2004/09



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikel EL 2004/09
Omaprane karstiala kuusemetsas

Karstivormid on levinud eesktt Phja-Eestis ja Lne-Eesti saartel. Rapla-Ingliste-Juuru maanteest ligikaudu poolteist kilomeetrit luna poole jb Pae karstiala, mis on tuntud eelkige oma karride poolest.

Autorile pole teada, millal ja kes on geoloogiakirjanduses esimest korda maininud Pae karstiala. Arvatavasti oli sellest juttu Jaan Jungi Tallinnamaa muinasaega kirjeldavas llitises. Alapealkirja all Ida- ehk Hiidaurkad on ta kirjutanud: Hreda vallas (teine teataja tleb Kuimetsas) on hulk suuri kaljukoopaid kuusemetsa all kaljuse maa sees, mis kik looduse snnitatud on. Kevadeaegadel olla mnes koopas paar slda vett. Mned minna ieti kaugele maa alla, kelle viimne ots teadmata. [3] Kas Jaan Jungi mainitu on teprane vi mitte, kuid kaljukoobaste kirjeldus vib kuuluda ka Kuimetsa karstialale: nimi Iida urked on teatavasti Kuimetsa karstiala rpvorm. Siiski vib Hreda valla mainimise phjal oletada, et keegi oli Pae karstialast teadlik ja vis Jaan Jungile sellest knelda.

Pae ja ka paljusid teisi Eesti karstialasid uuris phjalikumalt lo Heinsalu [1, 2]. Hea levaate Pae karstialast on andnud ka Hella Kink [5].


Palju karsti pisivorme ehk karre. Pae karstiala asub vikesel loopealsel Raplast ligi kuus kilomeetrit ida pool. Karstinhtused on siin moodustunud Raikkla lademe lubjakividesse, karstivli ise kuulub Kohila karstivaldkonda.

Pae karstiala on ks ulatuslikum karride ala Eesti mandriosas: vikesel, ligi he hektari suurusel alal vib silmata rohkesti karsti pisivorme [1]. Siinsed mnekmne sentimeetri sgavused ebakorraprase kujuga augud ja looklevad vaod on enamasti kaetud rohukamaraga. Karstiala idapoolses osas on arvukalt langatuslehtreid ja koopaid. Karstikoopad on kll vga madalad, kuid roomates pseb neid ka lhemalt uudistama. Laeaknaga koopa pikkus on 910 meetrit, laius viis ja krgus 0,51,8 meetrit. Teise koopa maa-alune kik on kuni neli meetrit lai ja kaksteist meetrit pikk, krgust on koopal 0,40,8 meetrit [2].

Loopealse idapiirile jb omaprane 1,8 meetri krgune astang, mis on kujunenud astangu ees olnud Balti jpisjrve tegevuse tttu.


Maaomanikud on Pae heaks teinud palju. Pae karstiala kahe hektari suurune ala veti vabariikliku kaitse alla 1959. aasta mrtsikuul. 1980. aasta metsakorralduse kigus projekteeriti kaitsealuseks maaks aga kmme hektarit [6]. htlasi on karstiala kohta valmistatud pperaja skeem, mille phjal tehtud stend on paigaldatud teeraja algusesse. Paar aastat tagasi on ala kohta koostatud uuem kaart, millele on muu hulgas kantud thistatud rada, koobaste ja karride asukohad.

Taasiseseisvumisel tagastati maad endistele omanikele. Kuke talu peremees Jri Kresmer ning Sepa talu peremees Enn Haas on pperajasse suhtunud pieteeditundega: korrastanud oma maa-alad, abistanud ja juhendanud raja thistamisel, valmistanud aiast lbipsuks vravaid. Sepa peremees oli sunnitud tegema sedagi, mis ametimeestel vajaka ji, nimelt paigaldama kaitseala sildi ja teele viida, et ra hoida loodushuviliste sit oma ue.

Karstiala idapoolne osa astang, koopad, langatuslehtrid ja maa-aluste kikude laeaugud jvad Risti Mati (endine Lame talu osa) talu maale. Selle talu peremees Mati Radiko on loodushoidliku mtteviisiga ning suhtub pperajasse soosivalt. Vaadete ja karstivormide avamiseks on harvendatud vsa ja koosklastatult keskkonnateenistusega tehtud raiet.

Eesti rglooduse raamatu neljandas osas (Rapla maakond) on lo Heinsalu teinud ettepaneku laiendada kaitseala astangust ida poole saja meetri vrra, hlmates sellesse soo ja metsa. Ka karstiala kattev vljavalitud Natura-ala ulatub astangust ida poole. Pae maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnus saigi idapiir viidud Risti Mati idapiiriga kokku. Sel puhul hlmaks kaitseala astangust idasse jva sooriba, sellest omakorda idasse jva metsase knka ning knka taha jva tkikese Hreda rabast [4].

Paraku on praegune pllumajanduspoliitika teinud Risti Mati taluperemehe ka Natura suhtes ettevaatlikuks. Natura phimtetel majandavat ta oma maad nii vi teisiti. Tema jrgi olla eesti talumees talitanud lbi aegade just sama moodi vanavanaisa Lame Prits ei kaevanud soovikusse kraavigi.


Pajatusi koobastest. Mati Radiko on karstialast ht-teist huvitavat rkinud. Niteks talvel tusvat koopaavadest lbi lume auru. Maa-alused kigud olevat omavahel henduses. Lame sauna pererahvas kasutanud hte lhikonna langatuslehtrit vlikgina. Kui tuul keerutanud ning viinud suitsu koopaavasse lehtri seinas, nhtud eemal metsa all mitmes paigas maa-aluste kikude laeaknaist suitsu tusmas. Samuti olla sja ajal peidetud koobastesse relvi.

Muistendi jrgi olnud vanasti Pae karstialal raudvravatega linn, mis vajunud maa alla. Hiljem kuuldud selle koha peal kirikukellade helinat [2]. Karstivljale jb ka veel sna heas seisukorras lubjaahi.

Karstiala mbruses leidub muudki kultuuriloolist. Sissekigu lhedusse jb kunagise Pae kla kooli ase. Rapla-Ingliste maanteelt karstiala poole keerates on klatee krval nha mitu kultus- ja viljakuskivi. Selles paigas olnud varem kla sda. Karstialale viib nn. Spruse puiestee. Kolhooside hendamisel sattunud naaberklad Pae ja Hertu hte majandisse kokku. Klasid hendanud tee ristinudki irvhambad selle nimega.



Tiit Petersoo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet