Aeg-ajalt loeme siit-sealt murelikke teateid Läänemere keskkonnaseisundi kohta. Kuuleme uudiseid invasiivsete võõrliikide, sinivetikate vohamise ja õlireostuse juhtumite kohta. Vahel märkame ohustatud mereliikide kaitse kampaaniaid. Kas see infotulv on meie teadlikkust kasvatanud ja merest rohkem hoolima pannud?

Kuni pole otsa saanud Läänemere probleemid, luuakse ka üha uusi merekaitseprojekte. Inimene õpib, kuni elab. Üks rahvusvahelisi projekte, mis praegu püüab Läänemere-äärsete rahvaste mereteadlikkust parandada, on BalticSeaNow.info.
Projekti peamised sihtriigid on Soome, Rootsi, Eesti ja Läti. Teavet leiab projekti veebilehelt www.balticseanow.info, kus ühtlasi saab osaleda väitlustes Läänemere üle.
Projekti raames kutsutakse igaüht üles mereseisundit jälgima. Selleks jagatakse soovijaile valge nn. Secchi ketas, mille abil mõõdetakse vee läbipaistvust. Tulemuse märgib ketta kasutaja BalticSeaNow.info portaali: kogutud andmetest luuakse kaart, mis näitab mereseisundit kõigis mõõdetud piirkondades.

Kooliõpilased eestlaste uurimislaeval. Uut teavet suudame tihti kõige paremini meelde jätta vahetu kontakti ja praktilise tegevuse kaudu. Seepärast on viimasel kahel suvel üks projekti partner, Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituut kutsunud Eesti koolide õpilasi õppereisidele TTÜ uurimislaeval Salme. Ühepäevastel retkedel Soome või Liivi lahel räägivad teadlased õpilastele mere seisundist ja näitavad, kuidas merd uuritakse. Meresüsteemide instituudis seiratakse, modelleeritakse ja prognoositakse näiteks merevee taset, õlireostuse levikut ja sinivetikate vohamist; instituudis saab õppida näiteks okeanograafiks või meteoroloogiks.
Ka õpilastel lubatakse teadusaparatuurile käed külge panna. Et osaleda, peavad noored küll keset suurt suve maakodudest linna tulema, aga sellegipoolest on nad õppepäevast väga huvitatud: õppimine merel erineb harilikust koolipäevast ju sootuks.

Uurimislaeval Salme on huvilised saanud käia ka Tallinna merepäevadel. Kahel suvel on uudistajaid jätkunud tuhandeid. Neile näidatakse laeva ruume ja mereuurimisvarustust: proovivõturosetti veeproovide võtmiseks merest eri sügavuselt, planktonipüügi võrku ja muid „imepeeni vahendeid”, millega mõõdetakse mere füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi. Tõeline tõmbenumber on aga mikroskoobi vaateväli, kus saab näha omasoodu askeldavaid mikrovetikaid ja mereloomakesi.

Uus armastus kaamera ees. BalticSeaNow.info ingliskeelsele lehele on loodud mitu interaktiivset keskkonda. Suvel kogusid menu veebikaamerad: paljud hoidsid silma peal Soomes Seili saarel pesitseval kalakotkaperel, aga jälgida saab ka näiteks elu vee all. Looduskaameratesse on kerge „armuda”. Jälgides loomalaste üleskasvamist ja -kasvatamist, saab inimene ka liigikaitse sõnumist paremini aru.
Suvel, suplushooajal, huvitume sinivetikavohangute ulatusest: kus tasub ujuma minna ja kus mitte? Pilvitu ilma korral saab veeõitsenguid jälgida BalticSeaNow.info veebilehe satelliidipiltidelt. Portaali oodatakse juurde blogijaid ja „lubaduste kaardile” oma ideede jäädvustajaid: kuidas saaks igaüks igapäevaste valikute abil soodustada Läänemere head seisundit?

Novembri lõpuni kestab rahvusvaheline fotovõistlus „Baltic Sea in my eyes” („Läänemeri minu silmade läbi”). Võistlusele võib igaüks saata kuni neli Läänemerega seostuvat pilti, parimaid ootavad väärt auhinnad.
Merest hoolimise eest auhindu anda ei ole. Või siiski, emake loodus kingib meile vastutasuks puhta keskkonna, loodusvarad ja liigirikkuse. Mitte mingi õigusega ei või me neid võtta järgmistelt põlvkondadelt.

ELF-i talguregatt. Ehkki projekti kese on arendada ja hoida teabekanalina töös Läänemere-portaali, on väga oluline ka muu teavitustöö. Üks projekti partner Eestimaa looduse fond (ELF) levitab mereteavet meedias ja on võtnud enda hooleks ka teisi „meremaigulisi” toimetusi. Näiteks startis suve keskel kaheks nädalaks Eesti väikesaartele looduskaitsetöödele ELF-i talguregatt. Talguliste seiklusi vana puulaevaga Runbjarn meenutab (b)logiraamat: talguregatt.wordpress.com.

Karin Ojamäe (1985) on Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi doktorant ja töötaja.