2012/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2006/12
Paju, mitmeklgne ja kasulik puu

Pajud on thelepanu keskmesse tusmas uute tnapevaste kasutusvimaluste tttu: kiirekasvulised pajuliigid leiavad rakendust energiavsana ning keskkonna puhastajaina. Sageli saab neid kasutusvimalusi ka hitada.

Pajud on alati olnud inimeste elus sna olulisel kohal. Nende osa kohta arstiteaduse edendamisel ja thtsusest eesti rahvakultuuris on Eesti Looduses sel aastal juba kirjutatud. Lisame veel paar nidet pajude kuulsusrikkast ajaloost. Ka energia- ja puhastusvsa on Eesti Looduses varemgi kne all olnud [2, 3, 4], kuid pajuaasta puhul on phjust korrata le mned phited ning tutvustada viimastel aastatel tehtut.

Kaks nidet pajude kuulsusrikkast ajaloost. Painduvate okstega pajud olid strateegiliselt thtsad juba Vana-Roomas. Pajuokstest punutud moonakorvid ja kilbid olid sjavele nii olulised, et ks seitsmest peamisest mest (#1), millele rajati vana Rooma linn, sai seal kasvavate vitspajude jrgi nime Collis Viminalis. Sellest lhtuvalt andis Carl Linne umbes kaks tuhat aastat hiljem vitspajule nimetuse Salix viminalis.

Teine ajalooline nide prineb taimeteaduse varasest ajaloost. Umbes 1600. aastal tegi madalmaade arst, fsik ja keemik Jan Baptist van Helmont pajusid kasvatades taimeteaduse arengule vga olulise thendusega katse. Ta istutas suurde 90 kg mulda sisaldavasse potti 2 kg raskuse pajuoksa ning kastis seda jrgmised viis aastat ksnes vihmaveega. Viie aasta prast oli sellest kasvanud 76 kg raskune psas. Samal ajal kahanes mulla kaal vaid umbes 60 g vrra (#2). Van Helmonti mnevrra ekslik jreldus, et taimed vajavad kasvamiseks ksnes vett, oli vga suur samm edasi Aristotelese ajast psinud arusaamast, et taimed kasvavad mulla smise arvel. Omamoodi igus oli tegelikult mlemal.

Energiavsa. Fossiilktuste kallinemise tttu on paljud katlamajad ja eramud linud vi plaanivad minna le puidukttele. Kasutatakse peamiselt metsa- ja puidutstuse jke ning hakkpuitu. Jrjest suurenev puitktuse tarbimine nuab rohkem toorainet, mistttu varud ammenduvad ja hinnad tusevad. Eriti kiired on muutused olnud prast seda, kui Eestis hakati (enamasti ekspordiks) tootma puitbriketti ja puidupelleteid. Et kogu Euroopa Liidus on seatud sihiks suurendada lhiaastatel mrgatavalt taastuvktuste osakaalu [9], siis vib arvata, et spetsiaalselt energiaallikaks kasvatatava biomassi tootmine muutub majanduslikult tasuvaks.

Energiavsaistandustes kasvatatakse tavaliselt kiirekasvulisi lehtpuid. Et saada nende kasvatamiseks Euroopa Liidu pllumajandustoetust, peab raiering olema lhem kui 15 aastat. Puidust bioetanooli tootmise tehnoloogia on seni veel vrdlemisi kallis ja vhe tuntud, kuid arenev ja paljutotav.

Puitu kasutatakse kas ktteks, koostootmisjaamades elektri ja soojuse saamiseks vi bioetanooli (mootoriktus) tootmiseks. Rootsis ttab juba ks tselluloosi kasutav bioetanoolitehas.

Biomassi saamiseks sobivad sellised puuliigid, mille puidutoodang on suur just esimestel kasvuaastatel. See vimaldab saada maksimaalset saaki lhikese ajaga. Kiirekasvuliste puude kasvukver juab maksimumi varem kui tavalistel metsapuudel ja nad ligatakse maha lhema aja mdudes, millest tulenebki ldlevinud termin lhikese raieringiga mets. Maailma eri paigus osutuvad sobilikeks eri liiki puud.

