75 aastat tagasi

Pärast Mandžukuo riigi loomist korraldasid jaapanlased sinna teadusliku ekspeditsiooni juunist oktoobrini 1933. aastal. Ekspeditsioonist võtsid osa geoloogid, mineraloogid, geograafid, botaanikud, zooloogid ja antropoloogid, kokku 13 õpetlast prof. S. T o k u n a g a juhatusel. Tööde tulemused ilmuvad nüüd kuues seerias. Botaanilises seerias on ilmunud kaks numbrit, mis sisaldavad uute taimede diagnoose jaapani ja ladina keeles, kuna pealkirjad ja sissejuhatavad märkused on jaapani- ja ingliskeelsed. Väljaanne on varustatud heade ülesvõtetega ja tabelitega ning üldse tehniliselt korralik, nagu kõik jaapani väljaanded. [A.V.: Esimene teaduslik ekspeditsioon Mandžukuosse, 1936]

50 aastat tagasi

1960. a. juulikuus olin Pagari metskonnas Kõnnu vahtkonnas huvitava „kahevõitluse” tunnistajaks. Omavahel olid saagi pärast riidu läinud kaks kanakulli. Sulestiku värvuse ja kogu järgi võis arvata, et üks oli teisest tunduvalt noorem. Võitlus oli äge ja kestis umbes 30 minutit. „Lõppvoor” leidis aset mustikate keskel. Tugevam ja vanem kanakull tappis noorema, kuid ka tal endal olid tõsised vigastused, mis takistasid lahingupaigalt põgenemist ja lendu tõusmist. Tal oli murdunud vasak jalaluu ja tiivaluu, rääkimata sulgedest, mis olid saanud mustikatest sinise värvuse. Huvitav oli aga see, et võitja ei mõelnudki lennule ega põgenemisele. Väsitav lahing oli teinud tugeva söögiisu ja aplalt asus ta tapetud „suguvenda” sööma. Kui linnu kinni võtsime, oli kaotajast järel vaid jalad ja puruks rebitud selg. [I. Kangur: Kanakull murdis teise, 1961]

25 aastat tagasi

Pesitsuspaikades (eriti Novaja Zemljal) puudub seniajani kontroll pesitsustingimuste ja jahi üle. Lääne-Eestis on Nõukogude Liidu ainsad ja asurkonna kõige olulisemad kevadised rändepeatuspaigad, kus saab uurida tema rändeökoloogiat ja välja töötada kaitseabinõusid. Siinsetest toitumistingimustest sõltub suurel määral kogu asurkonna seisund. Praegu leidub Lääne-Eestis lagledele sobivaid toitepaiku veel piisavalt. Erilist kahju need linnud põldudele ei tee. Muret teeb nende üha suurenev häirimine. [Aivar Leito: Valgepõsk-lagle uurimisest, 1986]