|
 |
Eesti Loodus 2004/09 | SISUKORD
| Reisikiri EL 2004/09 |
|
Kes kardab Finn MacCooli |
| ... Näinud siis Benandonner kätkis pikutavat “lapsukest” ja mõelnud, et kui juba tita on nii suur, siis kui pirakas peab veel Finn ise olema. |
|
| Euroopa haruldused Eestis EL 2004/09 |
|
Kivisisalik |
| Päikesepaistelistel septembripäevadel võib hea õnne korral näha mõnes liivakarjääris, luitemänniku lagendikul või vanal sõjaväepolügoonil kivisisalikku. See liik on Eestis oma levila põhjapiiril, niisiis üsna haruldane ning hajusalt levinud. |
|
| EL küsib EL 2004/09 |
|
Mida kujutab endast pärandkoosluste kaitse ühingu (PKÜ) rohumaade andmebaas? |
| Pärandkoosluste kaitse ühingu rohumaade andmebaas sisaldab infot Eesti poollooduslike rohumaade ehk pärandkoosluste kohta, hõlmates pisut ka kultuurrohumaid ning endisi niite, mis praeguseks on metsa kasvanud. |
Kas Eestis on vaja mullakaitseseadust? |
| Mullakaitseseadust Eestis paraku pole. Seda hakati keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostama küll juba mitme aasta eest, kuid esialgu ei ole jõutud seadust vastu võtta. |
|
| kaitsealad EL 2004/09 |
|
Nätsi-Võlla looduskaitseala |
| Sellesse väga mitmekesise looduse ja rikka elustikuga alale on oodatud erilise loodushuviga inimesed, sest matkarajatisi seal pole ega ole ka kavandatud: igaüks peab ise toime tulema. |
|
| Toimetaja veerg EL 2004/09 |
|
Eluring käib mulla kaudu |
| Suvi on jälle kuidagi märkamatult mööda läinud. Aga see-eest tuleb sügis oma kaunite värvide ja mõnusa lõhnaga. |
|
| Panin tähele EL 2004/09 |
|
Sõtkapere korstnas |
| Elame Päidla järvistusse kuuluva Räbijärve (pindala 6,8 ha) ääres. Et järv ilmutab kinnikasvamise märke (kohati võib paadipõhi juba vesikarikaisse takerduda), on ta toiduküllane elupaik veelindudele. |
|
| Essee EL 2004/09 |
|
Eetika ebaloomulikkus |
| Evolutsioonilises psühholoogias käsitletakse inimloomust mehhanismide kogumina, mis on loomuliku valiku teel edasi kandunud seetõttu, et need süsteemid on lahendanud kohastumisel tekkinud probleeme. Neid mehhanisme aktiveerivad keskkonna stiimulid, tagajärjeks on teatav käitumine. |
|
| Intervjuu EL 2004/09 |
|
Muld on vaese mehe vihmamets |
| Mari Ivask (1951) on sündinud Vigalas. Lõpetas 1974. |
|
| Poster EL 2004/09 |
|
Vesilobeelia igatsus |
| See oli aastakümneid tagasi, kui minu rännuteele jäid Tänavjärve kaldavees kiikuvad erkroheliste vartega vesilobeeliad. See oli juhuslik kohtumine, kuid nende kaunitaride võbelev ja süütult avali olek leidsid koha minu südames. |
|
| artikel EL 2004/09 |
|
Suurte puude väikesed abilised |
Paljudele meeldib korjata metsas puravikke, riisikaid, pilvikuid ning teisi seeni, kuid vähesed on huvi tundnud, mis toimub maa sees. Ja kui mõni uudishimulikum ongi üritanud viljakeha alt veidi pulga või näpuga maad sonkida, pole ta sealt leidnud muud, kui mõne puujuure. |
Kastani hõrgud annid |
| Sügisel langeb linnaparkides või -tänavatel jalutaja pilk sageli mahapudenenud kastanimunadele. Ehkki viljad on välimuselt ahvatlevad, kõlbavad nad peamiselt lastele mängimiseks või loodusraviks: meil kasvavate hobukastanite annid pole inimesele söödavad. |
Kevad hallpõsk-püttidega |
| Esimesed päikesekiired tungisid läbi tiheda udu. Veel valitses pakane, mis oli ehtinud kogu taimestiku valge karraga. |
Sada aastat Karl Hommiku sünnist |
Üks Eesti tuntumaid hüdrolooge ja tunnustatud maaparandusteadlane Karl Hommik sündis 1904. aasta septembrikuu kaheksandal päeval Harjumaal Kuivajõe vallas Kurena külas.
|
Omapärane karstiala kuusemetsas |
| Karstivormid on levinud eeskätt Põhja-Eestis ja Lääne-Eesti saartel. Rapla-Ingliste-Juuru maanteest ligikaudu poolteist kilomeetrit lõuna poole jääb Pae karstiala, mis on tuntud eelkõige oma karride poolest. |
Mullakaitsest ei saa üle ega ümber |
Ei mullast sul olegi enam suurt lugu,
kui kõndima õpid parkettide pääl,
sääl ununeb loodus ja loomise lugu
ja kõrvadest kustub sul põldude hääl.
(Hando Runnel, 1976)
|
|
| Aasta puu EL 2004/09 |
|
"Lepaseen" ja leppade tegelikud kaaslased |
| Seeneliste autod vuravad Eestimaa rohketest lepikutest enamasti mööda, sest häid söögiseeni sealt saada ei loodeta. Ent loodusesõber leiab lepametsast peaaegu aasta ringi midagi huvitavat ja isegi üllatusi – muu hulgas ka leivakõrvast koguni südatalvisel ajal. |
|
| In memoriam EL 2004/09 |
|
Kõige pisemate veeloomade südikas uurija |
| 23. detsember 1915–9. |
Taimekaitse grand old lady |
Leida Leivategija
12. september 1918–26. |
|
| Tööjuhend EL 2004/09 |
|
Fotoaparaadiga piksenooli püüdma |
| Kui elektrivalgus kustub ja kostab hirmu tekitavat kõminat, ent teadaolevalt pole lähikonnas lahingutegevust, on saabunud hea võimalus panna end proovile, pildistades äikest. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
