|
 |
Eesti Loodus 2012/12 | SISUKORD
| summary EL 2012/12 |
|
|
Bats are protected species in Estonia
Triinu Tõrv gives a thorough and captivating overview of the species diversity of our bats, their ways of life and protection needs. In Estonia, there are records of 12 bat species, which differ largely based on their habitat requirements and ways of life. |
|
| Autori veerg EL 2012/12 |
|
Miks peaksid teadlased teadusest kirjutama? |
| Võiks rääkida sellest, kuidas vaid avalikkuse harimine ja entusiasmi kasvatamine tagab teadusele maksumaksja toetuse ning hoiab maailma langemast pimedasse aega, kus teadlasi „valede tulemuste” eest vangi mõistetakse ning tulevikku horoskoopide abil ennustatakse. Võiks rääkida sellest, kuidas loodus ja teadus on mõnikord nii põnevad ja üllatavad, et lihtsalt on vaja oma vaimustust teistega jagada. |
|
| Sõnumid EL 2012/12 |
|
Tullio Ilomets pälvis elutööpreemia |
| 15.–16. novembril peetud teadusmeedia konverentsil „Teadushimuline meedia” anti kätte auhinnad 2012. |
Keskkonnateo tegi ornitoloogiaühing, -teokese JCI GO Koda |
27. novembril jagati Tallinnas üheksandat korda aasta keskkonnateo ja -teokese auhindu.
Keskkonnateo kategoorias oli kandidaate üheksa ja žürii üsna üksmeelsel hinnangul kerkis teiste seast esile kolm ettevõtmist. |
Tallinna vanalinn valiti üheks Läänemere regiooni imeks |
Lõpule on jõudnud Läänemere linnade liidu korraldatud hindamisvõistlus „Läänemere piirkonna kuus imet” (www.6-bsr-wonders.net). Selle siht on tutvustada Läänemere piirkonna kultuuri- ja looduspärandit, tugevdada ühist identiteeti ning muuta piirkond turistidele nähtavamaks ja köitvamaks.
8. |
Eestisse sattus esimene ruskerästas |
| Kihnu saare lõunatipus Pitkänäsil tekitas novembri keskel elevust ruskerästas (Turdus naumanni). Seda Siberi liiki pole Eestis varem kohatud. |
Jõulukaardile sobivaimad margid |
22. novembril ilmusid Eesti Posti tänavused jõulumargid.
Sisemaasaadetisele sobiva postimaksevahendi nimiväärtusega 45 senti on kujundanud Jaan Saar ja selle trükiarv on miljon. |
Vereta Jahi võitis veealune foto haugist |
| 8. novembrist on Eesti loodusmuuseumis olnud võimalus uudistada fotokaadreid tänavuselt Vereta Jahilt, mis peeti maikuus Nohipalo jahialal Põlvamaal. |
Kirde-Indias tapetakse punajalgpistrikke |
| Võrgupaigast www.conservationindia.org/campaigns/amur-massacre saab vaadata väga julmi kaadreid kauges India osariigis Nagalandis peetavate tapatalgute kohta, mille ohvreiks langevad tuhanded ida-punajalgpistrikud (Falco amurensis). Samast võib lugeda ka meetmetest ja soovitustest, mille abil püüavad India looduskaitsjad jõhkratest traditsioonidest võitu saada ning nende jätku edaspidi vältida. |
Enamik EL liikmeid püsib hästi Kyōto kohustuste teel |
| Euroopa keskkonnaagentuur (EEA) avaldas oktoobri lõpus kaks raportit, millest nähtub, et kasvuhoonegaaside heide vähenes EL-is mullu 2,5%. Niimoodi ollakse igati võimelised täitma Kyōto protokolliga võetud kohustust vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heidet viiendiku võrra, võrreldes 1990. |
BirdLife: EL liikmesriigid ei hooli kalavarudest |
| Maailma linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife International (BI) avaldas oktoobri lõpus rahulolematust EL ühtse kalanduspoliitika (CFP) ja selle elluviimist tagava Euroopa merendus- ja kalandusfondi (EMFF) läbirääkimiste käigu üle. Nimelt laskis kalandusministritest koosnev EL kalandusnõukogu BI sõnul „kempsust alla” Euroopa Komisjoni mullused edumeelsed ettepanekud EMFF kohta. |
Šveitsis toetatakse eakate liikuvust |
Thunis, 40 000 elanikuga Šveitsi linnas Aare jõel, jagatakse eakatele ja puudega inimestele nõuandeid ja koolitust, kuidas vanusest ja/või liikumisraskustest hoolimata jääda liikuvaks.
