| artikel EL 2004/09 |
 |
Suurte puude väikesed abilised |
Paljudele meeldib korjata metsas puravikke, riisikaid, pilvikuid ning teisi seeni, kuid vähesed on huvi tundnud, mis toimub maa sees. Ja kui mõni uudishimulikum ongi üritanud viljakeha alt veidi pulga või näpuga maad sonkida, pole ta sealt leidnud muud, kui mõne puujuure. |
Kastani hõrgud annid |
| Sügisel langeb linnaparkides või -tänavatel jalutaja pilk sageli mahapudenenud kastanimunadele. Ehkki viljad on välimuselt ahvatlevad, kõlbavad nad peamiselt lastele mängimiseks või loodusraviks: meil kasvavate hobukastanite annid pole inimesele söödavad. |
Kevad hallpõsk-püttidega |
| Esimesed päikesekiired tungisid läbi tiheda udu. Veel valitses pakane, mis oli ehtinud kogu taimestiku valge karraga. |
Sada aastat Karl Hommiku sünnist |
Üks Eesti tuntumaid hüdrolooge ja tunnustatud maaparandusteadlane Karl Hommik sündis 1904. aasta septembrikuu kaheksandal päeval Harjumaal Kuivajõe vallas Kurena külas.
|
Omapärane karstiala kuusemetsas |
| Karstivormid on levinud eeskätt Põhja-Eestis ja Lääne-Eesti saartel. Rapla-Ingliste-Juuru maanteest ligikaudu poolteist kilomeetrit lõuna poole jääb Pae karstiala, mis on tuntud eelkõige oma karride poolest. |
Mullakaitsest ei saa üle ega ümber |
Ei mullast sul olegi enam suurt lugu,
kui kõndima õpid parkettide pääl,
sääl ununeb loodus ja loomise lugu
ja kõrvadest kustub sul põldude hääl.
(Hando Runnel, 1976)
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
