Mullakaitseseadust Eestis paraku pole. Seda hakati keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostama küll juba mitme aasta eest, kuid esialgu ei ole jõutud seadust vastu võtta.

Mullakaitseseadust oleks Eestile kindlasti tarvis. Praegu on muldi puudutavad küsimused õigusaktides väga tagasihoidlikult kajastatud. Seetõttu on muldade kui Eesti ühe tähtsama loodusvara kaitse jäänud tagaplaanile, võrreldes kas või vee- ja õhukaitsega.

Ka Euroopa Liidus on mullakaitsega seotud teemad tõusnud aktiivselt päevakorda alles viimastel aastatel. Siiski on probleemi olulisust mõistetud ja hakatud tegema ettevalmistusi nn. mulladirektiivi jaoks. Selleks on loodud liikmesriikide esindajatest koosnevad töörühmad, mis tegelevad erosiooni, muldade orgaanilise aine, muldade saastumise, seire ja teadusküsimustega.

Praegu on Eesti normatiivaktides kõige otsesemalt kajastatud põllumajandusliku maakasutusega kaasnevate muutuste seire korraldus. Põllumajandusministeeriumi koostatud maaparandusseaduses kasutatakse mõistet maaparandusseire. Selle all mõistetakse abinõude süsteemi, mille eesmärk on muu hulgas koguda andmeid maaparanduse ja -kasutuse keskkonnamõju kohta. Maaparandusseire kohustus on maaparandusbüroodel ja põllumajandusuuringute keskusel.

Mullakaitsele on tähelepanu pööratud ka põllumajanduse keskkonnameetmeid koostades. Mitmed meetmed aitavad otseselt või kaudselt kaasa meie muldade kaitsele.

Mullad on maailmas kiiresti vähenev loodusvara ja seetõttu väärivad nad ka Eestis senisest märksa suuremat tähelepanu. Riiklikul tasandil tagaks selle mullakaitseseadus.