2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/6
Pealinna veevarustus: minevik ja tnapev

Tallinn on Eesti suurim veetarbija. Looduslikult kllaltki veevaesel alal asuva pealinna elanikke varustatakse veega peamiselt lemiste jrvest. Juba ammugi linna veetarbe jaoks vikeseks jnud jrvele on appi suunatud ka muud pinnaveekogud. Kui suurel hulgal ja milliste omadustega vesi juab lemiste jrve? Kuidas muutuvad vee omadused jrves ja veepuhastusjaamas ning milline on lpuks linlaseni judev kraanivesi?

Pealinna veeksimused on plvinud thelepanu juba sajandeid. Tallinna veevrgi areng on meie hdrotehniliste rajatiste ajaloo thtis osa. Et saada kllaldaselt kvaliteetset vett, on insenerid ja tehnikateadlased teinud tihedat koostd loodus- ning viimastel kmnenditel ka keskkonnateadlastega. Pealinlaste veemuredele on 20. sajandil lahendusi otsinud paljud tuntud veeinsenerid, hdroloogid ja jrveuurijad. Linna veehaardessteem on maa-alalt laienenud sedavrd, et lemiste jrve juhitakse vett vljastpoolt tema looduslikku valglat, isegi Liivi lahe vesikonnast.

Tallinna veevrgi ajalugu ulatub keskaega. heks esimeseks linnakaevuks vib pidada rae rikutes mainitud Rataskaevu, mis seisab rekonstrueerituna oma algsel asupaigal praegugi. Rataskaevu nime sai ta kll hiljem, kui ehitati ratas, mille abil oli hlpsam veenusid kaevust vlja vinnata. Linna vanim kaev asus aga Raekoja platsil, kuid andmed selle kohta pole silinud. Ammustel aegadel tid linna vett ka veevedajad.

14. sajandil vajas hoogsalt kasvav linn ha rohkem vett ning oli selge, et veevedajate ja kaevudega polnud enam vimalik piirduda. 1345. aastal andis Taani kuningas Waldemar loa rajada lahtine veekanal lemiste jrvest Harju vravani. Nelja kilomeetri pikkune veetee sai alguse Hrjapea je lhtest. Algul oli kanali philesanne tugevdada linna kaitsevimet, kuna selle abil tideti Toompea linnuse vallikraave veega. Sama sajandi lpus alustati puidust veetorustike rajamist, et nende abil toita linna kaevusid lemiste jrve veega. Kdunema kippuvad puittorud vahetati osaliselt tinatorude vastu 17. sajandi alguses. Et tagada vee puhtus, kaeti lemiste jrve ja linna hendav lahtine kanal paekivist kattega. 1700. aastal puhkenud Phjasda katkestas kik linna veevarustuse parandamiseks ette vetud td.

Elanikkonna ja tstuse kiire kasvu tttu 19. sajandi esimesel poolel tuli veevarustus mber ehitada. Samuti kordusid tol ajal nn. kuivad aastad (niteks 1826), mil lemiste jrve madal veeseis hvardas linna veeta jtta. Selleks ajaks oli ligi 400 aastat ts olnud puittorustik lootusetult amortiseerunud. Raad kiitis heaks asendada see malmtorustikuga, seda tehti aastail 18441860. 19. sajandi teisel poolel hiris linnaelanikke peale veevhesuse ka vee kehv kvaliteet.

Esimene maailmasda katkestas Tallinna veevarustuse probleemide lahendamise. T jtkus Eesti Vabariigi algaastail. 1921. aasta vga kuiv suvi ja sellele jrgnenud klm talv phjustas lemiste jrve veetaseme languse ja kanal klmus phjani, mistttu oli suuri raskusi varustada linna veega. Veepuhtuse probleem lahendati aga alles 1927. aastal valminud filterveevrgiga. Sestsaadik on valdav osa linlastest tarvitanud tdeldud pinnavett.


Tallinna pinnaveehaarde laialdased alad. ha suureneva veetarbimise tttu ilmnes juba 19. sajandi lpus, et lemiste jrv ei taga piisaval hulgal vett, eriti puastel aastatel. Jrves olevale Linda kivile on raiutud mitu aastaarvu, mis thistavad kivi tielikku kuivalejmist: 1826, 1887, 1908, 1960, 1970 ja 1975. Teisalt jlle on jrv oma krge veeseisuga hvardanud ka linna le ujutada aastatel 1761, 1836, 1867 ja 1878. Linna veetarve ei suurenenud mitte ainult elanikkonna kasvu, vaid ka tstuse arengu tttu. Ainuksi tselluloosivabrik vajas juba tollal 25 00030 000 m vett pevas [7].

Leevendamaks veepuudust veti kigepealt kasutusele Pirita je vesi. 1922. aasta sgisel valmis 10,5 km pikkune Pirita-lemiste kanal ja pumbamaja Pirita je res. Nii sai alguse lemiste jrve valgla (70 km) laiendus. Prast Pirita-lemiste kanali rekonstrueerimist ja Vaskjala hdroslme (pais-regulaatori) rajamist 1970. aastal oli vimalik suunata vett isevoolu lemiste jrve kuni 6 m/s. Pirita je tttu suurenes veehaarde valgla ligi 700 km vrra, mis letas kmme korda jrve enda veekogumisala. Pirita je lemjooksule rajatud Paunkla veehoidlas on vimalik silitada veetagavara puaajaks. Samuti on kasutatud Mnniku liivakarjride vett: need karjrid asuvad lemiste jrve looduslikul valglal. 1966. aastal hendati 65 km suuruse valglaga Vna je lemjooks (tuntud rohkem Angerja ojana) Pirita jega (# 1).

Keskmisest veevaesematel aastatel ei jtkunud ka Pirita je veest, et Tallinna janu kustutada. Seetttu hakati veehaarde valglat suurendama. lemiste jrvele tuli suunata appi Krvemaa jed [3]. Tallinna pinnaveehaaret laiendati eriti palju 20. sajandi teise poole kige veevaesemal perioodil ja prast seda [1]. Suur veepuudus kimbutas pealinna 1975. aastal. Sama aasta sgisel lks kiku Jgala lemjooksu Pirita jega hendav Sae-Sepa kanal ning Purdi kanal, mille kaudu judis Jgala jkke n.-. vras vesi (lemiste jrv saab vhesel mral vett ka Liivi lahe vesikonnast) Prnu je algusligust Purdi lhedalt. Pinnaveehaarde vanem osa, mis koosneb Pirita je, Jgala ja Prnu je lemjooksul olevatest rajatistest, moodustab Pirita ssteemi. See katab praeguse tarbimise puhul hdroloogiliselt keskmisel aastal linna veevajaduse ning veerohketel aastatel jb vett le.

Ssteemi teine osa (Jgala keskjooksu ja Soodla je rajatised) peab leevendama veepuudust puaajal. Jgala je ssteem koosneb Soodla ja Kaunissaare peaveehoidlast ning Raudoja ja Aavoja vaheveehoidlast koos hdroslmedega ning neid omavahel hendavatest toruveejuhtmetest ja kanalitest. Et juhtida vett Jgala ssteemist Pirita jkke, rajati Jgala-Pirita kanal, mis valmis 1987. aastal. Kogu Tallinna pinnaveehaardessteem on isevoolne, v.a. juhul, kui Paunkla veehoidlat tidetakse Jgala je lemjooksu veega Sae pumbajaama abil. Praegu on pinnaveehaarde valgla 1865 km, s.o. umbes 4,5% Eesti territooriumist, ning letab lemiste jrve looduslikku valglat 23 korda. Sedavrd suurel mral on Tallinna linn seotud oma kaugema tagamaaga.


Muutlik veetarbimine. Tallinna veetarbimine suurenes kuni nukogude aja lpuni htesoodu (# 2). Ajavahemikus 19601991 suurenes veevtt lemiste jrvest keskmiselt kaks miljonit kuupmeetrit aastas. Edasi see jrsult vhenes (viimase 14 aasta jooksul ligi neli korda), esmajoones suurel hulgal vett tarbivate tstusettevtete sulgemise tttu. Ainuksi tselluloosivabrik vajas oma suurima tootmismahuga aastatel kuni 55 00060 000 m vett pevas, s.o. veerandi kogu linna veevajadusest. Kuid ka olmevee osa Tallinna hisveevarustuses on Eesti taasiseseisvumise jrel vhenenud ligi kolm korda (# 3). Olmevajadusteks tarbitakse vett vhem tnu sstlikumale kasutusviisile: on paigaldatud konoomsemaid sanitaarseadmeid ja vhendatud veekadusid linna veevrgus, samuti on mju avaldanud veehinna tus [2]. Veekadu on praeguseks vhenenud 22%-ni (# 4), ent 2000. aastal oli see veel 35%.

Peale pinnavee on Tallinnas lbi aegade kasutatud phjavett ja seda peamiselt linna lneosa asumites, nagu Nmmel, Hiiul ja Psklas, samuti Pirita je paremkaldal, Merivljal ja nd ka uuselamurajoonides, niteks Veskimldres ja Tiskres. Elanike peamine veega varustaja on AS Tallinna Vesi. Tegutseb veel mitu vikest veefirmat, kes kik n.-. kauplevad phjaveega linna eri piirkondades. AS-i Tallinna Vesi veetoodangust hlmab phjavesi kogutarbimisest 1011%; 2004. aastal pumbati veevarustusvrku 2,7 miljonit m phjavett. Sedamda, kuidas on vhenenud pinnavee tarbimine, ammutab AS Tallinna Vesi ka phjavett umbes neli korda vhem kui viisteist aastat tagasi.


Pinnaveest nuetekohase joogiveeni. Joogivesi peab vastama kvaliteedinuetele, hoolimata pritolust. Praegu on suurem osa Tallinna joogiveest lemiste jrvest ning sellega hendatud jgedest prit tdeldud pinnavesi.

lemiste vesi on kare ja sisaldab rohkelt orgaanilist ainet. Puhastamist raskendab jrvevee omaduste aastaajaline kikuvus. Taimhljumi (ftoplankton) vohamine suvel ja varasgisel phjustab vee suure hgususe. Vee pH vib aasta jooksul kikuda kllaltki suurtes piirides, olles valdavalt vahemikus 7,68,9. Kuna vee tarbimine on viimasel kmnendil vhenenud, siis on kahanenud ka jgedest lemistesse suunatava vee hulk ning selle mju jrvevee omadustele.

Selleks, et jrveveest saaks kigile nuetele vastav joogivesi, lbib see 15-tunnise puhastusprotsessi. Veepuhastusskeem on jrgmine: mikrofiltreerimine, eelosoneerimine, koagulatsioon, selitamine, filtreerimine ja jrelkloreerimine. Vesi juhitakse jrvest mikrofiltritesse, kus eemaldatakse 2530% vetikatest ja muust hljumist. Mikrofiltreeritud vesi suunatakse edasi kontaktbasseini, kuhu lisatakse osooni-hu segu. Seejrel lisatakse osoneeritud veele koagulant (alumiiniumpolkloriid) ja flokulant helveste tugevdamiseks ning segatakse. Edasi voolab vesi selititesse, kus vees olev sade vlja settib. Seliti laosast kogutud vesi puhastatakse omakorda kahekihilistel antratsiidi vi aktiivse ja liiva kiirfiltritel. Sealt vljuv vesi vastabki joogivee kvaliteedinormile. Enne puhtaveereservuaari judmist lisatakse kloori, et vltida mikroobset reostumist linna veetorustikes.

Joogivee kvaliteedinormid (vt. tabel 1) kehtivad tarbijani judva kraanivee kohta. Enne seda on aga vesi voolanud kilomeetreid Tallinna tnavate all vonklevates torudes. Nendes vib vee kvaliteeti mjutada nii torustiku materjal kui ka vee liikumiskiirus vi seisuaeg selles.

Kolm philist veekvaliteedi probleemi tavainimeste jaoks on vee vrvus, lhn ja maitse. Kuna tarbimus on tunduvalt vhenenud, on vee viibeaeg torustikes pikenenud ja voolukiirus vhenenud. Vee seisak torus vib vee omadusi halvendada: tekib ebameeldiv lhn ja maitse ning mningane sogasus. Torustike korrosioon suurendab joogivee rauasisaldust. Prast uue koagulandi (polalumiiniumkloriid ehk PAX) kasutuselevttu lemiste veepuhastusjaamas on tallinlaste kraanivee rauasisaldus vhenenud. Vrreldes varem kasutusel olnud kemikaaliga ei sisalda PAX sulfaate ning tstab joogivee pH taset, see omakorda soodustab torustike seintel kaitsekihi teket, mis tagab viksema korrosiooni ning puhtama vee.


lemiste jrve seisund. Alates 14. sajandist inimkasutuses olnud lemiste jrv on kige intensiivsemalt kasutatud veekogu Eestis. Vee hulka jrves on olenevalt veenudlusest ja sademetest reguleeritud Pirita-lemiste kanali ning avariivljalaske abil. Jrve veepinda ptakse hoida 170190 cm le graafiku nulli, mis vastab veepinna absoluutkrgusele 36,436,6 m. 1990. aastate alguses alanud veetarbimise vhenemise tttu on jrves veevahetus aeglustunud ja vee viibeaeg pikenenud. Mdunud aastal kulus linna tarbeks alla he lemiste jrve jagu vett, 1980. aastate lpus aga le nelja jrvetie aastas. Jrve madalaim ja keskmine veetase on nd krgem ning vhenenud on veetaseme aastasisesed kikumised (# 5).

lemiste jrves vib ette tulla vee vga lhiajalist kihistumist varakevadel, enne kui j lplikult sulab, vi suvel tuulevaiksete ja kuumade ilmadega, kuid valdavalt on jrve vesi hsti segunenud. Jrve phi on aasta ringi anaeroobne ja setete hapnikutarve on suur. Jrve phjast umbes 5% on kaetud phjataimestikuga [9]. Phi on suures osas mudane, kuigi aastail 19741984 pumbati vlja le 200 000 m muda. Kuna lemiste jrve on kaua aega kasutatud veemahutina (alates jrve valgla suurendamisest 1920. aastatel), on tema algsest looduslikust reiimist ja vee omadustest vhe silinud. Ka keskmisest veetasemest krgemale ulatuvad paekivipuistest kaldad ja kaldakindlustused on tehislikud, mis kll pikkamisi kattuvad loodusliku taimestikuga.

lemiste jrv on ks paljudest kaltsium-vesinikkarbonaatse veega jrvedest Eestis. Jrv ise ja pinnaveehaardeala paikneb sna hukese pinnakattega karbonaatkivimite avamusalal. Kaltsiumi vljasadenemine on hsti mrgatav suvel. Selle testuseks on valge pude kiht penikeelte lehtedel. Ca2+ aegrida peegeldab lemiste veekvaliteedi (kaudselt vee kareduse) varieerumist sedamda, kuidas muutub jrve valglalt juhitav veehulk ja veevahetuse kiirus. Jrve suunatav vesi on ka suurema orgaanilise aine sisaldusega ja n.-. vrvilisem, s.t. humiinainerikkam kui jrve enda vesi.

Juba 19. sajandi lpul peeti lemistet eutrofeerunud jrveks; sinivetikate vohamine phjustas linnaelanike nurinat veekvaliteedi le [6]. ldlevinud limnoloogiliste klassifikatsioonide jrgi on lemiste eutroofne, isegi hpereutroofne jrv, mida iseloomustab ftoplanktoni suur biomass suvel (Chl a vib olla le 100 mg/m).

Ftoplankton on veepuhastuse tehnoloogias ikka probleeme tekitanud. See mjutab puhastusprotsessi praeguseni. ldfosfori keskmine kontsentratsioon on suur, kikudes vahemikus 0,0330,128 mg/l, kuid sellest hoolimata on fosfor primaarproduktsiooni limiteeriv biogeen. Jrelikult valglalt prineva lmmastiku suhteline koormus on veelgi suurem kui fosforil, kuigi jrve vline reostuskoormus on viimasel kmnendil tunduvalt vhenenud.

lemiste jrve kui Tallinna peamise veereservuaari veekvaliteedi parandamiseks on loodud Kurna mrgala jrve lunakaldal. See on looduslhedane lodupuhasti, mis on ttanud alates 2002. aasta suvest. Mrgala rekonstrueeriti, et vhendada Kurna oja kaudu tulevate toitainete koormust ja lokaliseerida vimalik avariireostus looduslikul valglal jrvest luna pool. Nii Kurna kui ka Katku oja suudmed suleti pinnaspaisuga ning vesi juhitakse Kurna mrgalale. Kahe aasta phjal vib elda, et mrgala vhendab jrve valguvas vees nitraatlmmastikku veidi le 30% ja ldlmmastikku ligi 20% [5]. Muude veekvaliteedi nitajate poolest on mrgala mju viksem vi olematu (niteks suurvee ajal) ning olenevalt aastaajast muutlik.

Vikeste ja madalate jrvede seisundit on viimastel aastakmnetel aidanud edukalt parandada biomanipulatsioon ehk veekogu toiduahela reguleerimine. Ka lemiste jrvel on alustatud biomanipulatsioonil phinevate saneerimistdega. Klassikaline veekogu toiduahela rida levalt alla on jrgmine: rvkaladlepiskaladzooplanktonftoplankton. Rvkalade vikese arvu tttu on lemistes arvukas lepiskalade populatsioon zooplanktoni n.-. ra snud, mistttu ftoplankton saab segamatult areneda. Et saada korralik toiduahel, hakati lepiskala (peamiselt latikas, srg ja kiisk) vlja pdma. Nnda loodetakse vhendada nii jrvesisest toitainete koormust kui ka setete resuspensiooni, mis tuleneb latika toitumise iserasusest: ta tuhnib toitu otsides ninaga phjas. Need meetmed on keskkonnahoidlikud, tenoliselt pikaajalise toimega ega hiri veepuhastusjaama igapevatd.
LEMISTE VEEPUHASTUSJAAMA THTSNDMUSED

1927 lemiste veepuhastusjaam alustab td.

1950 Lpetatakse veepuhastusjaama rekonstrueerimine.

1965 Vana veepuhastusjaama laiendamine.

1971 Puhtama joogivee tagamiseks rakendatakse tle mikrofiltrid.

1979 Td alustab uus veepuhastusjaam.

1987 Kivitatakse automaatne juhtimis-ja kontrollssteem.

1997 Veepuhastuses vetakse kasutusele osoon.

2001 AS-i Tallinna Vesi enamusaktsiate mk vlisinvestoritele.

2005 AS-i Tallinna Vesi aktsiatega hakatakse kauplema Tallinna brsil.


Tabel 1. Vaskjala veehoidla ja lemiste jrve vee, phjavee ning puhastatud joogivee kvaliteedi vrdlus (2003).
Nitaja Vaskjala

veehoidla lemiste

jrv Phjavesi Linna pumbatav puhastatud vesi Joogivee kvaliteedinormid Eestis EL direktiiv 98/83/EEC
Hgusus (NH*) 2,4 7.3 0,8 0,2 1 1
Oksdeeritavus (mg O/l) 12,1 7.96 0,7 3,1 5 5
Elektrijuhtivus (S/cm) 515 417 563 444 2500 2500
PH 7,99 7,79 8,11 7,19 6,59,5 6,59,5
Ammooniumioon (mg/l) 0,09 0,07 0,38 0,05 0,5 0,5
Nitraatioon (mg/l) 7,67 2,7 0,03 2,01 50 50
Kloriidioon (mg/l) 8,2 10,3 89,2 18,8 250 250
Raud (mg/l) 0,27 0,08 0,22 0 0,2 0,2
Plii (g/l) 0,10 0,31 0,27 1,23 10 10
* nefelomeetriliselt mdetud vee hgusus. Nefelomeetriga mdetakse valguse hulka, mis tungib otse vette (neeldunud valgus), ning 90 nurga alt hajutatud valguse hulka. Saadud arvude jagatis vljendab vee hgusust.


1. Jrvet, Arvo 2000. Eesti veeolud XX sajandil. Eesti Loodus 51 (12): 515518.

2. Jrvet, Arvo; Perens, Rein 2005. Vee sstlik tarbimine kindlustab tuleviku. Eesti Loodus 4: 613.

3. Kaljume, Jri; Raig, Valdeko 1972. Krvemaa jed lemiste jrvele appi. Eesti Loodus: 129134.

4. Kaljundi, Jevgeni 1997. 660 aastat veeri Tallinnas: 13371997. Tallinna Vesi, Tallinn.

5. Pedusaar, Tiia; Jrvet, Arvo 2004. Efficiency of the seminatural wetland Kurna for protection the water quality in the Lake lemiste in Estonia. Jrvet, Arvo (toim.). Nordic Hydrological Programme Report No. 48 (2): 511518.

6. Schneider, Guido 1908. Der Obersee bei Reval. Die Vegetation. Archiv fr Biontologie 2 (1): 3855.

7. Seemendi, Sirje 1978. Pool sajandit Tallinna Veepuhastusjaama. Eesti Loodus 29 (6): 340347.

8. Sinirand, Ilmar jt. 1992. Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tnapev. Valgus, Tallinn.

9. Trei, Tiia; Trei, Tiiu 2003. Sajand lemiste jrves: taimed teavad ttt. Eesti Loodus 54 (12): 1619.


Tiia Pedusaar (1968) on hdrobioloog, bioloogiamagister. Ttab Tallinna veepuhastusjaamas; uurib, milliste kotehnoloogiliste vtetega parandada lemiste jrve veekvaliteeti.

Arvo Jrvet (1948) on loodusgeograaf ja hdroloog, geograafiadoktor, Tartu likooli geograafia instituudi ppejud.



Tiia Pedusaar, Arvo Jrvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet