Suvi on jälle kuidagi märkamatult mööda läinud. Aga see-eest tuleb sügis oma kaunite värvide ja mõnusa lõhnaga. Peab tulema. Vastukaaluks jahedavõitu kevadele ja suvele.

Esimesed sügise märgid on juba tunda ja näha: punetavad pihlamarjad, jahedad ja pimedad ööd, kombainid viljapõllul, kartulivõtjad vagude vahel. Saagikoristuse aeg on käes. Maamullast kaevatakse välja kõik, mis sinna hoole ja armastusega on kevadel pistetud. Vanasti oli kombeks loodust ja mullapinda saagi eest tänada. Küllap teevad tõemeelsed talumehed seda praeguselgi ajal. Kuid paljukest neid on…Tuleb tõdeda, et mulda, eriti mullakaitse vajadust on tähtsustatud üsnagi vähe. Seevastu võib peaaegu iga päev raadiost kuulda või ajalehest lugeda mõnest hävimisohus taime- või loomaliigist, saastatud linnaõhust, röövellikust metsaraiest, reostatud joogiveest või neid kontrollivate õigusaktide vastuvõtmisest. Kas muld, meie toitja ja katja, ei vääriks samasugust või isegi enamat kajastamist? Või on mullaga kõik kõige paremas korras?

Kahjuks päris nii lood ei ole. Sellekuine Eesti Looduse number püüabki kajastada meie mullakaitsega seotud probleeme. Neid on tõesti omajagu, alates valedest mullaharimisviisidest ja liigväetusest ning lõpetades tootmisreovee ja kaevanduste tekitatud kahjudega. Kõike ei jõuks niikuinii ühes ajakirjanumbris põhjalikult käsitleda. Mulla kasutus on mõneti küll enesestmõistetav – ilma selleta ei saa elus püsida –, kuid muld on siiski väärt mõistlikku ja hoolivat suhtumist.

Mullakaitse ei ole pelgalt mulla enese, vaid terve elukeskkonna kaitse. Pealegi ei ole muld nii elutu ja ebahuvitav, kui esmapilgul tundub. Mari Ivask selgitabki meile (lk. 32–35), miks muld on vaese mehe vihmamets. Mullaelustiku mitmekesisus on tõepoolest imetlusväärne. Mis sest, et sealsed asukad on inimsilmale peaaegu nähtamatud või siis välimuse poolest mitte kõige paeluvamad. Siiski on need olevused kogu ökosüsteemi talitluse tähtsad lülid: nad aitavad kaasa lagunemisele ja huumuse tekkele, samuti kobestavad ja õhustavad mulda jpm. Üks mis kindel: neid on meile hädasti vaja.

Mulla väärtustele on tähelepanu pööranud ka paljud meie tuntud kirjamehed oma laulu- ja luuleridades. Vahest näitab seegi, kui oluline see eluta ja elusa looduse ühislooming meie jaoks peab olema.