2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/3
METSIS on ohus, hoidkem ta kodu

Metsis on ks meie metsade suursugusemaid linde, rglooduse saadik. Et puutumatut loodust jb ha vhemaks, siis on sna loomulik ksimus: kuidas on lood metsisega?

Pan sellele ksimusele vastata, peatudes tema bioloogial ning elupaiga- ja ruuminudluste iserasustel, arutledes arvukuse muutuste ja nende phjuste le. Nnda juangi metsise kaitse korraldamise phimteteni ja selleni, mida teeme Eestis selleks, et ta psiks.

Eesti eri piirkondades on metsist kutsutud mitmeti. Liiginimetusena on metsis kasutusel philiselt Phja-Eestis ja Hiiumaal, Luna-Eestis tuntakse sama lindu mtusena. Veel on eri murretes tema kohta eldud metsakulu, metis, metas, metus, mtas, suur teder.

Metsis on polgaamne liik: paare ei moodusta ja ks lind vib paarituda sama sigimisaja kestel mitme vastassoost linnuga. Vastassugupooled saavad philiselt kokku kevaditi metsisekukkede seltsingulistes mngudes. Siin valivad emaslinnud paaritumiseks partneri mnguasurkonna parimate isaslindude seast, kes on karmis looduslikus valikus vastu pidanud vhemalt kolm aastat ja suutnud hivata kodupiirkonna, mis ulatub ka seltsingulise mngupaiga keskossa. Emaslind haub ja hooldab pesakonda ksinda.

Sellise sigimisvormi vljakujunemisega on kaasnenud suguline dimorfism: emas- ja isaslind erinevad nii suuruselt kui ka sulgkatte vrvuselt. Metsisekuke sulgkate on ldjoontes must ja ta kaalub 45 kg, emaslind on aga loodusvrvidega hsti kokkusulavalt kollakates-punakates-pruunides toonides ning kaalub 1,52 kg.


Levila ja alamliigid. Metsis (Tetrao urogallus) on levinud Palearktise parasvtme taigametsades ja laialehelistes segametsades (# 1). Tema levila phja- ja lunapiir htivad enamasti metsavndi samade piiridega.

Lne- ja Kesk-Euroopas on metsise levila tnapeval vga katkendlik, killustunud levilas on vhenenud ka asustustihedus. Metsis elab seal philiselt mestike plismetsades. Madalamal kui 200 meetrit . m. p. leidub teda vaid Poolas, sealgi nelja eraldi vikese asurkonnana.

Levila idapiiril kohtub metsis lhedase sugulasliigi kivimetsisega (T. urogalloides ehk T. parvirostris). Levilate puutealal elavad mlemad, seal pole haruldased ka kahe liigi vahelised hbriidid.

Roald Potapov [10] eristab metsisel 12 alamliiki. Kige laiemal alal elab phjataiga alamliik T. urogallus obsoletus, kes asustab liigi areaali phjapoolset ala Onega jrvest ida pool, ning Siberi alamliik T. urogallus taczanowskii, kes asustab liigi levila lunapoolset osa Jenissei ja Leena jgikonna taigametsades.

Euroopas on laiemalt levinud T. urogallus major ja Kesk-Vene alamliik T. urogallus pleskei. Eesti jb nende kahe leminekualale. Kogutud materjalide phjal vib vita, et meil valitseb Kesk-Vene alamliik, kuid samal ajal on le kogu Eesti levinud ka lnepoolne alamliik. Hiiumaal kohaliku kirgliku metsisekti Evald Tubi andmetel elas mdunud sajandi I poolel seal ainult Lne-Euroopa alamliik. Tuleb ette ka vahepealseid vorme. Eristada saab neid kaht alamliiki mngulaulu phjal.


Metsist teatakse mngu jrgi. Metsisekukkede mng on ks meelikitvamaid rituaale meie looduses: see hendab endas teatud poose, liikumisi ja hlitsusi.

Olenevalt alamliigist koosneb metsisekuke laul kahest vi kolmest osast. Meil vib peale kahe alamliigi nha ja kuulda ka nende vahepealset, millele on iseloomulik pealk nrga plumpsuga.

Lnepoolse alamliigi laul on kolmeosaline: 1) naksutamine (justkui ldaks vastamisi kaht kuivanud puupulka): algab suurte vahepausidega, kuid intervall lheneb pidevalt ja lpp on eriti kiire (pausideta osa kestab 0,50,8 sekundit); 2) pealk plump (justkui tmmataks pudelilt kork) jrgneb kohe naksutamisele; 3) ihumine (midagi zschiz-schiz-schiz-taolist), kestab 34 sekundit; sel ajal kaotab metsisekukk kontrolli mbruse le: ta peaaegu ei kuule ega ne midagi.

Meil valitsev Kesk-Vene alamliik ainult naksutab ning ihub, tehes vahepeal vikese pausi. Isaslinnule on veel omane rhitsemine, mida vib kuulda htuse sisselennu ja hommikuse passiivse mngu ajal.

Metsisekuke mngukitumise philised elemendid:

* mngulaul puul vi maas iseloomulikus mngupoosis: kael ja saba lespoole suunatud;

* mnguala kuulutamine: lind lendab robistavate hpetega helt puult teisele;

* lhikesed lennud maapinnal, tiibadega vehkides;

* naabrite omavahelised hvardused ja kaklused;

* paarismng emaslinnuga.

Kevadel ratab metsisekuked mngule pikenenud valge aeg, aga oluline on ka ilmastik. Pikesepaistelised sulailmad varakevadel vivad esile kutsuda mngukitumise juhuslikes toitumiskohtades: metsisekuked laulavad mngupoosis ja vivad teha isegi mnguhppeid. Mngupoosis allalastud tiibadega liikudes jtavad nad lumele tiivatriibud. Niisiis ei viita varakevadel nhtud tiivavedamise triibud lumel alati veel mnguplatsile ega isegi selle lhedusele.

Kevade poole asuvad metsisekuked oma kodupiirkonda, kuhu nad jvadki elama: bivad mnguplatsil, sobiva ilmaga alustavad mngu. See algab meil mrtsis, varase kevade puhul juba kuu alguses. Esialgu ilmutavad nad mngutahet ebaregulaarselt, mngivad lhikest aega ja tihti vljapool mnguplatsi. Halvad ilmad vivad mnguhimu peaaegu tielikult maha suruda.

Kevade edenedes suureneb ka mnguaktiivsus: kuked tulevad mnguplatsile igal htul ja hommikul. htuti tehakse demonstratiivseid, ennastkuulutavaid hppeid puult puule, hommikune mng kujuneb jrjest pikemaks ja gedamaks, kuked kaklevad piiride prast jne. Ndki vib ilmastik kogu tegevust tugevalt alla suruda. Ja mitte ainult otseselt: vahel oleneb mnguaktiivsus ka metsisekukkede vimest tunnetada ilma muutusi juba ette.

Kuked mngivad kige gedamalt siis, kui mnguplatsile tulevad kanad. See kestab tavaliselt paar ndalat. Metsisekanade fsioloogiline valmisolek paaritumiseks oleneb peva valgusperioodi pikkusest, seetttu paaritutakse tavaliselt kolme-nelja peva jooksul.

Kolm-neli peva prast paaritumist hakkavad metsisekanad munema ega lhe enam mnguplatsile. See vhendab jrsult isaslindude mnguindu, kuid nad kivad siiski mnguplatsil veel vhemalt kolm-neli ndalat. Sel ajal mjutab nende aktiivsust oluliselt hutemperatuur: soojad ilmad prsivad, jahedad ergutavad. Prast pikka kevadist mnguaega hakkavad isaslinnud sulgima.


Mnguproovid suvel, sgisel ja talvel. Metsistel on nii, et noored eelmise aasta pojad mngivad suvel. Nad alustavad kohe prast sulgimise lppu juulis ja mngivad kogu augusti. See kib mnguplatsil, kus harjutatakse mngulaulu vastavas poosis. Vanu isaslinde ei ole suvel mngimas nhtud.

Sgisest mngu alustavad metsised septembri lpus, see jtkub oktoobris, mnikord veel novembriski. Nd mngivad ka vanad kuked ja mng kib nii mnguplatsil kui ka juhuslikes toitumiskohtades. Philiselt lauldakse mngupoosis, enamasti sna loiult. Sgisel tulevad vahel mnguplatsile ka kanad.

Talvine mng on juhuslik, seda on siiani theldatud vljaspool mnguplatse. Philiselt lauldakse mngupoosis, kikvimalikel kellaaegadel. Talvist mngu ritavad metsise kukkedest-kanadest koosnevad salgad pehmetel talveilmadel.


Laste eest hoolitseb ema. Metsisepojad haub vlja ja pesakonna eest hoolitseb kana ksinda. Pesa on lihtsalt maapinnale kraabitud lohk psa, puhma vi puu all. Tiskurnas vib meie oludes olla 410 muna. Kreemja, pruunide thnidega muna mtmed on keskmiselt 54,0 x 40,6 mm ning see (lnepoolse alamliigi oma) kaalub kirjanduse andmetel 3,454,80 grammi [1].

Tiskurn on enamasti valmis mai keskpaigaks, jrelkurni on leitud juunis ja isegi juuli algul. Haudumine vtab enamjaolt 2426 peva [1, 5]. Pojad kooruvad tavaliselt juuni esimesel poolel ning on pesahlgajad: hakkavad kohe ise putukaid sma, taimne toit lisandub 11. elupevast. Nad arenevad kiiresti: viiepevane poeg vib lennata 30 cm krguseni, kaheksapevane kuni meetri kaugusele, 17-pevane kmne meetri kaugusele. huvaenlaste eest hakkavad metsisetibud pagema alates 13. elupevast [6].

Pesakonnale sobib elupaigaks hre, valguskllaste laikudega ja rohttaimestikuga mets, kus kaste kuivab hommikul rutem ja leidub rohkesti putukaid.


Hdas sigimisega. Ajavahemikus 19782005 oleme Eesti eri piirkondades teinud metsislaste seiret 26 aastal, augustikuus. Andmed populatsiooni soolise ja vanuselise struktuuri kohta nitavad, et Eesti metsise asurkond pole sigimisel eriti edukas: sigimisperioodi lpul oli noorlindude osakaal keskmiselt 33,2%. Keskmine pesakonna suurus samal ajal 3,6.

ldist sigimisedukust kahandavad philiselt pesakonnata emaslinnud, keda oli 61,2% kigist kanadest. Nende kurnad vi pesakonnad olid tervikuna hvinud vi ei olnud nad sigimisel ldse osalenud.

Meie metsise asurkonnas on kaua olnud lekaalus isaslinnud: seireaastatel oli kukkesid keskmiselt 61,3%. Viimasel kmnendil on hakanud isas- ja emaslindude suhe siiski vrdsustuma: 19952005 oli kukkesid keskmiselt 53,9%. Sugupoolte suhte vrdsustumine on mrk asurkonna paranemisest.

Metsiste sigimine on vaevaline ka Lne-Euroopa asurkondades, seevastu meist phja ja ida pool, kus asustustihedus on suurem, sigivad metsised hoopis edukamalt.


Sulgimine ja talvitumine. Tiskasvanud metsised vahetavad kord aastas tielikult vlja oma sulestiku. Prast mngu lppu asuvad isaslinnud ja osa emaslinde, kel sigimine ebannestus, sulgima tavaprastesse kohtadesse: need on enamasti niiskevitu vanad tihedama jrelkasvu ja psastikuga metsad, kuhu inimesel vhe asja. Poegadega emaslinnud sulgivad prast haudumist. Kik lpetavad sulgimise oktoobris.

Sgisel hakkavad metsised laiemalt liikuma: noored kuked lahkuvad pesakonnast, noored kanad aga jvad kauemaks ema juurde. Talvel elavad metsised enamasti igaks omaette vi hest sugupoolest koosnevate vikeste salkadena. Segasalkasid tuleb harva ette.


Milline mets on metsisele parim? Kogu oma suure levila ulatuses elab metsis vanades metsades, philiselt mnnikutes, ja seda kogu aasta. Ta on suur lind ja meie tingimustes paikne, jrelikult vajab palju eluruumi.

Miks on ta kohastunud elama just vanades metsades? Miks noor mets talle ei sobi? Talvel saab metsis toitu philiselt hest liigist mnnist. Ta on kllalt raske ja suure tiibade siruulatusega lind: vajab tugevaid oksi, kus istuda, ja ruumi lennuks. Nendele tingimustele vastavad paremini vanad mnnikud.

Suvel ja sgisel sb metsis palju marju, ka neid kasvab rohkem vanades kui noortes metsades. Pealegi on maapinnal toituvale linnule oluline, et vana metsa all on parem vaade mbrusele ning hdaohu korral rohkem ruumi lendu tusta. See kehtib eriti isaslindude kohta, kelle sulestik ei ole kaitsevrvi. Vanades metsades on ka putukate biomass suurem kui noortes [4]. See on eriti oluline tibudele, kes pesakonniti kohe prast koorumist metsa alla toitu otsima lhevad. Niisiis valib metsis elupaiga selle jrgi, kus kttesaadavat toitu on kllaldaselt ja eluruum turvaline.


Eestis oleme metsise elupaiku uurinud eesktt majandustegevusest vhe mjutatud piirkondades Alutagusel. Nagu kikjal oma levila piires, eelistab metsis ka meil elada talvel mnnikutes, vhemal mral mnni-kase segametsades. Ja mida vanem on mets, seda parem: alla 60-aastastes puistutes neid pole, 52% kigist vaadeldud lindudest elas le 100 aasta vanustes metsades. Meeliselupaigad on rabastuvates ja rabametsades, kus puude krgus on enamasti 1315 meetrit, IVV boniteet.

Samas tehtud toitumisuurimus nitas, et talvel on metsise phitoit mnniokkad ja -pungad, kusjuures okkad on lekaalus. Harva sdi ka kaseurbi. Mnd jb peamiseks toiduallikaks ka siis, kui metsas on lumeta laike. Ent maapinnalt saadakse sel juhul lisa igihaljastest poolpsastest, eriti pohla lehtedest ja jhvikamarjadest, mille ldsuhkru sisaldus on suurem kui mnniokastel.

Kevadiste elupaikade uurimisel oli phithelepanu mngupaikadel: need asuvad tavaliselt suuremaid vi viksemaid soid mbritsevates mnnikutes, eelkige rabastuvates ja rabametsades. Kui need vahelduvad puisrabaga, siis jb ka puisraba mnguala sisse. Lhikonna nmme- ja palumnnikuid haaratakse mngualasse harvem. Mngupaiga metsa vanus on kige sagedamini 80120 aastat.

Mngupaigas on metsis eriti tundlik elupaiga muutuste suhtes: lageraie ning kraavitamine peaksid neil aladel olema vlistatud.

Ka kevadel, kui lumi linud, sb metsis ikka philiselt mnniokkaid ja -pungi, ent vtab lisaks kvitsa ja pohla lehti, mustikavrsete tippe ja jhvikamarju. Kui aga lumevabadel laikudel hakkab itsema tupp-villpea, siis katavad tema isikud ligikaudu kolmandiku metsise toidulauast. Eriti hoolega svad neid emaslinnud, kelle mens on tupp-villpea isikuid kevadel ligikaudu 70%: peatselt munema hakkavatele kanadele on oluline selle taime isikute suur toorproteiini sisaldus.

Suvel on metsise eluala tunduvalt mitmekesisem: nd vib neid nha liikumas ja toitumas kigis marjametsades. Nmmemetsi siiski vlditakse: ilmselt seeprast, et need on alt lagedad pole, kuhu ohu korral varjuda.

Aga ka suvel elab metsis ikka kige sagedamini metsameeste mistes kpsetes ja leseisnud mnnikutes. Seal otsitakse sageli toitu maapinnalt: sakse rohttaimi, marju ja putukaid. Nagu juba eldud, toituvad tibud esimestel elundalatel ainult selgrootutest loomadest. Sgisel sakse nii maapinnalt kui ka puudelt saadavat (haavalehed, mnniokkad). Enne lume tulekut otsivad metsised kivikesi (gastroliite), mis on vajalikud talvise phitoidu mnniokaste peenendamiseks lihasmaos.


Metsise erisoovid eluruumile. Et juda selgusele, miks metsise arvukus vheneb ja kuidas teda aidata, tuleb thelepanu osutada ka tema erinudlustele. Sigimisperioodil on emaslinnud ja kolmeaastased ning vanemad isaslinnud territoriaalse kitumisega, s.t. seotud kindlate aladega ning he kindla mngupaigaga. Neil on sna selgelt piiritletud kodupiirkonnad, kus nad tegutsevad kogu peva vltel. Isaslindude mnguaegsed kodupiirkonnad paiknevad tavaliselt justkui ringina mber mngupaiga keskme ning kattuvad omavahel vrdlemisi vhe. Enamiku metsisekukkede kodupiirkond ei ulatu le kilomeetri mngupaigast. Norras tehtud raadiotelemeetrilised uuringud nitasid, et metsisekukkede kodupiirkonna suurus ji 1079 ha piiridesse [15]. Mngitakse ainult teatud osal sellest.

Mngupaik ongi ala, kus saavad kokku mberringi paiknevate isaslindude kodupiirkonnad. Seejuures on iga kukk peremees mngupaiga oma osal. he- ja kaheaastastel isaslindudel oma koduala tavaliselt ei ole, seetttu on neil igus vaid mngu pealt vaadata. Kllalt sageli kivad nad kevade jooksul n.-. vaatlejana mitmes mngus.

Prast mnguperioodi kaob metsisekukkedel seos oma kodupiirkonnaga. Sulgimise ajal on nad sna vheliikuvad, elavad vaikselt niiskemates tihedama alusmetsaga puistutes. Sulgimispaiga vib metsisekukk valida nii mnguaegses kodupiirkonnas kui ka vljaspool seda.

Prast sulgimist hulguvad metsised vrdlemisi laialt ringi. Septembri lpus ja oktoobris tuleb kukkede jlle meelde kodupiirkond ja mngupaik. Ent talvel liiguvad nad jlle laialt ringi sobivates toitumiskohtades.

Mnguperioodil on isaslindudel kindlad nuded oma kodupiirkonnale, eriti metsa vanusele ja terviklikkusele seal. Metsisekuke kodupiirkonna suurus on prdvrdelises seoses vana metsa rohkusega: mida enam on metsisele sobivat vana metsa, seda viksem on tema kodupiirkond. Mngivate kukkede arv mngupaigas oleneb sellest, kui palju on neile sobivat vana metsa kilomeetri raadiuses mber mngupaiga. Kui vana metsa on seal alla 30%, siis mng enamasti kaob, 3040% puhul mngivad vaid mned kuked. Suuremad mngud psivad seal, kus vanad metsad hlmavad kilomeetri raadiuses vhemalt poole pindalast. Ja see mets peab olema terviklik.

Kui tkeldada mets raielankidega, siis tekivad eraldatud metsatkid. le 100 meetri laiused raielangid mjuvad metsisele halvasti. Seevastu kitsad (kuni 30 m) ja vikese pindalaga (0,5 ha) hajusalt paiknevad raielangid metsise mnguasurkonda ei hiri.


Kuidas lheb metsisel mujal Euroopas? Viimastel sajanditel, eriti eelmisel, on metsise arvukus vga tugevasti kahanenud. Lne- ja Kesk-Euroopas on praegune levila le kahe korra viksem kui 19. sajandil. Pealegi on allesjnud piirkondades arvukus vike ja levila killustunud. Enamik psinud asurkondi on vikesed (alla 200 linnu) ja ksteisest eraldatud [13].

Ilmselt seetttu oli metsis peathelepanu all ka mullu septembris Prantsusmaal peetud X rahvusvahelisel metsislaste smpoosionil, kus ksitleti phjalikult selle liigi asurkondade arvukuse vhenemise phjusi ja kaitset.

Metsise arvukus on prdumatult kahanenud Hispaanias, Prantsusmaal ja Poolas 1950. aastatest, otimaal ja veitsis 1970. aastatest. Norras, Rootsis ja Soomes on seda lindu veel sna paju: 2000. aasta andmetel ligikaudu 650 000 [13]. Kuid sealgi jb teda vhemaks, eesktt sellest ajast, kui metsi hakati tugevamalt raiuma. Soomes niteks hakkas metsise arvukus kahanema alates 1950. aastatest. Soomega piirnevas Karjalas vallandus allakik 1988. aastast. Ltis hakkas metsise arvukus vhenema 1930. aastatel.

Venemaa Euroopa-osas on 2004. aasta loenduste phjal metsist veel rohkesti phjataiga loodeoblastites: Kostroma, Tveri, Kirovi, Permi ja Sverdlovski oblastis. Samas on see liik kadunud mitmes lunapoolsemas oblastis. Kogu Venemaa Euroopa-osas on 2004. aastal loendatud 1 200 000 metsist. Euroopa ulatuses ongi Venemaa ainus, kus metsise seisund on hinnatud stabiilseks.

Enamikus riikides nhakse metsise taandumise phjustena elupaikade hvimist, killustumist ja muutumist. Lne-Euroopa hajutatud ja vikestele metsise asurkondade puhul mjub negatiivselt nende eraldatus. Ligikaudu pooltes Euroopa riikides kahandavad metsise arvukust ka vaenlased, kelle arvukus on suur, samuti hirimine. Mrgitakse ka jahti, philiselt Ida-Euroopas.

Ohustatud liigina on metsis Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa loendis. Tema kaitse on liikmesriikidele kohustuslik. Paljud Lne-, Kesk- ja Kagu-Euroopa riigid on kandnud metsise ka oma rahvuslikku punasesse raamatusse [13]. Ohustatuks peetakse teda ka taigavndi mnedes piirkondades, niteks Soomes [5].


Eestis ei ole lood paremad. 17.18. sajandi levaadetes on imetletud metsislaste rohkust Eesti- ja Liivimaal [2, 3]. Esimesed viited tema arvukuse vhenemise kohta Liivimaal on teinud parun Nolcken 19. sajandi kolmanda veerandi kohta [9]. Saaremaalt on metsis Eesti riigiarhiivi andmetel hvinud juba 19. sajandi keskpaigaks. Ent mitmes ts on rhutatud, et 19. sajandi lpul on metsiseid siiski palju [7, 8]: Liivimaa kubermangu kige rikkamatel metsaaladel olevat siis loendatud hes mngus 5060 lindu ja ligi kaks korda rohkem mittemngivaid [7].

Mdunud sajandi jooksul on metsise arvukus meil pikka aega ja prdumatult vhenenud: see on kulgenud kord nrgemini, kord tugevamini, aeg-ajalt isegi pidurdudes. Kige eredam nide on Hiiumaa, kus 1909. aasta kevadel loendati ligikaudu sada mngivat isaslindu, kuid viimasel aastakmnel on ainult mned teated metsise kohta sellel saarel.

Viimase kolme aastakmne jooksul on meil thjaks jnud ligi kolmandik teadaolevatest mngupaikadest. Eriti suur on see kaotus Tartu, Plva, Vru, Ida-Viru ja Lne maakonnas. Kui nii edasi, siis viks metsis meil tiesti hvida vhem kui sajandiga. Juba praegu pole teda Saare- ja Muhumaal, Hiiumaal on ksikute lindude olemasolu ksimrgi all.

Aastatel 19912000 uuriti metsise mnguasurkondade seisundit kigis Eesti mandriosa maakondades. 13 maakonnas registreeriti kokku 442 mngu, Neist 37% on vikesed (13 kukke), 45% keskmised (47 kukke) ja 18% suuremad.

Meie parimad metsisealad jvad suurtele loodusmaastikualadele (Alutaguse, Vahe-Eesti), seega Ida-Viru, Harju, Jrva, Rapla, Prnu ja Lne-Viru maakonda. Kige vaesemad on metsise poolest Tartu-, Valga- ja Plvamaa (#2).

Kogu asurkonna suurust nitab kige paremini tiskasvanud metsisekanade arv kevadel. Viimasel kmnendil on see arvutuslikult olnud 1300. Arvestades liigi omapra, peaks Eestis olema kevaditi vhemalt 1000, parimal juhul aga 1500 tiskasvanud metsisekana.


Metsist ohustab eelkige elupaikade halvenemine ja hving, eluruumi killustatus ja kahanemine. Just metsise elupaigad ja -ruum ning nende kvaliteet mravad liigi tuleviku antud alal. Kik muu toimib ainult selle taustal.

Metsis on vga tundlik oma elupaiga metsa struktuuri muutuste suhtes: puistu vanus, koosseis, tius, alusmetsa tihedus ja krgus jne. Samal ajal on ta vga tundlik ka maastiku struktuuri muutuste suhtes. Eriti halvasti mjub metsa killustamine suurte lageraielankidega [11, 12], aga just seda meil praegu sageli tehakse: viimase 30 aasta jooksul hvinud 185 mnguasurkonnale sai saatuslikuks just lageraie.

Ei aita liigi nimeline kaitse ega ka metsa puutumatus mngupaikade lhimbruses, kui pisut kaugemas kilomeetri raadiusega ringis ehk metsisekukkede kodupiirkondades raiutakse tkkhaaval maha vana mets. Sellega killustatakse mnguasurkonna psielupaik, mis haarab kigi mngus osalevate metsisekukkede kodupiirkondi. Mngivate kukkede arv vheneb vi kogu mng vib hvida. Just siin on phjus, miks mdunud sajandi teisel poolel kadus palju metsisemnge.

Metsise elupaigad hvivad ka metsaplengute tttu, ent Eestis ei ole tuli siiski mrkimisvrne ohutegur. Kll aga metsade kraavitamine: paiknevad ju metsise mngupaigad enamasti rabastuvates ja rabametsades. Kraavid iseenesest ei pruugi alati hirida, aga nende tttu muutub prdumatult mets: kasvuhoogu saavad kuusk ja kask ning alusmets tugevneb, nii et puistu kujuneb metsise jaoks liiga tihedaks.

Kraavitatud aladel kipub paiguti pahandusi tekitama ka kobras: kraave paisutades phjustab leujutusi, mille tagajrjel vib mets hukkuda.

Metsise elupaigad hvivad mneski piirkonnas metsade ldise noorenemise tttu, mis on paratamatu nende intensiivsel majandamisel. Eesti idaosa kohta tehtud metsise psielupaikade anals kinnitabki, et enam-vhem pooled metsad on vanad, le 60-aastased. Metsisele on see piir, millest allapoole ei tohiks enam minna: sellistes oludes psivad veel viksemad metsise seltsingulised mngud.

Hirimine tuleb kne alla eesktt siis, kui metsatid vi kuivendusssteemi parandusi tehakse metsise psielupaigas mnguperioodil. Hirida vivad ka metsisemngu uudistajad, seda philiselt teede lhikonna mngudes.

Kttimine ei tule ldjuhul kne alla, sest metsis ei ole Eestis jahiuluk. Siiski leidub salaktte, kes varitsevad nii kevaditi mngupaigas kui ka sgiseti kruusateedel, kuhu metsised tulevad kivikesi otsima.

Hullud metsised. Selle inimpelgliku liigi tavaprase kitumise kontrastina on ksikuid linde, kes ei tunne hirmu inimese ees: nad tulevad asulatesse, maaelamute juurde vi hvardavad inimesi metsas, mis ei ole sugugi nende tavaprase elupaiga moodi. Rahvas kutsub neid metsiseid hulludeks.

Esimene teade sellise linnu kohta on meil Hiiumaalt 1938. aastal, Eesti mandriosas on esimest hullu metsisekukke mrgatud 1961. aastal ja metsisekana 1964. aastal. ldse on kuuekmnendatest aastatest teada 8 ebanormaalse kitumisega metsist, jrgmisel kmnendil juba 41 lindu. Viimasel ajal on igal aastal tulnud 510 teadet.

Hullude isas- ja emaslindude suhe on ligikaudu 2:1. Valdavalt on hulle metsisekukkesid nhtud piirkondades, kus metsisel on vhe elupaiku, ja hulle kanu seal, kus mngud on hvinud vi metsiseid ldse vhe.

Hullud metsised ei karda inimest, kll aga pgenevad karvaste loomade (koer, metsnugis), seega vaenlaste eest. Isaslinnud kituvad inimese suhtes agressiivselt eriti seal, kus nad on hivanud endale koduala.

Tavaliselt elavad hullud erakuna ja tegutsevad metsisele mitteomastes kohtades. Ligikaudu 70% neist on nhtud elamute juures vi nende lheduses. Pole selge, kas hull lind vib edaspidi kituda jlle normaalselt ehk kas see nhtus on prduv.

Hulle metsisekukki nhakse kige enam kevadel. Sulgimise ajal mrgatakse neid vhem, jlle ilmuvad nad vaatevlja augustis ja justkui kaovad talvel. Hulle metsisekanu on meil silmatud philiselt kevadel, enamasti just sel ajal, kui nad peaksid kima mngus.

Ebanormaalse kitumisega metsiseid on eelmisel sajandil registreeritud philiselt levila Euroopa-osas: Saksamaal, otimaal, Rootsis, Soomes, Ltis, Venemaal ja mujal.

Arvatakse, et metsise hulluse vallandavad hormonaalse regulatsiooni hired: suguhormoonide leproduktsioon. Kllap on ebanormaalse kitumise tekkes oma osa metsise elukeskkonna muutumisel ja vikesel arvukusel.

Mida teha hullude metsistega? Nendest tuleks teavitada Eesti ornitoloogiahingut (eoy@eoy.ee telefon: 742 2195) ning leida vimalus lind rngastada: nii saame paremini jlgida tema edasist elu. Asulatesse ja maaelamute juurde tulnud lind oleks hea kinni pda ja viia lhimasse metsise elupaika. Hullu saatus oleneb seal nhtuse prduvusest.

Metsise olulisemad looduslikud vaenlased Eestis on nugis, rebane, khrikkoer, metssiga (hvitab kurnasid), kanakull, kotkad ja ilves. Nende rohkuses peitub osaliseltki phjus, miks metsis nii visalt sigib. Seda kinnitavad ka viimase veerandsaja aasta jooksul tehtud metsislaste seire tulemused.

Rvloomade arv on suurenenud mitmel phjusel: helt poolt jahimeeste vhene huvi neid ulukeid kttida (madalseis karusnahkade turul) ja teiselt poolt muutused maastikus metsise vaenlaste arvukuse suurenemist soosib see, et lagedaid alasid tekib ha rohkem.

Ilmastik vib metsisele halvasti mjuda eelkige sigimisperioodil: klm kevad mngu ajal, klmad haudumise ajal, vihmane ja jahe ilmastik pesakonna koorumise jrel. Raskeks vivad kujuneda ka talved, kui on kre pakane, prast sula tekib kva jkoorik vi pole lund. Eriti tugevalt mjub ebasoodne ilmastik siis, kui see tabab mitmel perioodil jrjest.


Metsise kaitse Eestis. Metsis on meil II kategooria kaitsealune liik, mis peaks tagama isendite puutumatuse. Liigi psimise vtmeksimus on aga elupaikade kaitse: liigikaitsest hoolimata vib vanu metsi hvitav tnapeva tavametsamajandus saada metsisele saatuslikuks. Niisiis on vaja eelkige tagada selle liigi elupaikade ja eluruumi seaduslik kaitse: piiristada konkreetsed alad ja tagada seal kaitsekord. Kuidas seda teha?

Metsise vikseim sigiv ksus on mnguasurkond, seega tuleb hoida selle psielupaika: umbes kilomeetrise raadiusega ala mber mngupaiga keskme. Loodusoludes psivad mngupaigad aastakmneid, sest valdav osa neist paikneb vanades, vljakujunenud mnnikutes, mis enam ei muutu. Muidugi, kui inimene ei sekku.

Mdunud sajandi viimasel kmnendil inventeerisin koos teistest uurijatest ja kohalikest loodushuvilistest abilistega kik Eesti mandriosal teadaolevad metsise mngupaigad. Saime kokku 442 metsise mnguasurkonda ja mrasime nendes isaslindude arvu. Seejrel koostasime igale mnguasurkonnale mnguaegse psielupaiga projekti. Eristasime kaht vndit: mngupaik koos selle lhimbrusega ja psielupaiga kaugem osa. Eri vndites kehtestatavate majanduslike piirangute aluseks on metsise nudlused ja liigi teised kaitsemeetmed.

Nende materjalide phjal panime koos Tiit Randlaga kokku metsise kaitsekorralduskava aastateks 20012011 [14]. 2005. aasta jaanuaris kinnitas keskkonnaminister vastava mrusega 159 metsise psielupaika tulundusmetsa aladel. Igas psielupaigas on kaks vndit: mngupaik ja selle lhimbrus kuulub sihtkaitsevndisse ning metsisekukkede kodupiirkondade kaugem ala piiranguvndisse.

Sihtkaitsevndis tohib psielupaiga valitseja loal harvendada alusmetsa, jrelkasvu ja puistu teist rinnet: selleks et hoida vi parandada metsise elutingimusi. Piiranguvndis on lubatud metsa majandada vtetega, mis metsist ei hiri. Et neid tid tehtaks igesti, peaks tegijal olema asjatundjate koostatud juhend, mida praegu paraku veel pole.


1. Couturier, Marcel et Andree 1980. Tetrao urogallus urogallus L. Les Coqs de Bruyere. Boulogne.

2. Fischer, Jacob Benjamin 1791. Versuch einer Naturgeschichte von Livland. Kningsberg.

3. Hupel, August Wilhelm 1777. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland II. Riga.

4. Kastdalen, Lief; Wegge, Per 1985. Animal food in capercaillie and black grouse chicks in south east Norway a preliminary report. Proceedings of the International Grouse Symposium. York, England, March, 1984, 3: 499513.

5. Klaus, Siegfried et al. 1989. Die Auerhhner. Die Neue Brehm-Bcherei, 86.

6. Krott, P. 1966. Das Schicksal eines Auerhuhngesperres Beobachtungen bei der Aufzucht. Bonner zool. Beitr. 17: 5386.

7. Krdener, Karl Edgar Emmanuel 1898. Von der Auerhahnbalz in Livland. Das Waidwerk in Wort und Bird 24: 306309.

8. Martenson, August 1899. Wald, Wild und Jagd in den russischen Ostseeprovinzen. Neudamm.

9. Нолкен, Aксел 1870. Охота в Лифляндии. Журнал Московского общества охоты, VI: 2327.

10. Потапов, Роальд Л. 1985. Семейство тетеревиные (Tetraonidae ). Фауна СССР. Птицы т. 3, вып. 1, ч. 2.

11. Rolstad, Jorund 1991. Consequences of forest fragmentation for the dynamics of bird populations: conceptual issues and the evidence. Biol. Journal of the Linnean Society 42: 149163.

12. Rolstad, Jorund; Wegge, Per 1989. Capercaillie Tetrao urogallus population and modern forestry a case for landscape ecological studies. Finnish Game Research 46: 4352.

13. Storch, Ilse 2000. Status Survey and Conservation Action Plan 20002004. The World Conservation Union.

14. Viht, Ene; Randla, Tiit 2001. Metsis. Kaitsekorralduskava (ksikiri keskkonnaministeeriumis).

15. Wegge, Per ; Rolstad, Jorund 1986. Size and spacing of capercaillie leks in relation to behavior and habitat. Ecology and Sociobilogy 19: 401408.



ENE VIHT
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet