2004/09



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikel EL 2004/09
Kastani hrgud annid

Sgisel langeb linnaparkides vi -tnavatel jalutaja pilk sageli mahapudenenud kastanimunadele. Ehkki viljad on vlimuselt ahvatlevad, klbavad nad peamiselt lastele mngimiseks vi loodusraviks: meil kasvavate hobukastanite annid pole inimesele sdavad. Lunamaades kasvavad aga hoopis teised kastanipuud, kelle maitsvaid vilju on ammustest aegadest naudinguga sdud.

Vahemere maades hakati kastanipuid teadlikult viljelema ligikaudu kolm tuhat aastat tagasi. Nende leviku eest teistesse maadesse hoolitsesid nii vanad roomlased kui ka kreeklased. Just roomlased andsidki kastanitele nende teadusliku nimetuse ndiskujul Castanea, millest on tuletatud suur hulk teisendeid eri keeltesse, niteks itaaliakeelne castagna, hispaania castana, hollandi kastanje, soome kastanja jne. Veelgi ammusemad kastanisbrad olid hiinlased: primuste jrgi kasvatati ja sdi Hiinas kastaneid juba kuue aastatuhande eest. Mainimata ei saa jtta ka Ameerika plisasukaid indiaanlasi, kes on kohalike puude vilju krgelt hinnanud ja ohtrasti tarbinud. Nemad on kasutanud kastaniviljade leotist he komponendina ka rahvaravis leevendamaks hingamisteede haigusi. Ameerikas hinnatakse tnini kastaneid kurnatud inimeste kosutusdieedi olulise osana.

Kastanipuud. Sgikastanid kuuluvad pgiliste seltsi, kastanipuude perekonda. Sdavaid vilju kannab le kmne liigi kastanipuid, kuid olulisemad on neli: Jaapani kastanipuu (Castanea crenata), Hiina kastanipuu (C. mollissima), Ameerika kastanipuu (C. dentata) ja Euroopas levinud harilik kastanipuu (C. sativa). Nende viljad erinevad liigiti suuruse, biokeemilise koostise, maitse ja vrvuse poolest. Sgikastanite valik on loomulikult palju mitmekesisem, sest ainuksi hbriide ja sorte on maailmas le mitmesaja.

Meile on kige lhedasemad Euroopa kastanipuud, jrelikult nendest rgimegi. Vlimuselt on nad vga silmapaistvad: vanemaealised, mitmesaja-aastased puud krguvad 40 meetrini, nende tve mbermt ulatub paari-kolme meetrini. Kastanipuud itsevad juunis-juulis, viljad valmivad septembris-oktoobris.

Vili koosneb hest kuni kolmest phklist, mis on kaetud hise ogalise katte ehk ldiga. Suuruselt meenutavad viljad keskmist kartulit. Valmides vilja ogaline kate praguneb ja sisuks olevad phklid eralduvad. Phklid meenutavad kujult kas sibulat vi knt: hes otsas on terav tipp, vastaspoolel aga lame heledam naba. Phkleid katab tumepruun, kergelt puitunud ja maitselt mrkjas koor, mis kuumutamisel kergesti eraldub. Sdav osa on kollakasvalge sisu, mille arvele langeb ligikaudu 85% phkli kaalust. Sdavate kastanite erivorm on maroonkastanid, mis on kll tavalistest mnevrra viksemad, kuid seevastu meeldivama maitsega.


Kastani vili toidupalana. Valminud kastanid pudenevad puudelt ja nad kogutakse maapinnalt kokku. Hilisemate hallituskahjustuste vltimiseks tdeldakse vilju kuuma veega. Hoolimata sna suurest kuivainesisaldusest langeb peaaegu pool vrskelt korjatud kastanite massist ikkagi vee arvele. Seetttu kipuvad nad toorelt riknema. Jahedas vib tooreid kastaneid hoida kuni kaks kuud, turbasamblasse pakitult kauem. Et viljad paremini siliksid, kuivatatakse neid kas pikese kes vi kunstlikus soojuses. Kuivatamine lpetatakse, kui on saavutatud ligikaudu kmneprotsendine veesisaldus: sellised viljad peavad muutusteta vastu ligikaudu aasta. Kige parem on neid siiski hoida jahedas ja kuivas hurikkas ruumis.

Phklite sdav tuumaosa sisaldab rohkesti ssivesikuid, millest lviosa (2040%) langeb trklise arvele. Just trklis teebki toored kastanid jahuseks. Teistest ssivesikutest on kastanites palju suhkruid, ligikaudu kmme protsenti. Suhkrud ja trklis koos annavad rstitud kastanitele magusa maitse, mis on mneti vrreldav klmavetud kartulite omaga.

Kastanite vrtust toiduna suurendab kergomastavate valkude (kuni 4%) sisaldus ja tagasihoidlik rasvasus (kuni 2%). Samas on viljade rasvhappeline koostis inimorganismile soodne: peamiselt mono- ja polkllastamata rasvhapped. Orgaanilistest hapetest on kastanites un-, sidrun- ja piimhapet. Kuid happed ei mjutagi oluliselt kastanite maitset. Kogu kastanipuu, viljad kaasa arvatud, sisaldab ohtralt parkaineid, millest thtsamad on tanniinid. Just viimased annavad viljadele omalaadselt mrkja maitsevarjundi.

Ssivesikute rohke sisalduse tttu annavad kastanid sjale kllalt palju toiduenergiat: sajagrammisest portsust saab gurmaan 180220 kilokalorit. Mineraalainetest on sgikastanites eriti palju kaaliumi (kuni 0,5%), vhem fosforit ja kaltsiumi. Vitamiinidest vrivad mrkimist askorbiin- ja foolhape, vhestes kogustes on kastanites vitamiine B1 ja B6. Mikroelementide poolest vivad kastaniviljad hiilata vaid mduka rauasisaldusega.


Mida kastanitest tehakse? Tnapeval sakse maailmas aasta jooksul ligikaudu 500 000 tonni kastaneid. Eurooplastest elavad suurimad kastanisjad Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Trgis ja Kreekas. Aasia riikidest hinnatakse kastaneid kui toidupoolist krgelt Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Kastani viljadest valmistatakse jahu, sellest on juba ammustest aegadest alates ka leiba kpsetatud. Ega ilmaaegu ei eldud, et kastanid andsid paljudele metsarahvastele peatoiduse. Pruuniks krvetatud kastanitest tehtud jahu on kasutatud ka kohvi aseainena.

Ndisajal kasutatakse kastanitest tehtud jahu kpsetiste, niteks leibade ja kookide, samuti preede ja kreemide valmistamiseks. Kastaneid saab silitada klmutatult, konserveeritult, kuivatatult vi vaakumpakendis. Valmisroogadest on vga tuntud kastanipree, mida sakse lihatoitude juurde. Normidega on mratud, et kastaneid peab prees olema vhemalt 38%, lejnud osa on vesi, suhkur, li, pektiin ja eri maitselisandid.

Kastaneid vib sa ka toorelt, niteks salatites, nagu teisigi phkleid. Samuti vib kastaneid kas phjalikult keeta vi kergelt kupatada ja hiljem erisuguste katetega glasuurida. Tnapeva kiire elutempo juures saab kastanitest maitsva toidu ka mikrolaineahjus. Ent kige enam rstitakse kastaneid stel. Rstimisel eemaldub kest ja jrele jb lbikpsenud toitaineterikas sisu. Vahemere maades on lahtisel tulel grillitud kuumad kastanid eriline maiuspala, eriti julude ajal ning aastavahetusel. Sdavaid kastaneid kasutatakse magustoitudes: kompvekkides, jogurtites, jtistes, vietes jm. Eraldi magustoiduna makse suhkrustatud kastanilaaste. Kastan oma mitmeklgsuses klbab nii soolaste kui ka magusate roogade koostisse.


Aga meil kasvava hobukastani viljad? Peab veel kord rhutama, et hobukastani (Aesculus hippocastanum) viljad inimesele sgiks ei klba. Tsi, vga karmis nljaolukorras on neid siiski erandkorras tarvitatud: viljad kooriti, tkeldati, kuivatati ja jahvatati jmedaks jahvatiseks. Nii saadud esialgset jahu leotati mitmes vees, kusjuures esimesele leotisveele lisati soodat. Vett mitu korda vahetades nnestus eemaldada mruaineid ja mrgiseid hendeid. Lpuks jahvatis kuivatati ja segati leivajahu hulka. Eeltoodud petus pole mitte mingil juhul meldud jrgimiseks!

Tunduvalt sagedamini on pakutud kastanijahu sgiks koduloomadele. Rohkem on hobukastani viljadel edu loodusravis. Niteks soovitati ttute reumavalude leevendamiseks lamada kuivatatud kastanitega tidetud kotil. Kastaniviljade vesileotist soovitati aga pruukida khulahtisuse korral. Peenestatud hobukastanitest tehtud tinktuuri on rahvameditsiinis kasutatud nii reumahdade kui ka veenilaiendite ravis. Kastanikeedist on aga kasutatud kha raviva vahendina.



Urmas Kokasaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet