2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitseala EL 2012/12
Lipstu nmme kaitseala 75. aastapev

RaplaVarbola maantee res asuv Lipstu nmm oli esimene Eestis kaitse alla vetud loomets. Selle kaitseala thtpev viks meid rgitada Raplamaa loometsadele vrilist thelepanu prama.

Kaitseala algatas Rapla vallas Lipstu klas Pldmaa talus sndinud Heinrich Aasamaa (19092008). Muide, teadusliku terminoloogia jrgi ei ole Lipstu nmm mitte nmm, vaid loopealne ehk alvar. Nmmedeks nimetatakse Raplamaa loometsi kohalikus keelepruugis.
12. mrtsil 1936 saatis Heinrich Aasamaa (toona veel Hendrikson) Tartu likooli botaanikainstituudi juhatajale Raasikult kirja, kus ta muu hulgas teatas: Panen ette tunnistada looduskaitse seaduse jrele loodusmlestusmrgiks jrgmist: 1. Lipstu nmme NW-osa, 300 m raadiusega, keskpunktist Lehmluke trumm ja sellest alates ida poole Sbessoo res olev nmme riba mnnikuga kuni Pldmaa talu piirini.

htlasi kirjeldas Hendrikson kirjas nmme geoloogilist ehitust, sealset puistut ning taimharuldusi. Ja lisas: Kui riik tavalises raiekorras raiub selle n.n. Lipstu nmme Lehmluke vga omaprast taimehingut pikese ja tuulte eest kaitsva mnniku, siis hvib see seni uurimata ja ldjoonteski kirjeldamatu erakordselt tpiline Eesti paekalju taimkonna taimehing .. See nmme osa vajab kiiret pstmist. Hdaohus!.
1936. aasta 18. detsembri kirjaga riigiparkide valitsuse direktorile toetas Aasamaa ettepanekut instituudi juhataja Teodor Lippmaa. Ta andis hinnangu: Sel kohal kasvab loopealne mnnik, majanduslikult vhese thtsusega, kuid suure vrtusega teaduslikust seisukohast, kuna minevikus seesuguste loo-mnnikute ulatus on olnud kahtlemata kllalt suur nii Lne-Eestis kui ka saartel ning kuulub Eesti vegetatsiooni omapraseimate nhete hulka (loomnnikud puuduvad tielikult nit. Soomes, Ltis ja Leedus). Sel alal leidub mitmesuguseid meie floora haruldusi, nagu Saxifraga adscendens, Asplenium ruta muraria jt.
21. detsembril 1936 saatis looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste kirja maade ja metsade valitsusele. Inspektor esitas taotluse lubada kanda looduskaitseregistrisse see ala, mis on kirjale lisatud kaardil thistatud punasega. Aluseks oli looduskaitsenukogu esimehe professor Teodor Lippmaa ettepanek ning looduskaitse usaldusmehe (looduskaitseseaduse jrgi oli toona kehtestatud usaldusmehe ehk usaldustegelase statuut) Heinrich Hendriksoni kiri. Omalt poolt soovitas Vilbaste kaitstava ala hulka liita raba koos Jalase (Sbessoo) jrvega.
Riigi maade ja metsade valitsus ei pidanud siiski mttekaks ega vimalikuks vtta need alad kaitse alla, seda phjendati 22. jaanuari 1937 kirjas riigiparkide valitsusele: 1934. aastal mratud langid olevat realiseeritud ning 1936. aasta lankidel raie lpukorral. Jrelejnud kulissidel kasvav mets olevat leseisnud (130150-aastane), seetttu on seal suurel hulgal puid ra kuivanud. Nendegi raie olevat juba ette valmistatud. Samuti ei olevat vimalik katkestada turbaraba rendilepinguid.
Teodor Lippmaa saatis maade ja metsade valitsusele 1. veebruaril 1937 omakorda kirja, milles kordas oma varasemaid hinnanguid, rhutades, et metsa kaitse on tungivalt vajalik.
18. mail 1937 teatas metsade valitsus riigiparkide valitsusele, et Kuusiku metskonna esimese jaoskonna metsniku skitsil rohelise joonega mbritsetud maa-ala, s.o. Lipstu nmme vtmine looduskaitse alla ei halva eriliselt metsamajapidamist.

Nukogude taasokupatsiooni algul raius Balti mere laevastiku ehitusorganisatsioon ehk Baltmorstroi Lipstu nmme haruldase loomnniku.
1964. aasta 18. augusti otsusega kinnitas Rapla rajooni trahva saadikute nukogu titevkomitee looduskaitse all olevad objektid rajoonis, kuid Lipstu nmme sellest nimestikust ei leia.
Mitme hilisema otsusega veti objekte nimekirja juurde, kustutati sealt vi muudeti nende staatust. Sedaviisi tekkis vajadus htse parandatud nimekirja jrele. Uude nimekirja otsustati lisada ka Lipstu nmm. Kuigi iidne loomnnik oli maha raiutud, peeti ala siiski vrtuslikuks nii geoloogilise ehituse poolest kui ka kaitsealuste taimede rikkaliku kasvukohana.
Tookordses Rapla metsamajandis peeti nu, millised formaalsused on selleks vaja enne tita. Peametsalem Jri Ehrpais tuletas aga meelde, et ametlikult ei olegi ala kaitse alt kustutatud. Nii lisatigi Lipstu nmm nimekirja, mis kinnitati 1981. aastal. Praegu kuulub Lipstu nmm Jalase maastikukaitseala koosseisu.

Lipstu nmmelt on prit Raplamaa smboltaim, kelle valisid 30. aprillil 2011 Eesti looduskaitse seltsi Rapla osakond ja Rapla keskraamatukogu. Valituks osutus sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana): seda taime kasvab Lipstu ja Trasoo nmmes ning Abrumetsas.

Lipstu nmme eeskujul hakati vrtustama teisigi Raplamaa loometsi. Niteks veti Jri Ehrpaisi ja Vardi metskonna metsalema Toomas Ehrpaisi (19472002) eestvttel 1978. aastal looduskaitse alla 187 hektarit loometsa Vardi metskonnas, praegu asub seal Vardi looduskaitseala.
Kodu-uurija Arvi Paidla (19372000) on pannud ette rajada Raplamaal loometsade rahvuspark. Maakonna juhtkond haaras ettepanekust kinni. Paraku on maakonna loometsad nii killustatud, et ei sobi rahvuspargi eeskirjaga.
Teine vimalus oleks luua loometsade riik. Eeskujusid leidub: Pandivere paeriik allikate allikal, Emaje jeriik. Nende riikide kohta on vlja antud trkitud kaardidki.
Geoloog Hella Kink on soovitanud rajada loometsade geopargi. Nii vi teisiti on selge, et kui loometsad kuuluksid hise katuse alla, oleks neid thusam hallata ja hooldada, aga ka tutvustada.


LISATEKSTIKASTID:
----------------------------------------------
Vabariigi Valitsuse otsus 3. detsembrist 1937 maa-ala looduskaitse alla vtmise kohta. Alus: Looduskaitse seadus (RT 106-1935) prg 7.

1. Vtta looduskaitse alla ja kanda looduskaitse registrisse Rapla kihelkonnas Kuusiku metskonnas kvartaal nr 54(5), nimega Lipstu nmm tingimusel, et thendatud kvartaali piirides on keelatud puude ja psaste raiumine vi vigastamine ja Lehmluke paekaldalt pae murdmine, kusjuures Riigi Maade ja Metsade Valitsusel on igus koristada thendatud maa-alalt surnud puid, arvestades selle juures looduskaitse nuetega raieaja ja -viisi suhtes.
2. Eelmises punktis (1) theldatud maa-ala tpsete piiride mramises ja thistamises looduses Riigiparkide Valitsuse Direktoril leppida kokku Riigi Maade ja Metsade Valitsusega.

Riigihoidja K. Pts
Pllutminister K. Tupits
Riigisekretr K. Terras

1937. aasta Riigi Teataja, artikkel 794
----------------------------------------------

Tallamisrn taimestik

1986. aastal tegi seltskond Kodilast Lipstu nmme kige phamas paigas Lehmluke pangal lubamatut lkketuld. Tekkis tli, mindi laiali ning jeti lke hooleta. Tuli levis le kahe hektari.
ksikud suured mnnid hiljem kuivasid ning kannatada said ka rohurinde liigid.
Botaanikute arvates hvitas kahjutuli pangal kaitsealuse pruuni raunjala (Asplenium trichomanes) asurkonna, mida oli seal 1931. aastal mrganud Heinrich Aasamaa. Jalase kla floristilise inventuuri (1994) andmeil sealt enam seda liiki ei leitud.
Haruldus leiti Lehmlukelt uuesti 2008. aastal Eesti looduskaitse seltsi Rapla osakonna ppekigul: esmalt mrkas teda osakonna toonane sekretr Marit Kivisild, hiljem teisedki.
Jalase kla floristilisel inventuuril osalenud Tallinna botaanikaaia avamaaosakondade juhataja Olev Abneri snul vib mnegi kaitsealuse taimeliigi arvukus nmmel kikuda aastati vga suuresti.
Niteks registreerisid inventeerijad Lehmlukel pstkiviriku (Saxifraga adscendens) vaid kahes paigas. Kmmekond aastat hiljem, 2004, leidsid aga Heinrich Aasamaa 95. snnipeval osalenud Eesti loodusmuuseumi ttajad taime lausa poolesajast kohast.
Paraku pole nmmel laastajatest puudust praegusel ajalgi. Tnavu suvel pidutses lhikonnast prit seltskond Lehmlukel, tehes lket, raiudes puid ja jttes maha prahti.

----------------------------------------------
Lipstu nmme taimestik on innustanud prama thelepanu Raplamaa teistelegi loometsadele. 1996. aasta suvel vttis Rapla keskkonnateenistus ette tavaprase taimeretke Trasoo nmmedele (Suur ja Vike Trasoo nmm). Algtuge saadi ala kohta kivast ksikirjast, mille oli pannud kirja kunagise Rapla metsamajandi direktor Kaljo Rebassoo (19292002) ning tallel hoidnud kodu-uurija Arvi Paidla. Teejuhiks oli metsamees Uno Treier, botaanikuks Olev Abner Tallinna botaanikaaiast, pildistas fotokunstnik Arne Kiin. Toona registreeriti 21 liiki kaitsealuseid taimi, sh. 17 liiki kpalisi. Osalt ka tnu sellele retkele on Trasoo nmmed hlmatud Trasoo looduskaitsealasse.

Lipstu nmme Lehmluke pank andis nime Raplamaa ajalehe hist lisalehele Lehmluke. Kodu ja looduse leht. Lisalehe algatas hist ajakirjanik Viio Aitsam, aastail 19931998 ilmus seda 35 numbrit. Esimeses lisalehes (14. jaanuar 1993) ilmus levaade Teodor Lippmaa mlestuspevast, juhtartikli Teodor Lippmaa koloogina Rangu loometsas autor on legendaarne looduskaitsja Jaan Eilart (19332006). Siinse loo autor peab kige vrtuslikumaks lisalehtedes ilmunud materjaliks taimeekspeditsioonide kirjeldusi.



Tiit Petersoo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet