Seni suurim rahvusvaheline reostustõrjeõppus Läänemere ääres korraldati tänavu 27.–29. septembril Rootsis Nynäshamnis. Osalesid Eesti, Soome, Rootsi ja Venemaa reostustõrjega seotud ametkonnad, ülikoolid ning kolmanda sektori organisatsioonid. Eestit esindasid päästeamet, Eesti mereakadeemia, Eesti sisekaitseakadeemia, keskkonnainspektsioon ja Eestimaa looduse fond, vaatlejana olid kohal ka meie reservpäästerühma vabatahtlikud. Kahjuks ei tulnud õppusele ei politsei- ja piirivalveamet ega ka keskkonnaamet.
Õppuse käigus mängiti läbi tankeriõnnetus Läänemerel. Esimesel päeval harjutati seda, kuidas küsida ja anda rahvusvahelist abi kolmanda astme reostuse korral; samuti oli ülesandeks saada juhtunu kohta kiiresti üldpilt ja selle põhjal harjutada suhtlust eri üksuste vahel.
Teine õppepäev oli praktilisem: modelleeriti merre voolanud naftalaiku, korjati merelt reostust ja rannalt naftajääke, harjutati mereranna kaitsmist saaste eest ja eluslooduse päästmist ning püüti hinnata õnnetuse kahjusid.

Üldiselt võis õppust hinnata kordaläinuks, sest selgus omajagu kitsaskohti, millele tuleb tulevikus rohkem tähelepanu pöörata. Näiteks infoedastus ei olnud piisavalt hästi korraldatud, mistõttu eri valdkondadel oli keeruline saada tegevusest head ülevaadet. Ilmnes vajadus ühise teabekeskuse järele, ulatusliku õnnetuse korral tuleks see kindlasti luua. Selle üle on juba arutletud Rootsi reostustõrjeametkondades ning kindlasti tuleks see võtta päevakorda ka teiste riikide reostustõrjeplaanide ajakohastamisel.
Samuti leidis kinnitust asjaolu, et kuigi ametkondadel on olemas võrdlemisi selged tööjuhised ja skeemid, millal ja kuidas paluda rahvusvahelist abi, jäädakse selle vastuvõtmisega ikkagi hätta. Ei ole selgeid juhtnööre, milline ametkond või millise valdkonna töötajad peaksid tegelema konkreetse pakutava abiga (tõrjevahendite, inimestega), kes ja kuidas seda abi rakendab ning üldisesse tõrjeoperatsiooni sobitab. Läbi mõtlemata oli ka reostuse tõrjel ja eluslooduse päästel tekkivate jäätmete käitlus, mis on väga oluline kogu reostustõrjes.
Eluslooduse pääste valdkonnas tegutsesid Rootsi, Soome ja Eesti kolmanda sektori organisatsioonid. Soomest toodud konteinerite ning Rootsi telkide abil loodi mobiilne linnuhaigla. Omavahelise koostööga võib rahule jääda: kõik said aru, mida ja kuidas teha. Nagu mainitud, tekitas siiski probleeme reovee ning jäätmete käitlus. Ühtlasi ilmnes, et suhtlus eri valdkondade, näiteks lindude kinnipüüdmise ja transpordi ning nende hoiu ja pesu eest hoolt kandnud inimeste vahel ei olnud piisav.
Kindlasti on sellised õppused äärmiselt olulised. Kahjuks tuleb tõdeda, et kui päästevarustuse ostuks on siiski võimalik eri fondidest toetusi saada, siis õppuste rahastamisega on lugu palju keerulisem. Paraku ei toeta fondid regulaarselt korraldatavaid õppusi, samuti ei ole ametkondadel kuigi lihtne saada selle tarbeks raha riigieelarvest. Varustuse kasutamist omavahelises koostöös tuleb aga harjutada, sest vaid nõnda saadakse neist soovitud kasu.

Lisateavet Boilexi õppuste kohta, ka ettekanded ning fotod leiate aadressilt www.ensaco.fi/pages/en/seminars-and-workshops/boilex.php