Soojema kliimaga aladel kasvatatakse peamiselt eukalpte ja papleid, kes sirguvad vhem kui kmne aastaga suurteks tugeva tvega puudeks: siin on nimetus lhikese raieringiga mets igati asjakohane (vt. fotot). Jahedama kliimaga piirkondades, ka Eestis, on peale lepa osutunud heks sobilikumaks energiavsataimeks paju (#3). Loomulikult ei sobi energiavsaks kik pajuliigid: ei saa ju loota suurt saaki meetri- kuni poolteise krgusest hundipajust. Praegu kasvatatakse meie istandustes pikalehist paju ja vitspaju (Salix dasyclados ja S. viminalis), kes sirguvad kolme-nelja aastaga umbes nelja-viie meetri krguseks. Seega on tegemist pigem psastega, mistttu oleme eesti keeles soovitanud kasutada sellise istanduse kohta vljendit energiavsa.


Parim istutusmaterjal. Mlema nimetatud pajuliigi selektsiooniga on pikka aega tegeldud Rootsis. Looduses kige parema kasvuga pajupsastest ligati pistoksad ning neist kasvatatud taimede hulgast valiti vlja kige kiirekasvulisemad, saagikamad, haigus- ja klmakindlamad. Neid vegetatiivselt paljundades saadigi energiavsaks sobivad kloonid. Viimastel aastatel on Rootsi firma Agrobrnsle toonud turule ka juba mitu aretust tulemusena loodud kiirekasvuliste pajude sorti: selekteeritud taimede omavahelisel ristamisel on saadud veelgi paremat istutusmaterjali.

Pajusordid/kloonid on igaks veidi omamoodi: ks vib olla saagikas, aga klmarn; teine kiirekasvuline, kuid vastuvtlik leheroostele; ks vheste jmedate, teine paljude peenikeste okstega jne. Et vltida kogu istanduse hvimist mingi ebasoodsa mju, niteks putukarste, seenhaiguse vi klmakahjustuse tttu, soovitatakse kasvatada hes istanduses korraga vhemalt nelja-viit eri klooni. Istanduse rajamisel tuleb meeles pidada sedagi, et mujal Euroopas hid tulemusi andnud kloonid ei pruugi oma omaduste poolest Eesti oludesse sobida.

Eestis ei ole seni kahjuks istutusmaterjali aretusega laialdasemalt tegeldud, seetttu jb le toetuda meie lhimaade, eelkige Rootsi ja Soome kogemustele. Muidugi vib istanduse rajada ka kraaviservast korjatud pajuokstest: see on odavam kui istutusmaterjali osta. Saagikuselt jvad need aga aretatud sortidele tenoliselt tugevasti alla, nii et kaugemale tulevikule meldes ei tasu see kokkuhoid end ra.


Kui tahate rajada energiavsa. Ettevalmistusi tehes tuleb silmas pidada:

* kui planeerida energiavsa stis maale, tuleb olla eriti hoolas istutuseelsel umbrohutrjel;

* Natura 2000 vrgustiku aladel energiavsa kasvatada ei tohi; looduskaitsealade puhul tuleks enne uurida kaitsekorralduskava, sest ldjuhul ei ole see lubatud;

* et vhendada saagi transpordikulusid, soovitatakse istandus rajada mitte kaugemale kui 50 km lhimast puidukttel ttavast katlamajast vi ttluskohast;

* pajule sobivad kige paremini parasniisked ja niisked mullad. Liigniiskust taluvad nad hsti, kui sellega ei kaasne klmaoht noortele taimedele. Veekogu lhedal vivad istandusele kahju tekitada koprad;

* pajuistandus on teistest pllumajanduskultuuridest oluliselt krgem ning pikaealisem. Seetttu tuleks see planeerida kohta, kus harjumusprase maastikupildi muutus ei hakka hirima. Oskuslikult planeeritud pajuistandus aitab vhendada tuuleerosiooni, tkestab mra levikut ning varjab vaadet maastikku rikkuvatele objektidele;

* seni on Eesti pajuistandustes kasvatatud vaid kaht liiki pajusid. Seetttu ei tohiks istanduste pindala nii haiguste leviku kui ka looduskaitse seisukohalt lhtudes muutuda hes piirkonnas liiga suureks. Samas tuleks aga toonitada, et pajuistandused on teistest, lhiealistest pllukultuuridest sageli mrksa looduslhedasemad: neis ei hirita oluliselt elusorganisme nelja-viie aasta jooksul, mille kestel kujuneb looduslikult sna mitmekesine putuka-, nriliste ja linnukooslus. Metskitsed ja pdrad vivad pajusid ses kll istandust kahjustada, kuid taimed taastuvad sellest kiiresti.

* pajuistandus on pllukultuur, mille kasvatamisel kehtivad nii tavaprased loodusseadused kui ka pllumehe tarkus. Et saada head saaki, on vaja tagada taimedele piisavalt vett ja toitaineid. Et saada vga head saaki, on vaja palju vett ja toitaineid: ilma lisavetiseta pole pajude suurest kasvupotentsiaalist kasu. Et pajupldude saaki ei tarvitata toiduks vi loomasdaks, vib siin tavapraste (ja kallite) vetiste asemel kasutada reoveesetet ja/vi heitvett, milles sisalduvad reoained on taimedele toitained. See thendab htlasi vimalust kasutada ra mningaid olmejtmeid ja rakendada energiavsa heitvee puhastamiseks.


Pajukasvatus kib niimoodi. Enne kevadiste istutustde algust peab maapind olema korralikult ette valmistatud: kntud, tasandatud, umbrohust puhastatud. Umbes 20 cm pikkused pistoksad surutakse vertikaalselt tervenisti mulda. Suuremate pldude puhul on otstarbekas kasutada selleks traktori taha haagitavat istutusagregaati; ks lihtne istutusmasin on ka Eestis olemas.

Kolme kuni viie aasta prast on vsa tihe ning seetttu okste kasv aeglustub, siis on aeg pajud maha ligata. Energiavsa koristatakse talvel vi varakevadel. Eestis on seda seni tehtud enamasti ksitsi mootorsaagide ja vsalikuritega. Suuremate istanduste puhul on vaja juba vsakoristuskombaini, mida saab osta vlismaalt, vi ehitada mber mnest roolikusmasinast.

Sobiva istutusmaterjali ja vetamise korral on pajude keskmine puidutoodang umbes 12 t/ha aastas [1]. Likusjrgsel kevadel kasvavad taimedel uued knnuvsud, mis vivad juba samal suvel sirguda kuni kahe meetri pikkusteks. Tavaliselt saab hest pajuistandusest umbes 25 aasta jooksul viis kuni kuus likust. Seejrel tuleks vanad knnud vlja juurida, soovi korral vib panna kasvama uued taimed. Pajude juured on mullas peamiselt 1020 sgavuses, seega ei ole raske maad les harida.


Miks istutada pajusid, kui niigi on kik kohad looduslikku vsa tis? Jrjest kallinevat tjudu arvestades on ligipsetavas ja kasutajale sobivas kohas asuvat suurt pajuistandust mehhaniseeritult tunduvalt lihtsam koristada kui looduslikult kasvavat vsa: taimed kasvavad istanduses htlase tihedusega ja korraprastes sirgetes ridades. Looduslik vsa asub peamiselt hel vi teisel phjusel (liigniiskus, ligipsmatus, ebatasasus, kraavid, kivid, risustamine jne.) maaharimiseks ebasobivates kohtades ning seal kasvavad lbisegi eri vanusega ja eri liiki psad ning puud. Seda on masinatega ligata raske ja aeganudev. Istutatud energiavsa saagikust saab suurendada sobiva liigi- ja kloonivalikuga, samuti on siin lihtsam nii kasta kui ka vetada.

Energiavsa on tavapraste pllukultuuride krval ks maakasutuse lisavimalusi. Sealt saadava biomassi edasine ttlemine vib anda td ka teistele selle piirkonna elanikele.


Pajud keskkonnapuhastajana. Pajud kui kiirekasvulised taimed omastavad kasvuperioodil palju toitaineid ja vett. Seetttu omastavad nad sna suurtes kogustes vees lahustunud saasteaineid. Pajusid kasutatakse maailmas laialdaselt pinnase puhastamiseks mingil phjusel sinna sattunud ebasoovitavatest henditest (ftoremedatsioon). Nii saab endise prgila vi tstusjtmete hoidla alal mne aasta jooksul pajusid kasvatades parandada saastunud pinnase omadusi. Kui taimed maha ligata ja alalt ra viia, eemaldatakse keskkonnast mrkimisvrne kogus saasteaineid. Muidugi peab sellist, niteks suure raskmetallisisaldusega biomassi edaspidi ttlema lbimeldult: selle pletamisel tekkinud tuhk hoiustatakse enamasti erikonteinerites. Pajuistanduste mulda vib lisada ka teatud kindlate omadustega bakteritvesid, mis aitavad omakorda lagundada mullas leiduvaid liprodukte, fenoole ja teisi keskkonnaohtlikke aineid.

Eestis kasutatakse pajude ftoremedatsioonivimet philiselt heitvee puhastamiseks. Olmereovesi sisaldab saasteainetena peamiselt mitmesuguseid lmmastiku- ja fosforihendeid, mis panevad loodusesse judes veetaimed vohama. Selle asemel et siduda reoaineid kallite kemikaalide abil vi rikkuda looduslike veekogude aineringet, viks reovett ksitada hoopis ressursina ja vetada sellega energiavsa. Oluline osa sellise taimkattefiltri puhastusefektiivsusel on seejuures mullamikroobidel, kelle jaoks taimejuured on vajalikud soodsa elukeskkonna loojatena. Mullamikroobid kasutavad lmmastiku- ja fosforihendeid oma elutegevuseks, muutes need ka taimedele paremini omastatavaks.

Eestis on pajuistandustes katsetatud nii heitvee kui ka heitveepuhastites tekkiva jkmuda kasutusvimalusi. Seniste tulemuste jrgi vib elda, et istanduse perioodiline kastmine lihtsa mehaanilise eelpuhastuse lbinud olmereoveega suurendab oluliselt pajude puiduproduktsiooni. Juhul kui planeerida pajuistandusi aasta ringi tekkiva reovee puhastamiseks, on lhikonda vaja tiike, milles hoida vett talvekuudel. Philiselt suviti kasutatavate suvila-asumite vi turismitalude puhul pole neid tingimata vaja, seega oleksid investeeringud tunduvalt viksemad.

Pajude saagikust suurendab ka istanduse vetamine reoveepuhasti jkmudaga. Seni on Eestis uuritud ainult kompostitud jkmuda sobivust pajuvetisena, kuid niteks Phja-Iirimaal kasutatakse sageli hoopis ttlemata jkmuda (vt. fotot). Sel juhul vhenevad puhastusjaama kulutused muda kompostimisele ning kokkuhoitud raha makstakse osaliselt plluomanikele.

Kogu Euroopas planeeritakse biogaasi kui taastuva energiaallika ha laialdasemat kasutuselevttu. Biogaasi tootmisel jb le lmmastikurikas vedelik, millele oleks vaja keskkonnahoidlikku rakendust. Hiljuti alustasime katseid, uurimaks selle kasutusvimalusi energiavsa kasvu edendajana.


Energiavsaprojektid. Neli aastat Eesti maalikoolis vldanud Life-Environment projekt Sstlik reoveepuhastamine Eesti vikeasulates [8] on nd lppenud: taimkattefiltrid on rajatud Lne-Virumaale Vohnja ja Kihlevere klasse ning Tartumaale Kambja asulasse. Puhastid ttavad, pajud kasvavad, tuleval talvel ongi aeg Kambja istandus maha ligata ja saak kohalikku katlamajja saata. Nd on ts mitu uut projekti. Plvamaal Plgastes asuvas pajuistanduses/puhastis katsetatakse seire- ja kontrollssteeme reoveega vetatavatele pajuistandustele [6]. Reovee jkmudaga vetatakse energiavsa Tartumaal Nos ja Varal [7].


1. Heinsoo, Katrin jt. 2002. Estimation of shoot biomass productivity in Estonian Salix plantations. Forest Ecology and Management 170: 6774.

2. Koppel, Andres 1986. Energia biomassist 1. Soovunelm vi reaalsus. Eesti Loodus 37 (9): 546553.

3. Koppel, Andres 1986. Energia biomassist 2. Soovunelm vi reaalsus. Eesti Loodus 37 (10): 626633.

4. Kukk, Toomas 2003. Solk puhtaks ja ktus pealekauba. Intervjuu koloog Katrin Heinsooga. Eesti Loodus 54 (2/3): 4851.

5. Lastik, Renal 2006. Biomass ja produktsioon endistel pllumaadel kasvavates lehtpuupuistutes. Eesti Maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakond, magistrit. Tartu.

6. Monitoring and Control System for Wastewater irrigated Energy Plantations. WACOSYS: http://www.wacosys.info/

7. Solutions for the safe application of wastewater and sludge for high efficient biomass production in Short-Rotation-Plantations. BIOPROS: http://www.biopros.info/

8. Sstlik reoveepuhastamine Eesti vikeasulates. Keskkonna-alane eksperimentaalprojekt: http://www.zbi.ee/life/

9. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamine, Eesti. Aruanne 2005. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. http://www.mkm.ee/index.php?id=11111

10. Uri, Veiko 2001. The dynamics of biomass production and nutrient status of grey alder and hybrid alder plantations on abandoned agricultural lands. Dissertationes Scientiarum Naturalium Universitatis Agriculturae Estoniae IX. Tartu.

11. Uri, Veiko jt. 2006. Above-ground biomass production and nutrient accumulation in young stands of silver birch on abandoned agricultural land. Biomass and Bioenergy (trkis).



KATRIN JRGENS, KATRIN HEINSOO, ANDRES KOPPEL
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet