette valmistunud.


Kas see oli piisav ppetund? Eelmise aasta kevadel omavalitsustesse saadetud kirja vastustest selgus, et paljud neist vaatasid liigvee rajuhtimisssteemid phjalikult le. Ndseks on koostatud ja rakendatud ksjagu tegevuskavu, mille jrgi parandati ravoolukanaleid, truupe, kanalisatsiooni jne. Kui lhiaastatel peaks Ida-Virumaa phjaosa tabama samasugune paduvihm, siis nii kalliks see tagajrgede poolest minna ei tohiks. Eriti tsiseid mberkorraldusi tegid Kohtla-Jrve, Kivili ja Jhvi linn ning Kohtla vald.

Jhvi linnas ilmnes ootamatult veel ks probleem: vesi hakkas siin keldritesse imbuma alles mned pevad prast vihma ning seda mitte maapinnalt, vaid hoopis altpoolt. Nii mnedki Jhvi majad on ehitatud alale, mis jid kuivaks alles kaevanduste rajamisega. Nd, kus suletud kaevandustest vett vlja ei pumbata ja looduslik phjaveetase vhehaaval taastub, vivad linnas tekkida uued mured.

Siiski peab mainima, et 2003. aasta augusti paduvihm ei olnud Eestis mingi haruldus seekordne sooritus Jhvis polnud rekordimaigulinegi. Ksimus on vaid selles, kus ja millal selline vihmavaling alla sajab ning kuidas me selleks valmis oleme. Nagu paljud teised ilma-asjad, ei ki paduvihmadki korrapraselt kella jrgi. Kuid kord kmnendis vi veidi harvem vib kskik kus Eesti nurgas samasuguse sahmaka kaela saada. Kas meil peab siis poodiminekuks kummipaat rdul olema vi suudab kanalisatsioon veega toime tulla? Loomulikult hakkasid ravoolussteeme kige agaramalt parandama just need omavalitsused, kes said leujutuses kige rohkem kannatada.

Vib ju kasutada Eestis sna levinud raspidist ihnuseloogikat: kui paduvihm tekitab kahju 50 miljonit krooni ja samasugune nnetus kordub kord kmnendis, kas me raatsime siis kulutada niteks viis miljonit krooni aastas ravoolussteemide korrastamisele? Mis tuleb odavam, kas hoida kanalisatsioon ning kraavid, truubid ja koprad kontrolli all vi neelata kord dekaadis alla kibe pill ning lasta seda kindlustusfirmadel seedida? Kraavitd on teadagi kallid ja kummipaadi ning kindlustuspoliisi vib vhese raha eest igaks osta.

Selle kirjatki koostamisele aitasid kaasa Krista Odakivi (EMHI), Tiit Toos ja teised Ida-Viru maavalitsuse ning omavalitsuse ttajad. Suur tnu neile!


1. Vabariigi Presidendi akadeemilise nukogu koosolek 30. mrtsil 2004 http://www.president.ee/et/institutsioonid/akadeemiline.php?gid=49295



Mait Sepp
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet