2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Plevkivi ajalugu EL 2012/12
Eestlaste esimesed kogemused pleva kiviga

Eesti Looduse novembrinumbris selgus, et esimene eestlasest plevkiviuurija oli Jhvi koolipetaja Wilhelm Johanson. Sedapuhku svime sellesse, kuidas eestlased plevat kivi tundma ppisid ja kui suurt osa etendas selles Johanson.

Wilhelm Johansoni thtsus ei piirdunud ksnes plevkivi uurimisega: ta tutvustas seda maavara agaralt ka eestlastele. Isiklike kontaktide kaudu kogunes Johansoni ktte palju teavet plevkivi kohta, htlasi tundis ta huvi selle maapuevaraga seotud juhtumuste vastu: neid thelepanekuid tuli talle Lganuse, Jhvi, Kukruse, Kva ja Erra piirkonna talumeestelt.
Johanson ise ei avaldanud htegi artiklit plevkivist, kuid 20. sajandi alguses ilmunud artiklid Postimehes, Pevalehes ja Wirulases tuginesid eelkige temalt saadud andmetele. Olulised on seejuures kaks kirjutist: Pevalehe ajakirjaniku Johan Weidenstrauchi artikkel Plew kiwi [25] ning Kirde-Eestist prit tundmatu autori kirjatkk ajalehes Wirulane [15].

Kik algas kaevude ja kraavide kaevamisest. Seni on tuntud plevkivikeemiku Agu Aarna menukatest raamatutest jnud klama seisukoht, et plevkivi avastaja oli eesti rahvas ja plevkivi teati ning osati kasutada juba ammu [1: 21]. Pigem on Aarna eldu kirjanduslik mttekik, sest plevkivi ei paljandu looduslikult Phja-Eestis mitte kusagil. Jrelikult ei saanud tema plemisomadused eestlastele tuttavad olla. See selgitab ka asjaolu, miks Eesti kirjandusmuuseumis on silinud ainult kaks primusteadet plevkivi kohta (vt. tekstikasti) ja needki seostuvad 19. ja 20. sajandil toimunud sndmustega.
Sestap vib jreldada, et nii eestlased kui ka siinmail elanud baltisakslased said plevkivi olemasolust teada alles prast kaevude vi kuivenduskraavide rajamist, mille kigus plevkivi maa seest vlja tuli. Kuna pruunikas kivim sarnanes lubjakiviga, siis mbritseti sellega lkkekohti. Erinevalt lubjakivist see kivi aga sttis ja arvatavasti just sedalaadi vahejuhtumist tulenebki kivimi rahvaprane nimetus plev kivi. Selline seik on teada niteks 18. sajandi teisest poolest, kui Kohala misa maadel kaevu rajamisel vlja tstetud kivilasu vttis lket tehes tuld ja karjused said kivi pletades siti sooja [20].
Kukruse misas kaevatud kuivenduskraavidega seostuvad ka eestlaste esimesed jrjepidevamad kokkupuuted plevkiviga (vt Tolli kraavi kohta Eesti Looduse novembrinumbrist). Tolli kraavi (# 1, 2) pandi kaevama just lihtrahvas. Arvestades kraavi sgavust ja kivimikihte, oli tegu fsiliselt vga raske tga.
Andmed selle kohta, kuidas Tolli kraavi kaevati ja plevkivi sealt vlja tuli, sattusid tenoliselt ka Johansoni ktte. Tuginedes tema videtele, kirjutas Pevalehe ajakirjanik Johan Weidenstrauch 1909. aastal oma ajalehes: 45 aastat tagasi [1864. aastal] kaevanud Jhvi kihelkonnas Kukruse misa mehed kraavi ja sealt leidnud nad pleva kivi lademed. Kui juhtumisi mned tkid tulde pandud, siis nhtud, et kivi tuld vtnud ja plenud. Selle peale vaadati muidugi kui imeasja peale, sellest anti ka misaomanikule teada, aga viimane keelanud tlistel kivide pletamise ra. Nagu kneldakse, olla misaomanik kartnud, et vast kik maa plema vib minna [25]. Samal moel on plevkivi leidmist kirjeldanud ks tundmatu autor [15] ja samuti Tiido Laur [13] tema siiski eksis aastatega; htlasi vib plevkivi leidmise kohta lugeda hest rahvaluule arhiivis talletatud mlestusest.
Vib oletada, et 1831. aastal Poola esimese lestusu mahasurumisel erilist vaprust les nidanud Robert von Toll (# 3) plevat kivimikihti siiski ei kartnud, kll aga tegi see teda ettevaatlikuks.
Teade Tolli kraavist leitud iseraliku kivimi kohta levis mbruskonnas sna kiiresti. Peagi tehti sarnasuse jrgi kindlaks, et seda leidub ka tollal Kohtla kla lbinud, ndseks kadunud Mudaoja sngis ja kallastes ning Kohtla ja Jrve valla maadel [12, 13, 15]. See kik plvis thelepanu. Johansoni andmetel olevat niteks Jhvi apteeker ostnud Tolli kest mned sllad kraavist vlja tulnud plevaid kive ning viinud need oma hoovi [15, 25]. Edasi teatas Johanson Weidenstrauchile jrgmist: Juhtunud aga tulekahju; terve alev hes apteegiga plenud maha. Ka kivihunnik linud plema ja kivid plenud ka siis veel suure leegiga edasi, kui kik muu juba ra oli kustunud. Ptud neid [kive] ra kustutada, kuid see ei olla korda linud. Plewale kiwile pandud vahid juurde ja plemine vldanud 23 peva [25].
Jhvi suurt tulekahju, mille kigus ples maha mitu alevi esindushoonet, tendavad ka ilmunud teated ajalehtedes Neue Drptsche Zeitung ja Postimees [8, 26]. Postimehes kirjutati 15. juulil 1868 (ukj.): Phhapv 23. juunil [5. juulil] prrast lunat kello kaks hakkas meie apteek pllema. Tuli levis kiiresti ja mne tunniga ples maha seitse maja [3: 157].
Rahvasuu ei valetanud: Jhvi apteekril oli testi hoovis plevkivi. Tpselt ei tea keegi, miks ta selle uele vedas. Kige tenolisemalt kavatses ta sellega ahju ktta.

Eestimaa guaano. 1869. aasta kevadel saabus Eestimaale saksa keemik Carl Funk, kes oli 1860. aastate keskpaigas (1866?) saanud helt Tallinna hrralt Pollackilt tki vga fosforirikast kivimit (fosforiiti?), mida pidas guaanoks. Kuna guaano hind olid Luna-Ameerikas puhkenud sdade tttu krge, lootis Funk oma leiuga rikkaks saada: ta tuli Eestimaale oma tulevase maardla leiukohta kindlaks tegema.
Keemik otsis seda Tallinna mbruskonnast, kuid asjatult. Kaotanud lootuse, prdus ta nidisega hte Tallinna apteeki ja ksis, kas neile ei ole juhuslikult saadetud seda kivimit analsimiseks. Minu suureks rahuloluks, ma ei eksinud oma oletuses, kirjutas Funk. Seal [apteegis] ma kuulsin, et seda ainet leidub Jhvi lhedal asuvas Kukruse misas, kus seda kasutatakse turba asemel [27: 420]. Kllap juhatas Tallinna apteeker Carl Funki Kukruse misa teadlikult: ta oli kuulnud oma kolleegi nnetusest Jhvis ja nnda ka plevast kivist.
Funk ei heitunud, et Kukruselt leitud kivimit ei tarvitatud vetisena. Samas soovis ta Kukruse misa maid rendile vtta, kuid Toll tles talle ra. Seepeale avaldas Carl Funk Eestimaa guaanost venekeelse artikli [27], selle ajendil algatas Tartu likooli keemiaprofessor Carl Schmidt diskussiooni Funki eksitavate videte le. htlasi rgitas professor oma pilasi Aleksandr amarinit ja Richard Hehni uurima plevkivi keemilisi omadusi ning kttevrtust [4, 18]. Uurimus plevkivi kttevrtuse kohta (see on parem kui kasepuul) tenoliselt veenis Tolli selle kasutamise otstarbekuses.

Kohalike elanike teadmised edenesid visalt. Hoolimata kikidest Johansoni kogutud testisndinud lugudest ei teadnud Lganuse ja Jhvi kihelkonna eestlased plevkivist kuigi palju. Seda asjaolu kinnitab veel ks Johansonilt prinev lugu. 1909. aastal teatas ta Weidenstrauchile: Mni aeg tagasi ehitanud keegi talupoeg sauna. Ahju ehitamiseks vtnud ta ilma teadmata mned tkid plevat kivi. Kui nd ahju esimest korda tuli pandud, hakanud ahjuks ehitatud kivid plema. Esiotsa oli hirm muidugi suur, aga prast muutus ta suureks imestuseks [25]. Arvatavasti oli tegu Lganuse kihelkonnas Erra vallas elanud talupojaga [15]. Tema ahi siiski maha ei plenud. Ent kige olulisem thelepanek siinjuures on hoopis see, et 20. sajandi alguskmnendi lpul Wirulase hinnangul Siiski ei tea suurem osa kohalikku rahvast tema [plevkivi] olemasolemise le veel peaaegu mitte midagi. Vast hiljuti teatasin ma hele K[ohtla] kla rentnikule, et tema krundi sees aias plevat kivi leidub, mida mees aga ei uskunud, seni kui kivid koju viis ja ahjus jrele proovis, et nad plevad [15].
Veel 1916. aastal olid teadmised Eesti plevkivist samasugused, nagu oli kirjeldanud Tiido Laur [13]. Rohkem said eestlased selle maavara kohta teada alles 1917. aastal, kui Eesti ajakirjanduses kirjutati palju Vene keskvimu otsustest rajada Jrve klla suur plevkivi pealmaakaevandus [23].

Johansoni nimi kadus plevkivi uurimise ajaloost. Eelkirjutatu phjal vib Johansoni pidada heks kesksemaks isikuks, kelle kaudu avardusid eestlaste teadmised plevkivi leviku, koostise ja kttevrtuse kohta. htlasi oli Johanson rahva lesthenduste ja kogemuste koguja, et nnda saada levaadet eestlaste teadlikkuse kohta sellest maavarast.
Nib, et oma rolli teadvustas ka Johanson ise (# 4). 1928. aasta 25. novembril thistas riiklik plevkivitstus kmne aasta mdumist Eesti plevkivitstuse algusest [16]. Ajakirjanduses oli selle aastapeva ettevalmistamisest palju juttu. Johanson leidis, et plevkivitstuse algus Eestis seostub eelkige tema tegevusega 19. sajandi lpuaastail, mitte 1918. aastaga. Ta otsustas sellest teada anda kaubandus- ja tstusministrile, et saada plevkivitstuselt abiraha, kuna teda kimbutasid paljud haigused [24]. Nnda saatiski ta ministrile tenoliselt enda 1897. aastal kirjutatud venekeelse teate ajalehes Sn Otetestva ja selle refereeringud nii Vene kui ka vlismaa ajakirjanduses, et testada oma panust Eesti plevkivitstuse rajamisse. Ministri kohusetitja Leo Sepp kirjutas Johansoni abirahapalve peale: Korjatud materjali phjal vib teks pidada, et paluja 1897. a. likivi (plevkivi, kukersiidi) tutvustamist laiemates ringkondades on taga pdnud [7]. Plevkivitstus oli aga teisel seisukohal: Kogutud andmete jrgi kski Eesti plevkivi tegelastest Johansoni 1897. a. ajalehe kirjutustest tuget ega ergutust saanud ei ole. Seda silmaspidades ei pea Plevkivitstuse juhatus mitte vimalikuks Johansonile plevkivi summadest toetusraha mrata [7].
sna lihtne on arvata, miks riiklik plevkivitstus Johansoni teeneid ei tunnustanud. Nimelt toetus Eesti plevkivitstuse tekkimine 1918. aastal tielikult vene geoloogide (Nikolai Pogrebov, Pavel Krutikov), inseneride (Aleksei Lomakov, Mihhail Jatsevit, Georg Doepp, Boriss Tsvantsiger) ja keemikute (Vladimir Valgis) uurimistulemustele aastail 19161920 [23]. Eesti plevkivitstuse rajaja ja plevkivitstuse juhatuse esimees Mrt Raud (# 5) tundis hsti nende teadlaste panust, ent ta ei leidnud nende meeste tdest vhimatki vihjet Johansoni venekeelsetele teadetele. Seeprast jigi plevkivihuvidega koolimees tagaplaanile. Ka esimesest eestikeelsest Eesti plevkivi uurimise ajaloo levaatest, mille koostaja oli Mrt Raud, ei leia tema nime [16: 3236; 20; 23]. Nnda kustuski Johansoni nimi ametlikust Eesti plevkiviuurimise ajaloost.
Tiesti unustuse hlma Johansoni teened plevkiviuurijana siiski ei vajunud: selle valdkonnaga seostati edaspidi tema nime Tartu petajate seminari juubelialbumis. Selles ilmusid kasvandike elulood, kus oli mainitud, et Wilhelm Johanson on esimene meie plevkivi propageerija [10: 268]. Sellest raamatust judis teave Johansoni ja plevkivi kohta ka nukogude ajal ilmunud Tallinna 21. kooli vljaannetesse [6: 6; 17: 6], kuid taasiseseisvumise jrel koostatud juubelialbumites ei ole enam sellekohast infot [5, 14].

Koolimehe tegevus plevkiviuurijana oli mrkimisvrne. Eestimaal oli plevkivi uuritud juba enne Wilhelm Johansoni tegutsemist. Oluline on Johanson aga selle poolest, et ta oli esimene eestlane, kes plevkivi vastu sgavat huvi tundis ning seda uuris ja tutvustas. Paraku ei hinnanud riigi plevkivitstuse juhatuse esimees Mrt Raud tema teeneid, kuna Johanson ei olnud insener ega teadlane. Samuti ei ilmunud tema sulest htegi kokkuvtvat phjalikku artiklit, mida plevkivi uurijad oleks edaspidi thtsaks pidanud.
Nendel phjustel jttis Raud Johansoni vlja enda koostatud Eestimaa plevkivi uurimise ajaloost ja Johansoni nimi vajus unustusse. Samas vib oletada, et Johansoni 1897. aastal ilmunud teade ning sellele jrgnenud sndmused ajendasid venelasi 1908. aastal Eestis taas alustama erarahal phinenud plevkiviuuringuid. Raud ise pidas seda prde toojaks plevkivi uurimisse [16: 34]. Igal juhul oli plevkivist 1928. aastaks saanud Eestis kige enam kasutatav ktteaine (# 6).
Kummatigi on olukord Johansoniga paradoksaalne. Ehkki ta oli ametlikust Eesti plevkivi ajaloost vlja jnud, olid tema kogutud lesthendused, niteks Tolli kraavi kaevamise ja Jhvi plengu kohta, rahvasuus legendidena kibel mitmesuguste juurde meldud liialdustega (nt. plevkivist ehitatud sauna mahaplemine). Sealt judsid need omakorda Agu Aarna menukatesse kirjutistesse [1: 21; 2: 3] ja ka teistesse vljaannetesse [11: 31; 19: 596; 21: 6; 22: 3]. Seega on Wilhelm Johansoni kogutud andmeid kasutatud kogu aeg, teda ennast tunnustamata.

LISAKAST:
Eesti rahvaprimusest leiab plevkivi kohta vga vhe teateid
Kukruse misa kraavikaevajad kaevasid Kukruse lhedal magistraalkraavi. Plevkivi kiht oli nii lhedal ja kraav ka nii sgav, et kaevamisel plevkivi tuli pevavalgele. Kaevamisega juti juba soo ligidale, kus maapind niiske. Tuli luna. Mehed tahavad tuld teha, kuid maa on mrg. Mehed vtsid suurema kivilahmaka, mis kaevamisel maa seest vlja tuli, ja tehti sinna peale tuli. Tuli oli kena ja mehed said kik omad klmad supid soendada ja kiitsid veel plegi. Kuid siis mrkas ks kaevajatest, et see kivi, mis sai tulele alla pandud, ha pisemaks lheb ja hoopiski ra pleb. htul vtsid mehed samasuguse kivi kaenla ja lksid misahrrale seda nitama. Mehed seletasid ra oma loo, kuidas kivi ples. Siis sai hrra vihaseks ja krkis: Kas minul on sarnaste kivikhkaritega tegemist. Kivi ikka kivi! Mehed katsusid, et aga minema said oma kivimunakaga [ERA II 215, 161/3 (3) < Jhvi khk Gustav Haljand, Jhvi linna algkooli pilane < Juula Valgepea, 50 a. (1939)].

Jrv vallamaja oli kus ta ndki on, sl augu sies. Vallamaja juurest veti liiva. Siis oli tie tegemine. Iga pere pidi h tie osa korras pidama, oli mdetud. Akketi vallamajale kaevu kaevama, tuli pruuni kivisi vll. Tuli oli maas, eks neid sattund tulde, nhti, et plesid. Viedi misa neid kivi, mis lasi selle asja lppedata, et mitte ks khk. Siis niikaua oli vagane, kui ilmus ks, kes akkas seda asja siis uurima. Kust ta siis oli, vai kes ta oli. Tiada ta igatahes sai, jutt lks laijali, kas krahv rkis vai ... Kaevati. Obustega vieti Kohtla jaama, vieti ks vaguni tis ja saadeti Pieterbori. Sedasi siis alustati. Tuli ilma sda. Pl ilma sda akketi siis karierisid kaivama [RKM II 146, 71/2 (23) < Jhvi khk, Kohtla-Servare k Endel Mets < Heinrich Krt, 77 a. (1961/2)].




1. Aarna, Agu 1989. Plevkivi. Tallinn.
2. Aarna, Agu; Kask, Karl; Reier, Alfred; pik, Ilmar 1954. Plevkivi. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn.
3. Gustavson, Heino 1983. Lhilevaade apteekidest enne 1917. aastat. Kohtla-Jrve rajoonis. Tallinn: 157159.
4. Hehn, Richard 1871. Die Produkte der trockenen Destillation des Brandschiefers. Baltische Wochenschrift 9 (12): 2228, 3538.
5. Hirv, Juta (koost.) 2003. Sada aastat koolikella. Tallinna 21. Kool 19032003. Kroonikat. Mlestusi. Dokumente. Fotosid. Tallinn.
6. Hrma, S. (koost.) 1973. N. V. Gogoli nimeline Tallinna 21. Keskkool. Tallinn.
7. Huvitav leheklg plevkivi ajaloost: eestlasest-koolipetaja Vilhelm Johanson plevkivi leiutaja?! Phja Eesti, 1930, nr. 23, 01.03.
8. Jewe. Inland. Neue Drptsche Zeitung, 1868, Nr. 146, 28. 06./10.07.
9. Kaljo, Dimitri 1958. Fr. Schmidt Eesti geoloogia aluste rajaja. Eesti Loodus 9 (4): 193196.
10. Kiirats, Mart; Pld, Peeter; Tork, Juhan 1929. Tartu petajate seminar 18281928. Tartu.
11. Kirss, Odette 1980. Kohtla-Jrve. Linn ja rajoon. Tallinn.
12. [Laur, Tiido] 1909. Mnda nndanimetatud nafta hallikate kohta. Wirulane, nr. 50, 03./16.03.
13. Laur, Tiido 1916. Eestimaa plewast kiwist. Pevaleht, nr. 152, 08./21.07.
14. Leht, Viive (toim.) 1993. Tallinna 21. Keskkool 19031993. Tallinn.
15. Plewast kiwist 1909. Wirulane, nr. 114, 26. 05./08.06.
16. [Raud, Mrt] 1928. Riigi plevkivitstus 19181928. Tagasivaade tstuse tegevusele ja saavutustele tstuse X aastapeva puhul 25. XI 1928. Tallinn.
17. Relvik, Maie (toim.) 1978. N. V. Gogoli nimeline Tallinna 21. Keskkool. Tallinn.
18. Schamarin, Alexander 1870. Chemische Untersuchung des Brandschiefers von Kuckers. Dorpat.
19. Sepp, Mait 2009. Piiludes plevkivitstuse hlli. Eesti Loodus 60 (11): 596599.
20. Sepp, Mait; Pae, Taavi; Tammiksaar, Erki 2013. Plevkivi avastamise lugu. Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat (trkis).
21. mider, Erich 1981. Kohtla-Jrve. Tallinn.
22. mider, Erich 1984. [Kohtla-Jrve]. Vihandi, Oskar. Kohtla-Jrve. Tallinn: 35.
23. Tammiksaar, Erki 2013. Plevkivitstuse algus Eestis eeldused ja phjused. Ajalooline sissevaade. Akadeemia 25 (12) (trkis).
24. Johanson, Vilhelm [prandusasi]. Eesti riigiarhiiv, 2-2-5263, l. 44p.
25. W-ch. [Veidenstrauch, Johan]. 1909. Plew kiwi. Pevaleht, nr. 221, 28. 09./11.10.
26. Wirromaalt. [Tullekahjo]. Postimees, 1868, nr. 27, 03./15.07.
27. Функ, Карл 1869. Открытие залежей гуано в Эстляндии. Земледельческая газета (35) 27: 420421.

Autorid tnavad Anto Aasat, Ester Haljastet, Ester Petersit, Ave Pilli ja Mari-Ann Remmelit abi eest.



Erki Tammiksaar, Taavi Pae
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet