|
 |
Eesti Loodus 2011/11 | SISUKORD
| In memoriam EL 2011/11 |
|
Kalju Põldvere |
| 23. mai 1929 – 2. |
Kiira Aaviksoo |
| 10. detsember 1955 – 15. |
|
| Reklaam EL 2011/11 |
|
BalticSeaNow.info arendab mereteadlikkust |
| Aeg-ajalt loeme siit-sealt murelikke teateid Läänemere keskkonnaseisundi kohta. Kuuleme uudiseid invasiivsete võõrliikide, sinivetikate vohamise ja õlireostuse juhtumite kohta. |
|
| Tööjuhend EL 2011/11 |
|
Süstaga näed merd teisiti |
| Eestimaa ligikaudu 1500 saart ja pankrannik on meie suurimaid looduslikke rikkusi. Kõige parem ja mugavam on neid väisata meresüstaga, kuna merelt avavad meie loodusrikkused end sootuks teisiti kui maalt või laevapardalt. |
|
| Intervjuu EL 2011/11 |
|
Läänemeri on teadlasele ammendamatu tööpõld |
| Henn Ojaveer on sündinud 10. juunil 1965 Tallinnas. |
|
| Võimas valk EL 2011/11 |
|
Valk, mis korraldab kasvamist |
| „Nälg!” võpatab viivuks unne suigatanud karihiir uuesti erksaks. „Ma pean kohe süüa saama!” Mõte, et keegi võiks magada kauem kui tund aega, ei mahu karihiirele pähe. |
|
| Plankton EL 2011/11 |
|
Elu veepiisas |
| Suvel meres supeldes hõljuvad meie ümber miniatuursed olendid, keda me tavaliselt ei tajugi. Nende maavälist ilmet ja omapärast elulaadi kummastavad isegi head loodusetundjad. |
Fütoplanktoni vähem tuntud pool |
| Enamik meist teab, et veekogu vee värvuse muutusi tingib üldjuhul mikrovetikate ehk fütoplanktoni vohamine: rohevetikad muudavad vee roheliseks, tsüanobakterid (sinivetikad) sinakasroheliseks, vaguviburvetikad ehk dinoflagellaadid pruuniks või punaseks. Vee värvuse muutusi põhjustab mikroskoopiliste organismide ja neis leiduvate pigmentide rohkus. |
|
| Veebivalvur EL 2011/11 |
|
Lindude tapatalgud Küprosel |
Võrgulehel www.gopetition.com/petitions/call-for-action-against-illegal-bird-trapping-in-cyprus.html kutsutakse üles protestima rändlindude massilise püügi vastu Küprosel.
Põhiliselt väikesi laululinde püütakse loorvõrkude ja liimipulkade abil toiduks: neist valmistatakse kohalikes restoranide seadusega keelatud delikatessi ambelopoulia’t. BirdLife Cyprus peab oma veebilehel www.birdlifecyprus.org/ tapatalgute üle täpset arvet: mitu isendit on alates 1. |
Teavet nobelistide ja Nobeli preemia kohta |
Võrgupaik www.nobelprize.org on parim koht, kust saada igakülgne ülevaade sellest, kes ja mille eest sai tänavu maailma mainekaima teadusauhinna.
Meenutame, et keemiaauhind määrati Iisraeli teadlasele Daniel Shechtmanile, füüsikas jagavad preemia Saul Perlmutter, Brian Schmidt ja Adam Riess, füsioloogia ja meditsiini alal aga Bruce Beutler, Jules Hoffmann ja otse auhinna välja kuulutamise eel surnud Ralph Steinman.
Nobeli kirjandusauhinna saab Rootsi poeet Tomas Tranströmer, rahupreemia jagavad naisõiguslased Ellen Johnson Sirleaf, Leymah Gbowee ja Tawakkul Karman ning majanduspreemia Thomas Sargent ja Christopher Sims.
|
Ujuv Hollandlane alustas |
Võrgupaigast www.youtube.com/watch?v=tckW5eDvTUA saab vaadata videot amfiibbussi sõidust Schipholi lennujaama ja Amsterdami vahel, millele Madalmaade taristu- ja keskkonnaministeerium andis hiljuti pärast pikka kaalutlemist loa alustada.
Nüüd teeb buss päevas kolm, sobivate ilma- ja veeolude korral ka neli ringi. Laevafirmale Lovers kuuluv buss läks maksma 2,5 miljonit eurot; sõidupilet maksab 39 eurot. |
|
| summary EL 2011/11 |
|
|
The icy ploughs push boulders on shores
Kaarel Orviku has observed through decades how drift ice works as a giant plough, pushing erratic boulders from the sea bottom to our sea shores. The ice works as a plough only in certain conditions, however: the wind has to blow from one direction, piling the ice near or on the shore. |
|
| Rannad EL 2011/11 |
|
Jäised sahad lükkavad kive randa |
| Põhja-Baltikumi nüüdisaegsete ja ka vanade rannamoodustiste hulgas leidub paiguti võimsaid rahnukogumeid. Nende levikut pole võimalik seletada ainult tormilainetusega. |
|
| Kroonika EL 2011/11 |
|
XIV Vereta jahi võitis Karl Tammiste |
| 28. oktoobril tehti Eesti loodusmuuseumis (ELM) teatavaks tänavuse loodusfotograafide võistluse „Vereta jaht” tulemused ja avati näitus parematest töödest. |
Toomemäel Bergmanni otsimas |
| Tartu ülikooli ajaloomuuseum tähistas 19. oktoobril Ernst von Bergmanni 175. |
Tartu tähetorn tähistas Zeissi teleskoobi 100. sünnipäeva |
| 26. oktoobril möödus sada aastat ajast, mil Tartu tähetorni seati üles Carl Zeissi firmas valmistatud kaheksatolline refraktori tüüpi teleskoop. |
Rohkem märkajaid |
| Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus võttis 21. oktoobril Elva lähedal Waide motellis kokku järjekorras viienda fotovõistluse „Märka mind!” tulemused. |
Kasaris uued ligipääsud |
26. septembril anti RMK-le üle Matsalu rahvuspargis asuva Kasari luha ligipääsuks rajatud ülesõidud, truubid ja uus Rõude sild-regulaator, mis läksid kokku maksma 459 000 eurot.
Tööde eesmärk oli aidata hoida Kasari luha väärtuslikku poollooduslikku kooslust ja ja parandada seal elavate liikide, näiteks kurvitsaliste elupaiku. |
Tallinna võimalike üleujutusalade kaart |
| Maa-amet koostas Tallinna võimalike üleujutusalade kaardi, mis näitab, millised piirkonnad võivad rannikumere veetaseme tõusu korral olla ohus. Varasemad üleujutusohtude kaardid on maa-ametil valminud Pärnu, Haapsalu, Kuressaare ja Tartu kohta. |
|
| Raamatud EL 2011/11 |
|
Ülevaade Eesti seeneraamatu-turust 2011. a. sügisel |
| Mis on küll juhtunud Eesti seenelkäijatega? Neli aastat tagasi [2] nentisin, et pärast 2002. |
Uusi raamatuid |
Pärimust Eesti rannast
Tiina Peil. Kujundanud Kersti Tormis. |
|
| Meresaared EL 2011/11 |
|
Liikumisteed laidudele ja laidudel: Kesse ja Viire |
| Eesti rannikumeres on üle 1500 saare, enamik inimestest asustamata. Lindude ja hüljeste kõrval on nende saarte vastu huvi üles näidanud peamiselt kartograafid, kes kannavad hoolt merekaartide täpsuse eest. |
Põhja-Eesti väikesaared kirjasõnas |
| Saare- ja rannarahvas on mandriinimesele ikka kauge ja võõras tundunud, isegi omal ajal kõrvu elades. Merel toimetulemise eripärad on tänapäeval arusaamatud ja seepärast kujutatakse randlasi sageli maarahvaga sarnasena. |
|
| Kultuuripärand EL 2011/11 |
|
Läänemere uppunud pärand |
| Läänemeri on tuntud laevavrakkide säilimist soodustava keskkonna poolest. Ent kui palju laevu on uppunud Eesti vetes? |
|
| Poster EL 2011/11 |
|
Põderilveskits |
| Pilt on tehtud sellekevadisel vereta jahil, mis peeti 20.–22. mail Jäärumetsa jahiala ühe soolaku juures. |
|
| EL küsib EL 2011/11 |
|
Milliseid kogemusi saadi rahvusvaheliselt merereostustõrjeõppuselt Boilex? |
| Seni suurim rahvusvaheline reostustõrjeõppus Läänemere ääres korraldati tänavu 27.–29. septembril Rootsis Nynäshamnis. |
|
| Pärimus EL 2011/11 |
|
Meri annab, meri võtab, meri mehegi matab [Viru-Nigula] |
Sõltuvus tujukast vetevallast ning argikultuuri eripära on sajandeid mõjutanud ja kujundanud randlase vaimuilma: uskumusi ja kombeid, ent ka rannarahva traditsioonilist elulaadi.
Kust, millal ja kuidas jõudsid meie esivanemad siinsete suurte vete äärde, on pikk ja keeruline lugu, milles tänini leidub hulk vastust otsivaid ja ootavaid küsimusi. Igatahes on sõna „meri” (vrd. |
|
| Sõnumid EL 2011/11 |
|
Erast Parmasto on nüüd Euroopa mükoloogide ühingu auliige |
Eesti maaülikooli (EMÜ) põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur mükoloog Erast Parmasto valiti 19.–23. septembril Kreekas peetud XVI Euroopa mükoloogide kongressil Euroopa mükoloogide ühingu üldkogul selle auliikmeks, et tunnustada tema ülisuurt ja väga pikaajalist panuse eest Euroopa seeneteadusesse.
Üks Erast Parmasto olulisemaid panuseid seeneteadusse on tema kaasosalusel publitseeritud uus seente süsteem, mis põhineb molekulaarsetel tunnustel ning on leidnud üha enam tunnustust kogu maailmas. |
Eesti Eluteaduse Hoidja auhinna on pälvinud professor Urve Miller |
27. oktoobri Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) üldkoosolekul anti seitsmeteistkümnes Eesti Eluteaduse Hoidja auhind Stockholmi ülikooli professorile Urve Millerile teedrajava erialadevahelise teaduskoostöö edendamise eest Läänemere piirkonna looduse ja inimajaloo seoste uurimisel.
Urve Miller (sünd. |
Loodusmuuseumi ideekonkursi võitjad on teada |
| 25. novembril avati Tartu ülikooli loodusmuuseumis uue ekspositsiooni ja sisekujunduse ideekonkursi võidutööde autorite nimeümbrikud. |
2012. aasta linnud on tüllid |
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) valis 2012. aasta linnuks tüllid.
Eestis pesitseb neid kaks liiki: liivatüll ja väiketüll. |
Uued jäljed Tartu teerajajate alleel |
| Möödunud sügisel Tasku keskuse juurest alguse saanud Tartu teerajajate alleel avati 7. oktoobril uued jalajäljed. |
Ka Eestil on nüüd Barclay-mark |
| Eelmises Eeesti Looduses (lk. 6) kirjutasime, et Venemaal anti välja postimaksevahend Eestiga seotud Vene väejuhi, šoti päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly 250. |
Osalejad said vaadata „Elurikast saart” |
| 24. oktoobril said Tartus kohvikus Noir kokku õpilased, õpetajad ja juhendajad, kes osalesid 2010.–2011. |
Läänemere põllumajandustootja kasvatab vilja künnivabal põllul |
11. oktoobril anti kätte auhind Eesti Läänemere aasta põllumajandustootja võistluse võitjale.
Väljavalituks osutus perekond Tobreluts, kes viljeleb uudset, künnivaba otseharimise tehnoloogiat. |
Eesti randtiir elas 24-aastaseks |
Oktoobris linnuhuviliste arvutilistis liikunud kirjade põhjal saab kinnitada, et püstitatud on randtiiru eluearekord Eestis.
Nimelt teatas ornitoloog Kalev Rattiste, et kui ta sai nüüd sügisel järele uurida 10. mail Matsalust Kakrarahult leitud Matsalu rõngast H167843 kandnud randtiiru laiba rõngastusandmed, siis selgus, et linnu oli Peeter Raja rõngastanud 30. |
Euroopa linnad püüdlevad puhtama liikluskorralduse poole |
Euroopa Liidu CIVITAS-e algatus jagas 17. oktoobril oma Madeiral Funchalis peetava konverentsi avapäeval auhindu linnadele, mis on olnud kõige tublimad edendama puhast ja kestlikku linnatransporti.
Auhinnad olid välja pandud kolmes jaotuses: aasta linna, tehnilise uuenduse ja avalikkuse kaasamise kategoorias. |
Kütuseelemendiga autode ajastu läheneb |
Soome tehniliste uuringute keskuse VTT teatel jõuab kütuseelemendiga autode aastaväljalase 100 000 sõidukini ning Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium (STKM) kinnitab, et elektriautode laadimistaristu kõrval on aeg luua vesinikutanklate süsteem.
VTT juhtteaduri Juhani Laurikko sõnul on kütuseelemendiautod praegu ainus tulevikualternatiiv nüüdisaegsetele sõidukitele: nad on sama head nii kiiruse ja kiirenduse kui ka võimaliku reisi pikkuse poolest. Maria Rautavirta STKM-st lisab, et süsinikuvaba transpordi teema võib tunduda tuleviku-ulmena, aga tegelikult on vaja mõnigi otsus juba praegu ära teha, sest vajaliku taristu loomine on pikk ja kulukas töö. |
|
| Ajalugu EL 2011/11 |
|
Ajalugu |
75 aastat tagasi
Pärast Mandžukuo riigi loomist korraldasid jaapanlased sinna teadusliku ekspeditsiooni juunist oktoobrini 1933. aastal. |
|
| Toimetaja veerg EL 2011/11 |
|
Sedapuhku rannarahvas |
| Eesti on oma asendi ja loodusolude poolest parasjagu mitmekülgne. Sellele rikkusele toetudes oleme end päris mitme nimega kutsunud: küll metsarahvas, siis maa- ja loodusrahvas, mõnikord soorahvaski, kindlasti ka mere- või rannarahvas. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
