Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast. Mari-Ann Remmel. Rae vallavalitsus, Eesti rahvaluule arhiiv, 2011. 160 lk.

Rae vald Tallinna külje all on rahvarohke piirkond, mille asula- ja teedevõrk aina tiheneb. Sissetulijaid on palju ning kerkib küsimus: kas uued tulijad suudavad end siinse ajaloolise vaimurikkusega kurssi viia ja ajada oma juuri nii, et säiliksid ka vanad juured?
Rae valla ajalugu on põhjalikult uuritud. Kodukandihuvi pole ka viimastel aastatel sugugi vaibunud, pigem vastupidi. Olulisel kohal valla eneseteadvust süvendava kirjanduse seas on Mari-Ann Remmeli koostatud kohapärimuse raamat. Nagu autor on märkinud, annavad trükis avaldatud lood ja legendid kõigile huvilistele võimaluse õppida Rae valda paremini tundma põliselanike ajaloomälu kaudu. Mõistagi on raamatusse mahtunud ainult esindusvalik lugusid praeguse Rae valla alal säilinud muististest ja pärimuspaikadest: pühapuudest ja hiiesaludest, ohvrikividest ja kalmetest, veekogudest ja ehitistest.
Põhiliselt kirjeldavad käsitletud objekte üle sajandi vältel kohalikelt elanikelt talletatud legendid, muistendid ja mälestusjutud, neid täiendavad eriaegsed fotod objektidest ja põliselanikest. See on sügavalt ühe piirkonna mällu vaatav teos, mis tuletab meelde, et Rae vald on midagi palju enamat kui Tallinna–Tartu maantee, Jüri alevik ja karpmajad linnalähipõldudel.
Raamat on pühendatud Rae valla 145. aastapäevale.



Geograafia ja elamise kunst. Edmunds Valdemārs Bunkše, tõlkinud Martin Küttim. Varrak, 2012. 188 lk.

Kultuurigeograaf Edmunds Bunkše käsitleb oma raamatus nii loodus- kui ka mõttemaastikke: süveneb sellesse, mida ise kodus ja (elu)teekonnal on kogenud; mida tähendab geograafiline kogemus ja taju või kuidas inimesed paiku ja maastikke tunnetavad.
Edmunds Bunkše on tunnustatud teadlane, Delaware’i ülikooli emeriitprofessor ja Läti ülikooli külalisprofessor. Raamatus on ta püüdnud vältida akadeemilist joont: mõttekäikudes laveerib teaduslikkuse ja ilukirjanduse vahel, kirjutades võimalikult poeetiliselt ja kaasahaaravalt. See on tal suurepäraselt õnnestunud.
Raamatule on andnud ainet autori painavad kogemused sõjast ja pagendusest: üheksa-aastase mehehakatisena oli ta sunnitud koos vanematega põgenema läände, viieteistkümneselt emigreerus Ameerika ühendriikidesse. Viiekümnendates eluaastates õnnestus tal taas kodumaale Lätti sõita. Ent seal sai ta kogu elu muutva šoki: ta ei leidnud eest oma kujutluses loodud maastikke, liiga trööstituks oli muutunud kodumaa ühiskonnakäsitus. Autor tõdeb, et kuigi tema hing on Lätis, on süda juba kindlalt Ameerikas. Raamatu teine pool käsitlebki Bunkše (elu)teekonda Ameerikas.



Alam-Pedja. Arne Ader, Sven Začek, toimetanud Ann Marvet. Keskkonnaamet, 2012. 185 lk.

Alam-Pedja looduskaitseala ilmselt ei vaja tõsisele loodushuvilisele pikemat tutvustamist. Kuid aeg-ajalt on kasulik ka ammust tutvust uuendada, vaadata seda kõrvalpilguga, antud juhul siis fotograafide Arne Adra ja Sven Začeki pilgu ja tekstide läbi. Peale koostajate tekstide on siin Juhani Püttsepa kogutud pärimuslood Alam-Pedja kaluritelt ja luhavahtidelt ning päevikulood Fred Jüssilt ja Kai Kimmelilt.
Kahju ainult, et seda keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel valminud teost pole võimalik endale hankida: seda ei müüda ega jagata, vaid kingitakse. Õnneks saab raamatuga tutvuda kõikides Eesti raamatukogudes ja koolides.



Räpina aiad ja pargid. Räpina aia- ja ajaloost. Tiina Tallinn. Kujundanud Triinu Ootsing. Tallinn, Räpina, 2011. 160 lk.

Räpina on parkide ja aedade linn. Võiks öelda, et Eesti pargipealinn. Enim tuntud on muidugi Sillapää park koos samanimelise lossiga, ent Räpinas jagub parke veelgi. Juba ainuüksi mõisaid ja mõisaparke on neli, peale selle tosinkond muud parki ja suuremat haljasala.
Tiina Tallinna raamat Räpina parkide aia- ja ajaloost on eelkõige kaunis pildiraamat, mis esteetiliselt nauditava ja rohket pildimaterjali võimaldava teema puhul ongi ainuõige käsitusviis. Raamatus on kirjeldatud kõiki Räpina suuremaid parke. Võimaluse korral on kasutatud ajaloolist fotomaterjali ja vanemaid skeeme. Huvitava ja väärt lisandina on raamatus vaatluse all ka linna või lähikonna kaheksa eraaeda, ikka rohkete piltidega illustreeritult. Küllalt põhjalikud on ka inglis- ja saksakeelsed kokkuvõtted raamatu lõpuosas.
Räpina tunnuslause ütleb, et Räpina on hea kodu koht, ja raamatu lõppsõna kinnitab omalt poolt: Räpina on Eesti aianduse kodu. Pärast selle kauni teose sirvimist tahaks seda ilu ka oma silmaga näha.
Raamatut saab osta Räpina raamatupoest, üheksa eurot tükk.