|
 |
Eesti Loodus 2012/04 | SISUKORD
| summary EL 2012/04 |
|
|
Birds of the year: Plovers, tiny waders
Hannes Pehlak describes the ways of life of plovers in Estonia and elsewhere. In Estonia there are two species of plovers, and the author gives some guidance to differentiate between the species. |
|
| Toimetaja veerg EL 2012/04 |
|
Esimene uurimistöö |
| Umbes viisteist-kuusteist aastat tagasi, kui õppisin gümnaasiumiklassis, tegi bioloogiaõpetaja kõigile ülesandeks koostada väike uurimistöö. Teema võis ise välja mõelda, kuid see pidi olema looduse valdkonnast. |
|
| Sõnumid EL 2012/04 |
|
Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku |
| 7. märtsil möödus Eesti ornitoloogi ja looduskaitsja professor Eerik Kumari sünnist 100 aastat. |
Aasta linnud tulid varakult |
Tänavuseks aasta linnuks on Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) valinud pisikurvitsalised, liigipaari väiketüll ja liivatüll.
Mõlemad tülliliigid on rändlinnud, kes veedavad oma talve Aafrikas: liivatüll Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul ning väiketüll Ida-Aafrikas lõuna pool Sahara kõrbe. Liivatüll saabub meile kevadel enamasti aprilli esimesel poolel, kuid sel aastal nähti esimesi linde juba 18. |
Eesti on EUROPARC Nordic-Balticu eesistujamaa |
Eesti on aastatel 2012–2014 Euroopa looduskaitsealade liidu Põhja-Balti (EUROPARC Nordic-Baltic) regiooni eesistujamaa. Eesistumisstaatusega seotud tegevusi hakkab ellu viima Eesti kaitsealade valitseja keskkonnaamet.
Eesistujamaa staatus tõmbab ühelt poolt rahvusvahelist tähelepanu Eesti kaitsealade süsteemile, teiselt poolt võimaldab keskenduda Põhja-Balti regioonis kaitsealade valitsemises ja korralduses Eestile olulistele teemadele. |
Keskkonnaministeerium toetab keskkonnaühendusi |
Keskkonnaministeerium rahastab sel aastal keskkonnaorganisatsioonide tegevust ligi 96 000 euroga, et need ühendused suudaksid paremini osaleda keskkonnapoliitika kujundamisel.
Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO), mille alla on koondunud üheksa organisatsiooni, rahastatakse 63 912 euroga. |
Mõne hundi ja ilvese võinuks rohkemgi küttida |
| Suurkiskjate jaht on selleks hooajaks lõppenud. Hundijaht algas 1. |
Iirlasedki on hädas võõrliikidega |
Belfasti ülikooli (Queen’s University Belfast, QUB) uurijate tööd näitavad, et mõned Iirimaa põlisimetajad on sattunud võõrliikide tõttu lausa hukuohu servale. Halvas seisundis on näiteks harilik orav, valgejänese iiri alamliik Lepus timidus hibernicus ja punahirv.
Rahvusvahelises ajakirjas Biological Invasions avaldatud artiklis on kokku võetud kaks aastat väldanud töö, milles uuriti kahe väikese võõrimetaja, hariliku leethiire (Myodes glareolus) ja kodukariliku (Crocidura russula) mõju kahe põlise pisiimetaja, väike-metshiire (Apodemus sylvaticus) ja väike-karihiire (Sorex minutus) elujärjele. |
Merelindudega on lood halvad |
Maailma merelindude seisund on mitme viimase aastakümne jooksul aina halvenenud, nii et nüüd on mitu liiki ja hulk asurkondi jõudnud hukule ohtlikult lähedale. See on märtsi alguses ajakirjas Bird Conservation International ilmunud värske ülevaate põhijäreldus.
Ükski teine linnurühm pole sedavõrd halvas olukorras: 346 merelinnuliigist on tervelt 97 ehk 28% kogu maailmas ohustatud ja veel umbes 10% on hukuohtu sattumise serval. |
Hiilga, ja lase end ära süüa |
| Paljud mereelanikud kiirgavad bioloogiliselt tekkivat valgust; seda nähtust nimetatakse bioluminestsentsiks. Teiste seas hakkavad helendama ka mõned bakterid, kui neid on piisaval hulgal kogunenud ookeanivees leiduvale orgaanilisele ainesele. |
Tartu ülikool nüüd ka molekulaarbioloogias ja geneetikas maailma tippude seas |
Märtsi algul avaldas Thomson Reuters Web of Science järjekordse ülevaate maailma mõjukamate teadusasutuste kohta (Essential Science Indicators, ESI). Selle järgi on Tartu ülikool jõudnud molekulaarbioloogias ja geneetikas maailma 1% enim tsiteeritute hulka.
Thomson Reuters ESI statistika puhul arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. |
Austraalia linnukaitse: tööd tuleb teha ka välismaal |
Ajakirjas Biological Journal ilmusid äsja Austraalia teadusuuringute nõukogu rahastatud tööde tsükli tulemused: kõigi Austraalia linnuliikide ja -alamliikide nn. punase nimekirja indeksid.
Raporti ühe autori, Queenslandi ülikooli professori Hugh Possinghami sõnul on punase nimekirja indeksid kui „lindude Dow Jones”, mille abil saab jälgida endise ja tulevase keskkonna- ja majanduspoliitika mõju Austraalia loodusrikkusele.
Keskeltläbi läheb Austraalia lindudel kehvemini kui teistes maailmajagudes. |
Taani: ÜPP peab toetama kestlikku talupidamist |
| Euroopa keskkonnabüroo EEB esitles märtsi alguses Taanis peetud konverentsil videot, mis toob esile hulga Euroopa põllumajanduslike ökosüsteemide ees seisvaid probleeme. Selline pildisissejuhatus andis tooni kogu konverentsile, tõestades hulga arvude ja faktide toel vajadust teha olulisi muutusi, rakendamaks kestlikumaid tootmisviise. |
ELF on algatanud annetuskampaania metsloomade heaks |
19. märtsil alustas Eestimaa looduse fond (ELF) annetuskampaaniat, et rajada metsloomade haigla ja rahastada ravi.
Loodav ELFi metsloomade keskus hakkab tegelema ravi, uuringute ja õpetamisega; reostusjuhtumi korral saab seda kohandata eluslooduse päästeks. |
|
| Veebivalvur EL 2012/04 |
|
Doonau märgalasid ohustavad arendustööd |
Võrgupaigas www.amazon-of-europe.com kutsutakse üles päästma Euroopa Amazonaseks kutsutud Doonau piirkonda.
Nimelt kavandatakse Horvaatias Kopački Riti looduspargis õgvendada Doonau jõge. Kui seda tehakse, rikutakse dünaamiline veevahetus jõe ja lammialade vahel ning unikaalne märgala kuivab. |
Ilmunud on Tiirutaja nr. 17 |
| Ornitoloogiaühingu järjekordset sisukat ja värvikat teabelehte saab vaadata ühingu kodulehelt www.eoy.ee. Muude lugude seas on meenutus: taas on Euroopas alanud – ja algab esimeste valge-toonekurgede saabumisega ka meil – rahvusvaheline kevadiste saabujate jälgimine „Spring Alive” ehk „Kevad ärkab!” (www.springalive.net). |
Reisirosinaid leiate Tartust |
| Veebruari lõpus avaldas kuulsa reisiraamatute sarja Lonely Planet veebikülg Anita Isalska artkli „10 hidden gems of Europe” (http://www.lonelyplanet.com/estonia/southeastern-estonia/tartu/travel-tips-and-articles/77032), kus soovitab vahel minna ka mujale kui Pariisi, Barcelonasse või Rooma. Ta pakub välja kümme peidetud aaret ja üheksandana on nende hulgas Tartu. |
Uut veebiportaalis State of the world’s birds |
| BirdLife avaldas 2004. aastal raporti „State of the world’s birds”, mis oli esimene kokkuvõttev ülevaade maailma linnuliikide seisundist, neid ähvardavatest ohtudest ja käsil olevatest kaitsetöödest. |
Panoraame Eestimaast |
| Võrgupaigast www.pano.coptercam.ee saab vaadata põnevat panoraam-aerofotode kogu, mida väidetavalt pidevalt täiendatakse. |
|
| Aasta lind EL 2012/04 |
|
Karjäärihimulised kahlajad |
Tänavu on Eesti ornitoloogiaühing valinud aasta linnuks tüllid. Meil pesitsevad liivatüll ja väiketüll, harva on Eestis kohatud ka roosterind-, mustjalg- ja kõrbetülli.
Kuidas neid ära tunda? |
|
| Puude hooldus EL 2012/04 |
|
Tulbastamine on kuritegu puu suhtes |
| Eesti Looduse veebruarinumbris avaldatud artiklis annab Kristjan Tõnisson ülevaate RMKst looduskaitsetööde korraldajana [5]. Samalaadne lugu ilmus mullu ajakirjas Metsamees [4]. |
Puude tulbastamine ja Tudu Pilvepuu |
| Kindlasti ei saa väita, et tulbastamine mõjub puule negatiivsemalt kui mis tahes lõikusviis. Vastupidi: see pikendab puude eluiga, tulbastatud puud muudavad keskkonna ohutumaks ja kaunimaks. |
Linna- ja pargipuid hinnaku ja hooldagu arboristid |
Pole teada ühtegi tänapäevast puuhoolduse käsiraamatut ega standardit, mille järgi oleks lubatud täiskasvanud puudel latvu ja võra maha saagida. Selline toiming pole puude hooldamine, vaid sandistamine.
----------------------------------------------
Üks möödarääkimise põhjusi on lähedaste erialade spetsialistide eri arusaam põhimõistetest. |
|
| Sood ja arheoloogia EL 2012/04 |
|
Sood peidavad ajalugu |
| Kõige rohkem tegutsevad arheoloogid seal, kus inimesed on armastanud elada ja olla, seega kuival maal. Mõnikord toimetatakse ka vees, uurides kunagisi veesõidukeid või vee alla jäänud rajatisi. |
|
| EL küsib EL 2012/04 |
|
Milline oli Eesti Looduse osa veerandsajandi taguses fosforiidisõjas? |
Eesti Loodus kindlustas tagalat: püüdis koondada neid, kes suudaksid fosforiidi kaevandamisega kaasnevaid ohte veenvalt põhjendada ja oma seisukohti ka rahvale arusaadavalt selgitada.
Teadjamate ringkonnas oli fosforiit olnud tähelepanu all juba möödunud sajandi seitsmekümnendate alguses, kui kinnitati Toolse fosforiidimaardla tööstuslikud varud. |
Miks on Endla looduskaitseala külastuskeskus suletud ja matkarajad lagunevad? |
| Riikliku looduskaitsesüsteemi ümberkorralduste tõttu on alates 2009. aastast kaitsealade külastamise korraldus ning vastava taristu, sh. |
Kes ikkagi korraldab Endla looduskeskuse tegevust? |
| Looduskeskuse hoone on riigivarana antud üle RMK-le, kuid 2012. aastal kasutab seda peamiselt keskkonnaamet või siis muud keskkonnaministeeriumi haldusala üksused eelkõige koolituste tarbeks. |
|
| Aasta puu EL 2012/04 |
|
Minu õde õunapuu, õunapuu ja õiepuu |
| Need read on ühest tuntud eesti rahvalaulust, milles kena neiut kujutatakse õitsva õunapuuna. Paljude rahvaste folklooris ongi õunapuu naisterahva sümbol. |
|
| Poster EL 2012/04 |
|
Lume sulamise aeg |
| Varakevad. Põllud ja lagendikud on juba paljad, aga lehtpuuvõsades laiutab alles paks ja sõmer lumi. |
|
| Intervjuu EL 2012/04 |
|
Maalikunstnikuks saab õppida vaid Tartus või Pariisis |
| Heldur-Jaan Viires on sündinud 23. juunil 1927 Tallinnas. |
|
| Fosforiit EL 2012/04 |
|
Fosforiidikaevandustest kohalike silme läbi |
| Rägavere valla elanikud ei saa nõustuda, et teaduslike uuringute kohta tehakse kergekäelisi otsuseid. Kohalik kogukond ootab sõlmküsimustele selgeid ja vettpidavaid vastuseid. |
|
| Panin tähele EL 2012/04 |
|
Pasknääride näguripäevad |
| Juhan Lepasaar Alutaguselt kirjutas Eesti Loodusele, et tänavu talvel ei käinud ta linnumajas pasknäärid ja koer toob neid hoopis surnuna metsast. „Tekib arvamine, et metsloomade vaktsineerimisega oleme teinud liiga pasknääridele. |
Koprapere sõprusavaldus |
| Paarkümmend aastat tagasi, kui täitsin veel Kiidjärve metskonna metsaülema ametikohustusi, panin tähele kobraste pesakuhelikku Hatiku oja (14 km pikk, suubub Ahja jõkke) keskjooksul. Et oma toiduvarumisala laiendada, olid koprad oja ja kogu ojalammi vee sulgenud ligi 150 meetri pikkuse madala paisuga. |
|
| Taimekasutus EL 2012/04 |
|
Oblikalehed vaekausil: süüa või jätta |
| Meie esivanemad tarvitasid toiduks paljusid looduses kasvavaid taimi. Mõnda söögikõlblikku taime on hakatud viljelema köögiviljaaias, kuid neid saab ka loodusest korjata. |
|
| Fossiilid EL 2012/04 |
|
Meritäht meteoriidikraatris ehk Mõtteid paleontoloogi igapäevatööst |
| Esimesel kohtumisel ei tundnud ma meritähte kohe ära. Teiste liivaterade seas hakkas ta siiski silma: tõstsin leiu ettevaatlikult peene pintsli abil mikrofossiilidele mõeldud madalasse plasttopsi, kuid etiketile kirjutasin „labidas”. |
|
| Märgalad EL 2012/04 |
|
Soode taastamine Eestis |
| Viimasel ajal on ajakirjandusse jõudnud teateid soode taastamise kohta Eestis, peamiselt on see algatatud kaitsealadel. Üldsusele pole aga antud ülevaadet töö põhjustest ega ulatusest. |
|
| Raamatud EL 2012/04 |
|
Uusi raamatuid |
| Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast. |
|
| Viktoriin EL 2012/04 |
|
Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” |
Eesti Looduse viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” on teadusaasta üritus, millega soovime juhtida tähelepanu Eesti loodusteadustele ja -teadlastele, samuti Eesti looduse tundmisele.
Viktoriinisari on mõeldud 4.–12. |
|
| Kroonika EL 2012/04 |
|
Eesti ilvesed taastavad Poola elurikkust |
Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 19. märtsil, et koostöös maailma looduse fondi (WWF) Poola osakonnaga on asutud edukalt taastama Kirde-Poola ilvesepopulatsiooni: Järvamaalt püüti esimesed ilvesed, kelle uueks elupaigaks saavad Poola Piska ja Napiwodzko-Ramuckie metsad.
Ümberasustamise eesmärk on taastada Kirde-Poola ilveseasurkond, mille hävimise põhjuseks peetakse ilveste üleküttimist 1980. |
Maa-ameti geoportaali vaadatakse pool miljonit korda kuus |
Maa-ameti eestvõttel kümme aastat tagasi loodud ja alatasa elektrooniliste kaardirakendustega täienev geoportaal võimaldab juurdepääsu Eesti mahukamatele riiklikele ruumiandmetele ja kaardikogudele.
Portaalist geoportaal.maaamet.ee näeb topograafilisi aluskaarte, ortofotosid, ajaloolisi kaarte, mere-, mulla- ja maardlate kaarte, looduskaitse, pärandkultuuri ja muinsuskaitse objekte, aadressiandmeid, detailplaneeringuid jpm.
Paljudes teistes Euroopa riikides sellise täpsusega andmeid tasuta ei avalikustata, seevastu geoportaali suurim väärtus on see, et Eesti riigi ruumiandmed on avalikud, neid saab tasuta vaadata ja kasutada.
Portaalist on lihtne leida huvipakkuvaid piirkondi, kontrollida kinnistul kehtivaid piiranguid, täpsustada objektide asukohti, ennustada looduses juhtuvat (nt. üleujutusohuga alad), otsida ametlikke aadresse ja kohanimesid ning neid kaardil kuvada.
Kaartidele kantud objektide liigitus, asukohatäpsus ja andmete korrektsus on järjest olulisemad ka maaga seotud õiguslikes vaidlustes, sest näiteks teed, jõed, tehnovõrgud jm. |
Eesti märgalad ja ökoturism on maailmas eeskujuks |
| Keskkonnaamet teatas 23. märtsil, et Ramsari märgalade sekretariaat on välja valinud ja maailma teistele riikidele eeskujuks seadnud Läänemaa Haapsalu-Noarootsi märgala kaitse ja kasutuse. |
Skytte medali sai Tõnis Lukas |
Tartu ülikool andis 26. märtsil Skytte päeval järjekordse Skytte medali riigikogu liikmele Tõnis Lukasele.
Statuudi järgi antakse Skytte medal ühiskonna- või riigitegelasele, kes on möödunud aasta jooksul aidanud kõige enam kaasa Tartu ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule. |
Supilinlased ehivad oma kodud linnaosa lippudega |
| Taas on tulekul Tartu Supilinna päevad, mis populaarsuselt ületavad kaugelt linnaosa piire. Seekordsed, juba üheteistkümnendad Supilinna päevad on 19.–22. |
TÜ loodusmuuseumil on valminud tänavune huviteatmik |
Tartu ülikooli loodusmuuseumi infopunktist(Vanemuise 46) saab tasuta loodusmuuseumi uut huviteatmikku.
Teatmikus on artikleid ja juhendeid loodusvaatluste kohta ning TÜ loodusmuuseumi tänavuse aasta ürituste kalender. Nii käsitletakse seal Eesti kiililisi ja nende eluviisi, õpitakse tundma tildreid ja nende tunnuseid ning tutvustatakse Eestis elavaid laulvaid putukaid ja nende hääli. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
