2012/04



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Puude hooldus EL 2012/04
Linna- ja pargipuid hinnaku ja hooldagu arboristid

Pole teada htegi tnapevast puuhoolduse ksiraamatut ega standardit, mille jrgi oleks lubatud tiskasvanud puudel latvu ja vra maha saagida. Selline toiming pole puude hooldamine, vaid sandistamine.

----------------------------------------------
ks mdarkimise phjusi on lhedaste erialade spetsialistide eri arusaam phimistetest. Esitame need siin uuesti ja lihtsustatult:
Puu pikaealine tavaliselt he keskse puitunud tvega taim, mis moodustab haruneva oksastikuga liigiomase vra maapinnast krgemal.
Hooldamine kellegi vi millegi vajaduste arvestamine vi rahuldamine.
Dendroloog eriteadlane, kes tegeleb puittaimede sstemaatika, leviku ja kasutamisega. Vajaduse korral annab dendroloogilisi hinnanguid.
Arborist kutsetunnistusega puuhooldaja, tegeleb asustatud piirkonnas kasvavate puudega. Hindab puu kui tervikorganismi seisundit, leiab selle parandamiseks sobivaimad hooldusvtted ning teostab t.
-----------------------------------------------

Igasugune linna- ja pargipuude hooldamine, nagu kujundamine-likamine, vraharude toestamine jm., kuulub puuhoolduse ehk arboristika, mitte dendroloogia alla. Mida, kuidas, kui palju ja millal puu juures teha, seda on alates 2009. aastast petatud riikliku ppekava [11] alusel Luua metsanduskoolis. ppetst ja arboristikast on kevadises Eesti Metsas kirjutanud arboristide petaja Aino Mlder [12].
Tunnustatud puuhoolduse ksiraamatutes [4, 7, 8, 9, 13] ja arenenumate riikide normdokumentides [3, 6, 14] nimetatakse latvamiseks ja tulbastamiseks (ingl. topping, sks. Kappung) sellist likust, kus latv, jmedad klgoksad vi enamik vrast koos tvepikendusega eemaldatakse sobimatust klgokstevahelisest kohast ning tekitatakse ohtlikult suured haavad.
Kikjal peetakse seda puuvaenulikuks toiminguks. Mned autorid ei rgigi latvamisest hooldustde peatkis, sest selline likusviis ei kuulu hooldusvtete hulka. Nende uurijate ja spetsialistide hinnangutes ning ttulemustes ei ole seni olnud phjust kahelda.
Akadeemik Viktor Masing nentis 27 aastat tagasi, et meilgi pole learune kaaluda, kuidas esitada ja motiveerida neid koloogilisi seisukohti, mis rajanevad iseendastmistetavail vi juba varases nooruses omandatud teadmistel, kuid mis kipuvad minema meelest eriteadlaselgi [10].

Vike lige, vike hda; suur lige, suur mda. Puu vra kujundamine peaks algama noores eas, et aidata taimel arendada stabiilne, sobiva ruumilise paigutusega oksastik. Sellest oleneb fotosnteesiva pinna jagunemine, vee ja toitainete omastamine ning transport. Vajalikul viisil kujundatud vi kujunenud vra annab puule mehaanilise tugevuse ja hea tervise kogu lejnud eluks.
Tulbastamine kui ootamatu ja suuremahuline likus aktiveerib algkoed selle tunnuseks ongi vesivsude vohamine , mis kulutab kiiresti allesjnud vanas puidus olevad varuained. Tagajrjeks on puu kasvuenergia vhenemine ja suurenenud vastuvtlikkus kahjustajatele. See vljendub lisastressis ning kiirendab puu liigiomast vananemist [5]. Ennustada puukndile pikka iga selle esialgu mahlakate vrsete ja suurte lehtede jrgi, samas tundmata ja ngemata puidusiseseid protsesse, on ekslik.
Puu koor on kige thusam kaitsevahend vliste mjurite eest. Igast koorevigastusest tekib puidusse mdanikukolle, sest hk on tis seeneeoseid. Vikesed mdanikud tavaliselt kapselduvad tnu puu oma kaitsessteemile ega kujuta hiljem puule ega puu all liikujaile mingit ohtu [7, 15].
Suuremad vigastused, niteks jmedate (le 57 cm lbimduga) klgokste likehaavad, tekitavad juba lokaalse tvemdaniku ning sageli areneb oksakohale vike nsus. Tulbastamisel tehakse aga lisuur lige sinna, kus puul pole mingit vimalust haava sulgeda ega sissetungivat hku ja mikroorganisme takistada. Selleks ei jtku ressursse: kik allesjnu kulub uute vrsete kasvatamiseks. Mida vanem ja suurem puu, seda ohtlikum ja ulatuslikum tvemdanik allesjetud tkasse tekib [2, 17]. Need looduslikud protsessid kulgevad puu liigist olenemata.

Elusate osade eemaldamine kahjustab puud alati, olenemata raligatud oksa vi juure jmedusest. Puu on tasakaalus organism, selle maapealse ja -aluse osa tervis olenevad teineteisest [13]. Kui helt kljelt juured lbi kaevata, siis kuivab ka nendega henduses olev vraosa ja vastupidi. Isegi vhene oksalikus mjutab juuri; tulbastamine aga jtab enamiku juurtest nlga ja need hakkavad surema [1].
Korduvalt on eri maade uurijad testanud, et kui eemaldada liigne hulk eluskudesid, siis puu jb kngu, sest tunduvalt vheneb vrsete ja juurte ning toit- ja varuainete hulk. Kuhtub ka lmmastiku aineringe, see aga on thtsal kohal kigi organismide elus [1, 15, 16].
Tulbastamise kiituseks tuuakse niteid kultuursete vlisriikide kohta, kus ligatakse puid postideks ja noorendatakse mitmel muul moel. Mnes Euroopa maapiirkonnas on see ajaloolise taustaga likusviis, mida tehti aastasadu hoopiski majanduslikel eesmrkidel. Kahjuks sealt ongi latvamine edasi kandunud linnahaljastusse, kus see on aga sobimatu, kahjulik ja kallis. Pole korrektne teatud piirkonnale iseloomulikku puude majandamisviisi kontekstist vlja rebida ja meil eeskujuks seada.
Alternatiivne, puud sstvam ja odavam vrakujundamise vte on nudilikus. Seda peetakse sarnaseks latvamisega, ent on ks oluline erinevus: nudilikusega alustatakse noorel puul ja alati ligatakse vaid noori peeneid oksi. igesti nuditud puud on mdanikuvabad, elujulised ning elavad vga kaua [5, 8]. Korralikult nuditud vi vormitud puud olid ja on praegugi regulaarstiilis parkide uhkus.

Kas loomulikult kasvanud puu on kole? Kui vra on ebaproportsionaalne, hre vi leidub seal kuivi oksi, siis saab ja tulebki puu ohutuks ja ilusaks teha tavaprase hoolduslikusega. Kui vrast kukub tnavale kuivanud oksi, siis tuleb ohtlikud oksad eemaldada, mitte puu tulbastada. Kui suur ilus puu ei mahu oma kasvukohta enam ra, siis aitab arborist, kes teab, kuidas vhendada vra ja krpida oksi niiviisi, et puu jks vike ja ilus ning ohutu aastakmneteks.
Sageli ei suuda saastunud pinnases kasvava linnapuu juurestik toita krget vra. Esimese tundemrgina muutuvad ladvakasvud ja -lehed viksemaks ning koolitatud spetsialist mrkab seda kohe. Siin tuleb kigepealt vlja selgitada kehva kasvu phjus, tavaliselt aitab kasvupinnase hustamine, vetamine ja kastmine. Vajadus vra vhendada tekib teises jrjekorras, kui ldse.
Kui alustada likusega, siis tuleb seda regulaarselt jtkata. Jttes niteks prnad aastakmneteks hooldamata, hakkavad vesivsudest arenenud tveharud kasvuruumi prast vistlema. Vanades misaparkides vime nha, kuidas kunagistele pgatud alleepuudele on jnud ks-kaks pikka nrka tve, teised on aastakmnete jooksul kinnituskohast lahti rebenenud ja paljastanud (kunagises likusekohas) pehkinud puiduga nsused.
Kuidas mista vljendit puu talub tulbastamist? Mitme likusjrgse eluaastaga see on piiritletud? Teades tulbastamise negatiivset mju puu kigile osadele ja talitlusele, pole sellise vljendi kasutamine elusorganismi kohta asjakohane.


1. Coder, Kim D. 1997. Crown pruning effects on roots. Presented in the proceedings of the Third European Congress of Arboriculture, Torino.
2. Dujesiefken, Dirk 1997. Baumpflege in historischen Parkanlagen holzbiologische Aspekte fr Eingriffe bei Altbumen. Jahrbuch der Baumpflege, Braunschweig.
3. European Tree Pruning Guide 2005. EAC, Berlin.
4. European treeworker handbook 2000. EAC, Berlin.
5. Ferrini, Francesco 2004. Management of monumental trees: review on the effects on physiological balance and on tree mechanics. The trees of history. Protection and exploitation of veteran trees. Proceedings of the International Congress: 5663.
6. FLL 2006. ZTV-Baumpflege Zustzliche Technische Vertragungsbedingungen und Richtlinien fr Baumpflege. Bonn.
7. Harris, Richard W.; Clark, James R.; Matheny, Nelda P. 2004. Arboriculture. New Jersey.
8. Jrve, Sulev; Eskla, Vino 2010. Puude ja psaste likamine. Varrak, Tallinn.
9. Klug, Peter 2010. Kronenschnitt an Bumen. Arbus-Verlag.
10. Masing, Viktor 1985. Elusad puud kivises linnas. Eesti Loodus (36) 3: 146153.
11. Metsanduserialade riiklik ppekava. https://www.riigiteataja.ee/akt/13128044.
12. Mlder, Aino 2012. Eesti arboristi koondportree. Eesti Mets 1: 3437.
13. Mlder, Aino 2010. Vanade pargipuude hooldamine. Luua.
14. Recommendations for tree work 1989. BS 3998. London.
15. Shigo, Alex L. 1986. A New Tree Biology. New Hampshire.
16. Shigo, Alex L. 1993. Tree Anatomy. Durham.
17. Weiss, Henrik 2007. Auswirkungen des Kronenverlustes Behandlung und Schnitt von ehemals gekappten Bumen. 25. Osnabrcker Baumpflegetage. Osnabrck.


Sulev Jrve (1960), arborist, hooldanud puid ligi 20 aastat.



Sulev Jrve
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet