Euroopa keskkonnaagentuur (EEA) avaldas oktoobri lõpus kaks raportit, millest nähtub, et kasvuhoonegaaside heide vähenes EL-is mullu 2,5%. Niimoodi ollakse igati võimelised täitma Kyōto protokolliga võetud kohustust vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heidet viiendiku võrra, võrreldes 1990. aastaga: praeguseks on jõutud 16,5%-ni; kui arvata välja rahvusvaheline lennundus, siis koguni 17,5%-ni.
Suhteliselt enim on heitkogus kahanenud nendes riikides, kelle panus üldisesse heitesse on väike: Küpros 13% ning Belgia, Soome ja Taani 8%. Suurima absoluutse heite vähendamisega on saanud hakkama Ühendkuningriik (36 miljonit tonni CO2 ekvivalenti – Mt CO2 eq – ehk 6%), Prantsusmaa (24 Mt CO2 eq ehk 5%) ja Saksamaa (17 Mt CO2 eq ehk 2%).
Üheksas liikmesriigis heide suurenes; enamasti on tegemist riikidega, kus 1990. aastaga võrreldes on heide kõige rohkem vähenenud. Enim suurenes kasvuhoonegaaside heide Bulgaarias (6%), Leedus (3%) ja Rumeenias (2%). Meie noppisime raportist osavalt välja tõiga, et „võrreldes 1990. aastaga on Eesti oma kasvuhoonegaaside heitkogust vähendanud koguni poole võrra ning on seega Euroopa Liidu edukaim Kyōto protokolli eesmärkide täitja” (keskkonnaministeeriumi 3. novembri pressiteate osundus). Paraku on Eestigi nende üheksa riigi seas, kus heide mullu suurenes: 1,8%. Ülejäänud viis „patust” on Läti, Sloveenia, Tšehhi, Poola ja ainsa vana liikmesriigina Hispaania.
Ehkki mitme riigi heite muutustes oli oluline roll majandusteguril, tuleb siiski rõhutada, et heide vähenes ikkagi 2,5 protsenti, ehkki majanduskasv oli kokkuvõttes 1,5-protsendine.