Vanurid tunnevad ennast väljaspool kodu sageli ebakindlalt. Küsimus pole ainult ea või tervisega seotud probleemides, vaid ka liikluses, mis muutub aina pöörasemaks, ning näiteks ühissõidukite piletimajanduse üha suurenevas automatiseerituses. |
|
| Veebivalvur EL 2012/12 |
|
Wikile meeldivad monumendid |
Võrgupaigast commons.wikimedia.org/wiki/Wiki_Loves_Monuments_2012_winners saab uurida, milliseid fotosid tõsteti üle maailma esile hiljuti lõppenud fotovõistlusel „Wiki Loves Monuments”.
33 riigist lõi kaasa 15 000 fotograafi, kes avaldasid üle 350 000 pildi. Kõik fotod on avaldatud andmebaasis Wikimedia Commons vabakasutuslitsentsi alusel, mis võimaldab neid pruukida kõigil soovijatel, kes vaid viitavad foto allikale ja autorile.
Eestis peeti sama ürituse raames võistlus „Kultuurimälestised Vikipeediasse”, millel osales 75 pildistajat 2600 fotoga 1404 kultuurimälestisest. |
Roheline Värav on taas valla |
Eestimaa looduse fond (ELF) teatas, et kodumaiseid keskkonna- ja loodusuudiseid koondav veebiportaal Roheline Värav (RV) on taas avatud. Uuenenud veebilehte näeb aadressil www.rohelinevarav.ee.
RV-st leiab ülevaate päevakajalistest keskkonna- ja loodusuudistest ning artiklitest, mis pärinevad keskkonnaorganisatsioonidelt, loodus- ja teaduslehekülgedelt, e-ajalehtedest ning valitsusasutustelt.
Uuendusena on RV-s arvamuste rubriik „Roheline sahtel”, mille kaudu saavad huvilised jagada oma arvamusi, videoid, lugusid, pilte ja kommentaare.
RV-s on ka sündmuste kalender, mis aitab olla kursis koolituste, foorumite, seminaride, näituste ning muude keskkonna- ja loodusüritustega.
Eri vormides, nii veebilehe kui ka ajalehena, on RV tegutsenud alates 1999. |
Keskkonnaameti tänavused loodustrükised |
Keskkonnaameti kodulehel saab keskkonnahariduse valdkonna alt www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/trukised/ vaadata tänavuse teabematerjali elektroonset versiooni.
Ilmunud on hulk uusi teematrükiseid. 24 voldikut tutvustavad Eesti kaitsealasid ja 7 loodusradu, 6 brošüüri maakondade kaitstavaid loodusobjekte. |
Võrgupaik uhkete panoraamvaadetega Eestist |
Võrgupaigas www.estonia360.ee on Joel Tammeti „Eestimaad uuest ja põnevast vaatenurgast kajastav kogumik”.
Avalehelt saame lugeda, et aeropanoraame hakati jäädvustama tänavu jaanuaris ning et see töö on pidev. Sestap on mõnestki kohast juba olemas eri aastaaegadel tehtud ülesvõtted. |
|
| Nahkhiired EL 2012/12 |
|
Nahkhiired on Eestis kaitse all |
| Eestis elutsevad nahkhiired tunduvad tavainimese jaoks ühtmoodi sarnased ning tihtilugu arvatakse, et kõik nad on ühest liigist. Tegelikult on Eestis kohatud tosinat liiki nahkhiiri, kes erinevad suuresti nii oma elupaiganõudluse kui ka eluviisi poolest: neil on isesugused eelistused suviste poegimiskolooniate asukohtade suhtes, nende toidubaas erineb, mõned neist on paiksed ja teised rändliigid. |
|
| EL küsib EL 2012/12 |
|
Mis rõõmu pakub Vereta Jaht jäägritele? |
| Vereta Jaht sai alguse Väätsal, kuid hiljem hakati käima külakorda ka teistes RMK jahimajandites. Osalenud saatjana peaaegu kõigil pildijahtidel, võin kinnitada, et pildistajate kõrval on see olnud oodatud sündmus ka jäägritele. |
|
| Pärandkultuur EL 2012/12 |
|
Kultuuripärandi aastal pärandkultuurist |
| Kultuuriministeerium on 2013. aasta nimetanud kultuuripärandi aastaks. |
|
| Põlevkivi ajalugu EL 2012/12 |
|
Eestlaste esimesed kogemused põleva kiviga |
| Eesti Looduse novembrinumbris selgus, et esimene eestlasest põlevkiviuurija oli Jõhvi kooliõpetaja Wilhelm Johanson. Sedapuhku süüvime sellesse, kuidas eestlased põlevat kivi tundma õppisid ja kui suurt osa etendas selles Johanson. |
|
| Aasta puu EL 2012/12 |
|
ÕUNAD, MAHL, SIIDER, KALVADOS |
Selle aeganõudva teekonna läbivad vaid erilised siidriõunad, mis valmivad kindlas piirkonnas. Ent tulemus on vaeva väärt.
Siidri värvikas ajalugu. |
Eesti jämedaimad õunapuud |
| Tänavu suvel käisin uurimas õunapuid, mis on üksikobjektidena kaitse all. Peaaegu kõik mets-õunapuuks peetud puud osutusid metsistunud aed-õunapuudeks. |
Üraskid õunapuul |
| Üraskid on tuntud metsaputukad, kuid mõned liigid nende hulgast võivad aiapidajaile teha õunaaias tuska. Tänavuse aasta puu nime kandva ürasklase – õunapuu-maltsaüraski – leiab aga hoopis Eesti ohustatud liikide punasest nimestikust. |
Õunapuu nimetuse saladus |
| Õunapuu on olnud eestlastele tuntud ja omakeelse sõnaga nimetatud juba siis, kui eestlaste esivanemad ei olnud koondunud üheks rahvaks. Õunapuud tähistavad eri päritoluga sõnad põhjaeesti ja lõunaeesti murretes viitavad sellele, et õunapuud õpiti tundma ajal, kui elati veel eraldi hõimudena. |
Õue-õunapuu |
| Maade tagastamise aegu polnud mul võimalik talu eluhooneid tagasi saada ja seetõttu oli vaja otsida uut eluasemepaika. Juurde ostetud maadel oli puisniite, väikseid metsasalusid ja vanu saunaasemeid. |
|
| Fotovõistlus EL 2012/12 |
|
Eesti Looduse kolmeteistkümnes fotovõistlus |
| Eesti Looduse tänavusele fotovõistlusele saadeti 1070 pilti 172 autorilt, kellest noorim oli neli ja vanim kaheksakümmend aastat vana. Eesti Looduse fotovõistlus on keskendunud looduse tundmisele: fotograaf peab võimalikult täpselt määrama pildistatava objekti ning kirjutama juurde foto saamisloo. |
Väike vesiroos |
| Ühel kenal suveõhtul lugesin naabripoistele muinasjuttu Pöial-Liisist. „Aga tädi Aire, meie järves elab ka Pöial-Liisi!” kuulutas viieaastane jõmm. |
|
| Intervjuu EL 2012/12 |
|
Kas eesti kultuuril on elujõudu? |
| Folklorist Marju Kõivupuu on Tallinna ülikooli Eesti humanitaarinstituudi maastiku- ja kultuurikeskuse vanemteadur. Ta on sündinud Võrumaal Saru-Mäepõrus, õppinud Valga 1. |
|
| Kaitseala EL 2012/12 |
|
Lipstu nõmme kaitseala 75. aastapäev |
| Rapla–Varbola maantee ääres asuv Lipstu nõmm oli esimene Eestis kaitse alla võetud loomets. Selle kaitseala tähtpäev võiks meid ärgitada Raplamaa loometsadele väärilist tähelepanu pöörama. |
|
| Raamatud EL 2012/12 |
|
Raamatuarvustus: Linnumääraja |
Linnumääraja. Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja
Lars Svensson, Killian Mullarney ja Dan Zetterström. |
|
| Kroonika EL 2012/12 |
|
Tänavune hiie sõber on Marju Kõivupuu |
24. novembril toimus Tartus Eesti kirjandusmuuseumis viiendat korda Maavalla koja hiie väe tunnustamissündmus.
Esmalt tõmmati joon alla tänavusele, maausuliste ajaarvamise järgi 10225. |
KIK toetab säästva transpordi arendamist |
Keskkonnainvesteeringute keskus avas 1. novembril Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist rahastatava säästva transpordi arendamise esimese taotlusvooru, mille eelarve on ligi 19 miljonit eurot.
Säästva transpordi taristu arengut ja uuendamist toetatakse seetõttu, et kaitsta paremini välisõhku. |
Tartu uue loodusmaja juurde rajatakse kaunis park |
Tartu Lille tänavale ehitatava loodusmaja ja loomemajanduskeskuse vahelisel alal korrastatakse umbes 9000 ruutmeetrit pargiala, kuhu rajatakse jalgteed, valgustus, lastemänguväljakud ja rohkelt väikeehitisi.
Lille 10 ja Kalevi 13/15/17 asuvasse parki ehitatakse päikesekell ja vaateplatvorm, peale kiikede, liivakastide ja karusselli rajatakse pargialale ka seikluspark ja veesilm ning loodusliku kattega jalgteed.
Pargi rajamine läheb maksma 313 450 eurot. Töö teeb Merko Tartu, kes esitas Tartu loodusmaja pargi heakorra ja haljastuse avatud riigihankele soodsaima pakkumuse. |
Hiiumaal hakatakse taas liha töötlema |
Hiiumaal on 20-aastase pausi järel taas võimalik liha töödelda: värskelt valminud Vaemla tootearenduskeskuses saavad kohalikud talunikud ja lihatootjad tellida tapa-, lõikamis- ning pakendamisteenust.
Lammaste ja lihaveiste karjatamine Hiiumaa poollooduslikel kooslustel on märkimisväärse tähtsusega: kui seal ei karjatataks loomi, siis need alad võsastuksid ja kaoksid nii mõnegi haruldase linnu- ja taimeliigi väärtuslikud elupaigad. Ilma kohaliku väike-lihatööstuseta oli Hiiumaa loomakasvatajatel, eriti lambakasvatajatel, väga keeruline pakkuda saarel hiidlastele ja turistidele kohalikku liha.
MTÜ Hiiu Veis ja Lammas juhatuse liikme Omar Jõpiselja sõnul oli eesmärk „luua kaasaegne ja säästliku lihatootmisbaasiga tootearenduskeskus, mille baasil hakkaks arenema kohapealne lihatöötlemine, sh. |
Villa Tammekann valiti rahvusvahelise tähtsusega hoonete sekka |
Tartus Tähtveres asuv Tammekannu villa, mille on projekteerinud Soome arhitekt Alvar Aalto, arvati portaali The Iconic Houses rahvusvahelise tähtsusega ehitiste nimekirja.
1932. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
