| Sõnumid EL 2012/04 |
 |
Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku |
| 7. märtsil möödus Eesti ornitoloogi ja looduskaitsja professor Eerik Kumari sünnist 100 aastat. |
Aasta linnud tulid varakult |
Tänavuseks aasta linnuks on Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) valinud pisikurvitsalised, liigipaari väiketüll ja liivatüll.
Mõlemad tülliliigid on rändlinnud, kes veedavad oma talve Aafrikas: liivatüll Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul ning väiketüll Ida-Aafrikas lõuna pool Sahara kõrbe. Liivatüll saabub meile kevadel enamasti aprilli esimesel poolel, kuid sel aastal nähti esimesi linde juba 18. |
Eesti on EUROPARC Nordic-Balticu eesistujamaa |
Eesti on aastatel 2012–2014 Euroopa looduskaitsealade liidu Põhja-Balti (EUROPARC Nordic-Baltic) regiooni eesistujamaa. Eesistumisstaatusega seotud tegevusi hakkab ellu viima Eesti kaitsealade valitseja keskkonnaamet.
Eesistujamaa staatus tõmbab ühelt poolt rahvusvahelist tähelepanu Eesti kaitsealade süsteemile, teiselt poolt võimaldab keskenduda Põhja-Balti regioonis kaitsealade valitsemises ja korralduses Eestile olulistele teemadele. |
Keskkonnaministeerium toetab keskkonnaühendusi |
Keskkonnaministeerium rahastab sel aastal keskkonnaorganisatsioonide tegevust ligi 96 000 euroga, et need ühendused suudaksid paremini osaleda keskkonnapoliitika kujundamisel.
Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO), mille alla on koondunud üheksa organisatsiooni, rahastatakse 63 912 euroga. |
Mõne hundi ja ilvese võinuks rohkemgi küttida |
| Suurkiskjate jaht on selleks hooajaks lõppenud. Hundijaht algas 1. |
Iirlasedki on hädas võõrliikidega |
Belfasti ülikooli (Queen’s University Belfast, QUB) uurijate tööd näitavad, et mõned Iirimaa põlisimetajad on sattunud võõrliikide tõttu lausa hukuohu servale. Halvas seisundis on näiteks harilik orav, valgejänese iiri alamliik Lepus timidus hibernicus ja punahirv.
Rahvusvahelises ajakirjas Biological Invasions avaldatud artiklis on kokku võetud kaks aastat väldanud töö, milles uuriti kahe väikese võõrimetaja, hariliku leethiire (Myodes glareolus) ja kodukariliku (Crocidura russula) mõju kahe põlise pisiimetaja, väike-metshiire (Apodemus sylvaticus) ja väike-karihiire (Sorex minutus) elujärjele. |
Merelindudega on lood halvad |
Maailma merelindude seisund on mitme viimase aastakümne jooksul aina halvenenud, nii et nüüd on mitu liiki ja hulk asurkondi jõudnud hukule ohtlikult lähedale. See on märtsi alguses ajakirjas Bird Conservation International ilmunud värske ülevaate põhijäreldus.
Ükski teine linnurühm pole sedavõrd halvas olukorras: 346 merelinnuliigist on tervelt 97 ehk 28% kogu maailmas ohustatud ja veel umbes 10% on hukuohtu sattumise serval. |
Hiilga, ja lase end ära süüa |
| Paljud mereelanikud kiirgavad bioloogiliselt tekkivat valgust; seda nähtust nimetatakse bioluminestsentsiks. Teiste seas hakkavad helendama ka mõned bakterid, kui neid on piisaval hulgal kogunenud ookeanivees leiduvale orgaanilisele ainesele. |
Tartu ülikool nüüd ka molekulaarbioloogias ja geneetikas maailma tippude seas |
Märtsi algul avaldas Thomson Reuters Web of Science järjekordse ülevaate maailma mõjukamate teadusasutuste kohta (Essential Science Indicators, ESI). Selle järgi on Tartu ülikool jõudnud molekulaarbioloogias ja geneetikas maailma 1% enim tsiteeritute hulka.
Thomson Reuters ESI statistika puhul arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. |
Austraalia linnukaitse: tööd tuleb teha ka välismaal |
Ajakirjas Biological Journal ilmusid äsja Austraalia teadusuuringute nõukogu rahastatud tööde tsükli tulemused: kõigi Austraalia linnuliikide ja -alamliikide nn. punase nimekirja indeksid.
Raporti ühe autori, Queenslandi ülikooli professori Hugh Possinghami sõnul on punase nimekirja indeksid kui „lindude Dow Jones”, mille abil saab jälgida endise ja tulevase keskkonna- ja majanduspoliitika mõju Austraalia loodusrikkusele.
Keskeltläbi läheb Austraalia lindudel kehvemini kui teistes maailmajagudes. |
Taani: ÜPP peab toetama kestlikku talupidamist |
| Euroopa keskkonnabüroo EEB esitles märtsi alguses Taanis peetud konverentsil videot, mis toob esile hulga Euroopa põllumajanduslike ökosüsteemide ees seisvaid probleeme. Selline pildisissejuhatus andis tooni kogu konverentsile, tõestades hulga arvude ja faktide toel vajadust teha olulisi muutusi, rakendamaks kestlikumaid tootmisviise. |
ELF on algatanud annetuskampaania metsloomade heaks |
19. märtsil alustas Eestimaa looduse fond (ELF) annetuskampaaniat, et rajada metsloomade haigla ja rahastada ravi.
Loodav ELFi metsloomade keskus hakkab tegelema ravi, uuringute ja õpetamisega; reostusjuhtumi korral saab seda kohandata eluslooduse päästeks. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
